Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere Raadio kahe eetri, alustab puust ja punaseks, see on meie igapäevane teadusuudiste rubriik. Sel nädalal oleme teieni toonud juba rea igapäevaelust inspireeritud Füüsika uudiseid, füüsikakatseid eksperimente, tulemusi mõtestamisi. Ja täna jätkame natukene samal lainel, mina olen saatejuht Arko Olesk, minuga koostasin füüsik Aigar Vaigu ja täna võtame ette kätepesuteema. Kätepesu tuleb, kui me mõtleme tagasi viimasel paaril aastal on olnud nagu väga-väga kuum teema, mäletame kõike seda, kuidas meile hakati pidevalt ja aina rääkima, et käsi tuleb pesta vähemasti 20 sekundit selleks, et end puhtaks saaks, selleks et kõik haigusetekitajad sealt pealt minema saaks. Ja, ja tegelikult selle viimase paari aasta jooksul nii mõnigi on, on küsinud, et aga kust kohast see 20 sekundit tuleb ja õigupoolest kui hakata süvenema, siis selgub, et ega sellel ei olegi olnud sellist nii-öelda väga kindlat alust või väidet või uuringut, mis ütleks, et, et see on just see õige aeg ja pikkus, vaid seal on nagu mingil määral ilmselt tunnetuslik. Ja kui kuni senimaani, kuigi nüüd siis nii-öelda sekkub füüsika, kes ütleb, et tõepoolest tõepoolest me tegime katseid ja me saame kinnitada, et 20 sekundit on tõesti üks, üks sobilik pikkus. See töö on tegelikult teoreetiline töö, et ei tea, aga hakkame kätepesust natukene kaugemalt pihta taaskord, et kätepesu sellist vajalikkust. Ja see on üks nendest probleemidest, mille, mille toimimist me ei märka. Et me märkame seda, kui see ei toimi, kui me seda ei tee, siis on jama kõht lahti ja tervis korrast ära ja ja sellised muud ebameeldivamad mured, aga kui see toimib, siis tekib neil tunne. Aga milleks seda üldse vaja on, sest kõik on ju niigi hästi korras, ehk siis, et mäng on või võitlus justkui nähtamatu vaenlasega. Ja nähtamatu vaenlane meil on need, nagu sa mainisid, haigustekitajad selgate peal. Aga nüüd see üks, üks efekt on selged, käsi tasub pesta, see aitab. Aitab vähendada igasugust jama, kuigi me seda tihti märk, aga nüüd kätepesu füüsikalises mõistes, mis on, vaatad oma käepinda, siis see käsi ei ole ju üldse esile, on selline kurruline ja, ja üsna kare pind. Ja, ja nüüd kui ja teine pool, mis kätepesus vajalik on, seal on vaja vett. Ehk siis on mingid on, pinnad on vedelikud mängus, Jeans eeti vaja, seep on see siis mis muudab vee omadusi, muudab seda vee pindpinevus. Mis on seal, sellepärast see see oluline on. Ja, ja nüüd, kui käsi hakata pesemas, mis me teeme, me hõõrume kahte sellist karedat rinda üksteise vastu, mille vahel on siis vähemalt see vesi kahe vedeliku segu. Selle kahe vedeliku segu on hoopis teistmoodi, kui need kaks või vedeliku eraldi oleks. Neid käsi hõõrudes meie eesmärk, miks me neid käsi hõõruma, käsi pesema, et me tahame sealt käe pealt lahti saada asjadest mis seal ei peaks olema, ehk siis mustus, haigustekitajad, bakterid, viirused, kõik sellised asjad. Ja nüüd, kui uurida seda füüsikaliselt, et mis ta, meil on, kare pind, kare, mis teeb pinna karedaks, kare pind on siis see, et seal on sellised kõrgemad kohad ja madalamad kohad. Kõrgema koha peale midagi eriti kinni ei jää, aga kõik jama jääb sinna madalamasse kohta kinni, justkui siis võiks öelda potentsiaaliauku. Ja meie eesmärk on siis sealt potentsiaali augusti madalamast kohast midagi kätte saada. Ja nüüd siis näiteks füüsikud, mis nad tegid, nad püüdsid hinnata, mis on see aeg, mis on vajalik selle jaoks, et et kui niimoodi kahte sellist karedad pinda omavahel kokku hõõruda, kus aga vedelik mängus, et millal sealt potentsiaali August neid väikseid osakesi kaasa haaratakse ja minema uhutakse. Ja oh üllatust-üllatust, see suurusjärk ongi seal mõnikümmend sekundit, nii et see 20 sekundit on päris päris hea pakkumine. Aga see siiski sõltub ka sellest, et kui kiiresti sa neid nii-öelda pinud omavahel hõõrudes, kui Kirsti neid käsi peseb, et, et need ei ole lihtsalt 20 sekundit oluline, vaid 20 sekundit vist üsna intensiivselt hõõrumist ja just täpselt, et käed peavad liikuma intensiivselt, sest iga korraga, kui see vedelik sealt üle liigub sealt sellest karedast pinnast teise kareda pinna abil siis iga korraga