Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere eetris on raadio kaks ning alanud saate lõid kannab pealkirja puust ja punaseks ka juba päris mitmendat hooaega ehk olete juba harjunud ootateid sellel kellaajal raadio kahelainel üks teadusuudis, mis siin kohe targa külalise abiga tehakse teie jaoks puust ja punaseks. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning sel nädalal võtame ette füüsika teema ning nagu sellisel puhul ikka, on meil siin stuudios abiks rakett 69 kohtunik ja aktsiaseltsi Metro sert juht Aigar Vaigu. Tere, Aigar. Tere. Oleme teie jaoks välja otsinud neli põnevat teemat, mis seonduvad füüsikaga, aga kõik nad seonduvad ikkagi väga-väga sellise igapäevaeluga, nii et need asjad, mis on meie ümber ja mille füüsikat siis nüüd teadlased on püüdnud mõista või, või mida nad on püüdnud selle läbi paremaks teha. Nojah vaata, kooliaasta algab kooliaasta alguses, ikkagi tuleb meelde tuletada, et milleks see haridus kõik hea on, ega ega me ei õpi siis kooli jaoks õpime elu jaoks ja samamoodi need selle nädala teemad on siis sellised, mis on eluga väga lähedalt seotud ja mis on eluga kõige rohkem seotud, kui mitte üks ja klaas õlut. Ja no tegelikult pole vahet, kas sa nüüd õlu või on see mingi muu vedelik, aga eks baari ja restorani me satume ikka ja oleme kohanud seal neid nii-öelda papist aluseid, mida nende klaaside alla pannakse siis õllekruus või on see mineraalvesi või mahl, mis iganes, see pole oluline, aga oluline on see, see alus seal. Ja, ja ehk on vist sedagi juhtunud, et nii-öelda sellise õhtu käigus läheb tuju pisut ülemeelikuks, kasutatakse neid aluseid, ütleme, mitte sihtotstarbeliselt. No oleneb, kuidas seda sihti defineerida, aga tõepoolest see alus on ju mõeldud selle jaoks, et hoida korda, hoida lauda puhtana, mitte tekitada neid rõngakesi sinna klaasi alla. Ja siis need lähevad lendu, hakatakse neid siis kas oma sõprade pihta pilduma või siis baarmeni poole viskama või üldse kõrvallauda pilduma. Ja, aga oh häda, kui see lendu läheb, siis ega ta ei lenda üldse hästi, et kui niimoodi klassikaliselt loopida seda siis siin nii nagu teadlased välja selgitasid, siis lendab ta natukene paremini kui mängukaart. Aga oluliselt kehvemini visiidiplaat, või noh, või siis DVD-plaat. Et siis kusagil pool sekundit ja on see lennukaldub oma lennusiis kõrvale. Nagu väga iseloomulik, kui istusid teadlased paaris, hakkasid õllealuseid loopima, vaatasid, et ta ei lenda. Neil tekkis kohe küsimus, miks väga õige, miks nad ei lenda ja miks nad ei lenda, siin tuleb siis arvestada ühelt poolt, et talle mõjub raskusjõud kisub allapoole, siis talle peab mõjuma tõstejõud, noh, see on see, mis siis peaks seda ülespoole tõstma, kõik, mis midagi lendu lased, siis alati pead arvestama, et talle mingisugune tõstejõud mõjub. See võib olla ka väga tühine. Kui ta tühine ei ole, noh, siis tõuseb aina ülespoole ülespoole, niisiis tuleb arvestada, et talle mõjub ka mingisugune õhutakistusest tingitud takistusjõud. Ja siis arvestada veel seal paari asja. Et näiteks tuleb arvestada ka impulsimomendi jäävust. Kui sa midagi viskad ja nende õlle õllemattide loopimisel, siis pandigi tähele, et kui ta lihtsalt nagu tavaliselt lendulased kui selline sümmeetriline tükikene pappi tavaliselt siis hakkab ta lendama. Ja vaata nüüd kui ta lendab, siis esimene ots kisub kohe ülesse. Nüüd kui esimene ots kisub ülesse, õhutakistus muutub suuremaks ja ta keerab ennast risti. Ja siis ta ei lenda enam mitte kuhugi. Ja, ja see ongi põhjused, kui neid niimoodi tavaliselt loopida ei lenda, nad mitte kuhugi ja, ja samamoodi keht käituvad siis seal teadustöös uuriti neid mängukaarte uuriti siis CD või DVD plaate ja mõtlesin, et miks nad taldrikud ei uurinud, et kui visata tavalist praetaldrikut, et kas see käitub ka samamoodi või kuidagi muud moodi näeb ta ju ka välja enam-vähem sarnane nagu CD-plaat. Et noored füüsikud, kes on oma aega veetnud seal õllesaalis, need ei ole veel kööki jõudnud, et nad peavad ilmselt 10 15 aastat vanemaks saama, et neil hakkaksite tekkima sellised küsimused. Aga praegu igal juhul nad nad lausa ehitasid masina, mis hakkas neid õlleklaasialuseid loopima, et nad saaksid siis filmida ja ja vaadata, et mis seal siis toimub ja