Kiige sõnul võiks olla piirangute leevendamise või täieliku kaotamise verstapostiks 70 protsenti vaktsineerituid elanikkonnast ja 85 protsenti riskirühma kuuluvatest inimestest. Tänase seisuga on vähemalt 70 protsenti elanikkonnast ühe süstiga kaitsepoogitud kahes maakonnas, Hiiumaal ja Tartumaal. Jõgevamaa, Järvamaa, Saaremaa ja Viljandimaa on eesmärgil aga väga lähedal. Et ma ise arvan, et näiteks on konkreetne variant liikuda seda teed nagu ka Hiiumaa näitel on välja öeldud et võtta maski kandmise nõue maha nendes piirkondades, kus on hõlmatus piisavalt kõrge on ta kogu elanikkonna protsent, on täiskasvanute mõõdik, mille me aluseks võtame, aga et hakates järk-järgult seda leevendama, sest tõenäoliselt sellisel juhul sellist nii-öelda piirkondlikku maakondade vahelist transporti teki, ehk kui me mõtleme näiteks ma ei tea Tartumaa Harjumaa elaniku peale tõenäoliselt teises maakonnas, sellepärast poes käimata, seal ei pea maski kandma ja ta ei lähe teise maakonda sellepärast ühistranspordiga sõitma, et saaks ilma maskita sõita. Kiik sõnas, et kui hakata maakondade vahel tegema erisusi selles, millistel tegevustele üritustel nõuda koroonatõendit ja millistel mitte siis tekitab see kindlasti maakondade vahelist liikumist. Seda seetõttu, et siis hakkavad inimesed teistes maakondades, kus tõendid ei küsita toitlustusasutustes, kinodes, spaades või näiteks teatrites käima. Kiige sõnul peaks olema välistatud koroonapassikontrolliga ürituste või tegevuste nimekirja laiendamine. Samuti ei ole eesmärk kõrgema riskiga elualadel vaktsineerimisnõude kehtestamine. Maski kandmise nõude järk-järgult mahavõtmine kas siis vaktsineeritud inimestelt eraldi võtuna, ülejäänutele soovitusena, kuidas või teha ta maakonnapõhiselt vastavalt sellele, kui kõrge on hõlmatus. Ma olen seal üks konkreetne tee mis annaks ka selge sõnumi, et vaktsineerimisel on nii-öelda selge positiivne efekt. Kõige vähem on tänasel päeval kaitse süstituid Ida-Virumaal. Seal on vähemalt ühe süstiga hõlmatud vaid pool elanikkonnast. Kiik ütles, et see on suuresti seetõttu, et seal on paljud inimesed haigus juba läbi põdenud ja omavad kaitsvaid. Antikehasid. Ja tegelikult me teame, et, et meil on ühiskonnas suurusjärgus 40 150000 ametlikult läbi tunda inimesed tegelikult tõenäoliselt rohkem kellest umbes pooled on vaktsineeritud, teine pool ei ole, ehk tegelikult võib öelda, et meil on suurusjärgus kuus, seitse protsenti inimesi veel, kellel on teatav kaitse saavutatud siis läbi läbipõdemise. Ja see nii-öelda ametlik statistika, päriselus on need ilmselt rohkem. Eestis on vähemalt ühe doosiga kaitsepoogitud 740000 inimest ehk 56 protsenti elanikkonnast sealhulgas 66 protsenti täiskasvanutest. Kui kaitsepoogitute kõrval arvestada lisaks ka viiruse läbi põdenud, siis on kiige sõnul viiruse vastu kaitstud 71 protsenti Eesti täiskasvanud elanikkonnast.