suurendatakse seda tõenäosust. Nüüdse osake hüppab sealt lahkuda. Et kui ükskord tõmbad, siis alles mõned tulid ära, tõmbad teist korda tuleb, tulevad järgmise ja niimoodi nii edasi edasi, nii et kui selle 20 sekundi jooksul teed päised aeglaselt käsi siis ei ole nii hea, kui pesta kiiresti, nii et Need on sinu valik, kas pesta 20 sekundit väga intensiivselt või pesta 40 sekundit sellise keskmise intensiivsusega. Et tegelikult oleks pidanud siis sekkutasime tõmmete arvu kirja panema või selliste liigutuste arvu ja et mitu, mitu liigutust tuleb teha, et saada sealt kareda pinna pealt neid väikeseid osakesi, lahkub ta. Eks nad tunnistavad ise ka, et, et see on nagu selline puhtalt nii-öelda füüsikaline lähenemine ta üldse arvesse seda, et kuidas või mis on see keemia ja bioloogia, mis käte peal toimub, et kuidas nagu seep lõhustab mingisuguseid bakteri viiruse kestasid ja kõike seda, ühesõnaga noh, see on veel täitsa eraldi teema, et mis toimub kätepesu ajal keemiliste bioloogiliselt. Et see on nagu nii-öelda puhas füüsikaline lähenemine asjadesse, aga, aga ilmselt noh, paistab, et see siis oli ka senimaani tegelikult puudu, see oli uurimata. Kuigi kätepesu on olnud üle 100 aasta juba teemaks siis füüsikakoha pealt seal keegi sellesse sisse vaadata, vaadanud, nii et koroonaviiruse levikul on selge üks hea külg, mis nüüd ka välja tuli, et hakati mõtlema, miks kätepesu hea on ja samamoodi tegelikult ka kôik see maskide toimimine ja ja miks, mis füüsika seal taga on ja ruumide ventilatsioon, et see, see on välja toonud, selle on andnud võimaluse, ehk see kriis on olnud võimalus uurida, mis on tegelikult oluline, mis annab tulemust, millele tasub keskenduda ja ebaolulisuse saab kõrvale jätta. Et vaevalt, et me oleksime kas või need samad teadlased vaevalt oleksid hakanud kätepesule mõtlema, kui ei oleks seda koroona teemat olnud või et vaevalt et me mõtleksime ruumide ventilatsiooni-le nii aktiivselt nüüd kui koroonat ei oleks olnud, seda enne olime harjunud, saime sellega enam-vähem hakkama. Ja, ja tõesti, et nagu sa ütlesid, et siin on detaile väga palju peaks vaatama bioloogia bioloogilises mõttes toimub mis keemilises mõttes toimub, Kunib psühholoogile välja, et kuidas sa tunned ennast, kui sa käsi pesed, et kas, kas kätepesu suurendab sinu rahulolu, et see on ka ikkagi noh, justkui nagu inimlik puudutus, mis ise puudutada ühe käega teist kätt, aga mine tea, nali naljaks. Aga, aga see, et kui asjadele füüsikaliselt läheneda, väheneda sellise puhtalt ongi puhtalt kas või teoreetilise arvutusega, siis see annab sulle suuna kätte. Et kas sellest on kasu ja kui on kasu, siis mismoodi on kasu ja mida sa saad hakata timmima, et võib-olla seda teadust aluseks võttes tehakse lõpuks valmis kätepesuautomaadid, paned käe sisse ja siis hõõrutakse seal 20 sekundit ja rongiga puhtamad. Ja mida ta ilmselt ka näitab, on see, et ega üks teadusüksi ei suuda pakkuda neid neid lahendused tehtud siis tõhusa kätepesu jaoks. Me peame mõistma nii seda füüsikat, mis toimub nii bioloogiat, nii keemiat kui ka tegelikult psühholoogiat ja ütleme, sotsiaalseid protsesse seal seal ümber, nii et et see on ka ilmselt üks õppetund, mis me selle pandeemia jooksul oleme saanud, et et ainult üks valdkond ei saa meil seda vastust, kuidas kõik pead koos tegutsema, aga kunagi ei olegi. Teadus ei olegi seda väitnud lihtsalt selleks, et meil oleks asju lihtsam teha ja lihtsam aru saada, me oleme maailma jaganud enda jaoks kuidagimoodi kastides, sest lahtritesse ja juhtub, et jah, et nagu üks lahtena füüsikaks lahter on keemia bioloogia, aga kui sa vaatad enda ümberringi, siis noh, piirid on, neid piire ei ole, kõik töötab sellise nagu ühtse süsteemina. Alustasime kätepesust, jõudsime sellise päris filosoofilise aruteluni välja, aga selline see teadus ongi. Väikestest asjadest kasvavad suured ja suured koosnevad pisikestest. Selline oligi selle nädala puust ja punaseks tõmbame nädalale ja füüsikauudistele joone alla. Neid aitasid teeni tuua saatejuht Arko Olesk ning füüsik Aigar Vaigu. Ja järgmisel nädalal naaseme esmaspäeval juba uue teemavaldkonnaga seniks kõike head ja kuulmiseni punaseks, puust ja punaseks.