tõepoolest tehti valmis siis masin, millega neid õlleklaasi aluseid papitükke siis lendu lasta. Ja, ja pandigi tähele, et kui, kui visata niimoodi lihtsalt visata, siis ta Tai lendabki kaugele. Aga kui nüüd anda talle pöörlemine sisse panna ta visates pöörlema siis impulsimomendi jäävuse tõttu hoiab ta ennast stabiilses asendis, ei lähe niimoodi nagu risti selle lennusuunaga ei tõmba nagu noka ette või seda ühte ühte külge ette. Et siis ta püsib samas asendis ja lendab ikkagi päris päris kaugele. Et siin rekordid, millest lausa rääkida võiks, on see, et sinna 60 meetri peale võiks seda asja lennutada. Maailmarekord on, mängukaardiviskamisel on üle 60 meetri, seda, et see mängukaart, mis muidu lendab isegi veel kehvemini kui see õlleklaasialus siis kui anda talle see pöörlemine sisse, siis ta lendab lendabki, kaugele, seda püsib stabiilsena, hoiab seda, seda asendit, milles ta lendu lasti. Ja et hästi kiire pöörlemine tuleb sisse anda ka on sellega vahet. Kas sa tead selle kohta, et kas seda visata neile nii-öelda nagu lapit või püstipidi, et tegelikult võib isegi niimoodi hoiatada püstiselt ja serviti, siis paned nimal vot hiirlema, seal on nüüd, kui see on hea küsimus, kas visata lapiti visata serva peal. Mõtleme selle peale, et kui me, kui me tahame, et ta lendaks võimalikult kaugele siis ta peaks käituma nagu lennukitiib, eks tal peaks mõjuma mingisugune tõstejõud. Aga see tõstejõud mõjub talle siis, kui õhk teda nii-öelda kannab, millal õhtuda kannab siis kui ta mõjutab, õhkub. Ja see mängukaart mõjutab õhku paremini siis, kui ta on niimoodi lapiti visatud, sest ühelt poolt raskusjõud kihutada allapoole. Aga nüüd, kui raskusjõud tahab allapoole kiskuda, siis õhk jääb vastu selle terve selle ketta pinna peale jääb see õhk vastu ja ta õhu peal siis jõuab võimalikult kaugele. Aga nüüd paneme ta risti. Või, või serviti, nagu see siil Kalevipoega õpetas siis see osa sellest kaardist, mis seda mängukaardist või siis selle õlleklaasi alusest, mis peaks seda kandma õhus, see imepeenikene, see on ainult selle paksuse jagu. See ei ole siis seda piisavalt tõstejõudu, et seda üleval hoida. Nii et et kui tahad visata lähedale, viska risti, tahad visata kaugele viska lapiti. No need teadlased ise sellise siiralt ütlevad, et, et sellel tööl ei ole mitte mingisugust praktilist väljundit, et nad tegid seda lihtsalt lõbu pärast, sellepärast, et asjadest aru saada. Kas sina näed, et seal on mingisugune praktiline väljund või, või selle nagu väljend ongi see, et maid hakata korraldama spordivõistlusi nende õlleklaasialuste viskamises ja lihtsalt saada paremini aru, et mis toimub mõtlema natuke ajaloos tagasi oli vist Michael Faraday kes tegeles elektriga ja demonstreeris siis omalajal aadlikele elektrinähtust, noh, oli tore, seal sai särtsu, Jakonna jalad õmblesid ja kõik sellised asjad. Ja siis üks ametnik, üks aadlik, tuli, küsis, et aga mis sellest kõigest siis ühiskonnale kasu on. Ja Maicel Baradei toona tundus elektrinähtus täiesti kasutu asi. Ja Maikel paraadi vastas selle peale olevat olnud, et vaadake ja äraametnikelt. Ühel päeval hakkate te selle eestel maksu küsima. Nii et teadus selles mõttes on ju päris äge, et et kuigi need uued teadmised tekivad tihti uudishimust ja tundub, et tollel selle avastamise hetkel täiesti kasutatav siis läheb mõni aeg mööda ja me avastame, et ohoo, see on päris hea teadmine ja saame seda siin või sealpool ära kasutada. Et ma usun, et isegi üks mõte on, kui seda saab kasutada. Need kettagolfimängijad. Üks mängivad siin samamoodi, pöörlev ketas, lendab see füüsika on siin täiesti olemas, täiesti kasvu on siin sees. Harjutage kodus, aga ärge visake teiste inimeste pihta, niiviste võiks soovitada, või kui viskate, siis paluge vabandust, öelge, et eksperiment läks natukene untsu, et meelt samade eksperimentaatorid, kes seda õlleklaasialuse loopimist ka tegid, et ka nemad oma artiklis paluvad vabandust nende inimeste käest, kes kogemata võib-olla pihta said ja vabandavad seda sellega, et nende seade ei olnud piisavalt täpselt sihitud. Selline oli tänane puust ja punaseks stuudios Arko Oleski, Aigar Vaigu. Täname kuulamast ning jätkame igapäevafüüsika tutvustamisega juba homme samal ajal kõike head. Puust ja punaseks.
