Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere raadio kahes alustab puust ja punaseks, see on meie igapäevane teadusuudiste rubriik, mis on sobranud viimaste nädalate teadusmaastikul noppinud välja sealt põnevamaid olulisemaid palasid. Ja nüüd niimoodi lühivormis toob selle teieni, püüab teha puust ja punaseks. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning selle nädala teemad keerlevad meil kõik ümber maateaduse ja seda on meile appi tulnud selgitama Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn. Tere, Jaan. Tervist. Meie ütleme selline teemade valik, see on selles suhtes klassikaline või traditsiooniline, et kui me räägime maateadusest, siis, siis kliimateemad on need, millest ei pääse üle ega ümber, sest need on tõepoolest väga olulised praegu ja seal toimub väga palju, et kuma, kas sirvisin neid suviseid uudiseid, siis tõesti lehekülgede kaupa, oli seal lugusid kuumalainest üleujutustest, metsatulekahjudest, Aipis, sissi, värskest raportist, mis ütles, et asjad on ikka üsna üsna hullud, kui me midagi väga kiiresti Te ei võta. Poliitilisest roheleppest, ühesõnaga see teema domineerib ikka ikka päris päris ja ma arvan, et sellel suvel me saime ju ise ka omal nahal ikkagi süstinud äärmusliku, ilma siin Eestis tunda sesse. Kuumalaine, mis meilt üle käis, oli ikkagi nagu üsna ebatavaline, kas pole? Jah, see oli rekordiline rekordeid mõõdetakse 19. sajandi keskpaigast, kui hakkasite usaldusväärselt mõõtmised siinsamas Tartus nädala alguse said ja rekordilise juuni temperatuuri sellest ajast me mõõtsime. Nojah, et ongi, et ega sellist absoluutset rekordit ei löödud, see on endiselt seal Võru nimel mõnekümne aasta tagant, aga ütleme, sellised keskmised just olid need, mis, mis olid siis nagu tõesti kõige kõige kõrgemad selle mõõtmiste ajaloo jooksul. Siiski juunikuu absoluutne rekord aga on absoluutne, on siiski suhteline 19. sajandi suhtes. Olgu nii, aga millest me tegelikult tahtsime rääkida siin täna selles lõigus on see, et et tõesti, kui on sellised äärmuslikud ilmaolud, kuumalained, üleujutused, metsatulekahjud, siis väga palju arutatakse selle ümber, et kuivõrd me saame ikkagi seda inimtekkelist kliimamuutust süüdistada nendesse nendes sündmustes ja see on olnud selline üsna segane asi, sellepärast et ühelt poolt nagu kõlab loogiliselt, et kui nagu kliima soojeneb, et, et siis nii-öelda, aga need temperatuurid soojenevad, tekib selliseid äärmuslik ilmastikunähtusi rohkem. Teisalt öeldakse, et selliseid tegelikult on ju olnud ajast aega, et seal mingil määral ka ka looduslikke, et, et püüda nagu aru saada, et kui suurt rolli mängib sealse inimtekkeline kliimamuutus on senimaani olnud üsna üsna keeruline, kas pole? On küll jah, et see küsimus on muidugi inimlik, et kui, kui palju siis on sellest ühest katastroofilist sündmusest põhjustatud kliimamuutuse poolt. Aga, aga vastata on sellele isegi juba ju peaaegu võimatu või kui, siis väga-väga raske, sest et et palju õigem oleks väita täpselt, täpselt tagurpidi. Et kliimamuutus ju koosnebki sellistest sündmustest, noh, kliimamuutus ise koosnebki nii katastroofilist Ast kui tavalistest sündmustest ja ja siis juba juba selle tõttu, et need asjad on, on oma omavahel pigem vastupidises. Jah, põhjus-tagajärg seoses muudab selle selle kliimamuutuse mõju selgitamise ja, ja nii-öelda välja puhastamise. Selliseks noh, väga tinglikuks. Aga seda ikkagi tehakse, et on ju olnud, nüüd ongi see artikkel, mida me siin praegu vaatame, toob välja ridamisi hiljutisi uuringuid, kus on siis tõesti võetud need suure, et kas näiteks sistes need tormid või kuumalained ja siis püütud aru saada, et, et mis on siis seal see nii-öelda see inimtekkelisust troll, kuidas, kuidas need uuringud käivad? Need konkreetselt siis mida eesti keeles võiks öelda? No kus püütakse omistada? Et kliimamuutuse rolli või kliimamuutusele siis seda ühte või teist ilma sündmust seda tehakse neljas astmes või neil 404, sellist suuremat sammu on seal, et kõigepealt üritatakse välja selgitada, arvutada, et mis, mis tõenäosusega selline uuritud sündmus. Võib tulevikus sündida või, või on täpsemalt minevikus toimunud, noh näiteks kui me võtame siis sellise ütleme, kuumalaine nagu meil oli juunikuus ehk siis sellise keskmisele temperatuuriga Juuni juunikuu, et kui, kui palju selliseid meil meil esines minevikus ja kui tihti ja kui, kui tugevalt nad siis selle mingisuguse keskmise temperatuuri lävendi ületasid siis järgmine samm on tehase sellest mudel, ehk siis arvutada. Arvutada, kuidas siis tulevikus, mis tõenäosusega see võiks toimuda? Ja kolmas nüüd väga oluline eeldus või samm on tekitada selline mudel, et justkui kliimamuutust ei oleks, et see on siis see Baastase, noh, see on võib-olla kohe üks, üks kõige tinglikumaid samme seal, et kuid need, need eelmised olid sellised põhinesid ikkagi minevikku vaatlustel siis see, et mida me, mida me loeme kliimamuutuseks ja mida me siis eemaldame sealt sellest mudelist, noh, see, see juba ongi juba teadlaste klimatoloogilisi sellise tugeva kogemuse, aga noh, mis mis parata ka noh, eetika ja aususe ja ja ja noh, tunnetuse küsimus ja siis viimane tehe, et välja selgitada, siis kliimamuutuse roll mingis konkreetses katastroofis on on siis need kaks eelmist sammu omavahel lahutada ühest teine siis, et neil on see nende Sündmuste tõenäosuslik esinemine tulevikus nii nagu, nagu see praeguste stsenaariumite järgi paistab ja, ja siis see teine stsenaarium, et kui kliimamuutust ei oleks ja siis me saame öelda näiteks protsentides vot sellist sellist sündmust esineb näiteks näiteks 20 protsenti tõenäoliselt näolisemalt tulevikus kliimamuutuse tõttu. Ja et siin artiklis on ka välja toodud mõningaid selliseid hiljutised suuremad sündmused näiteks öeldakse, et see suvine kuumalaine nii nagu ta oli Põhja-Ameerikas, kus tehti seal ka Kanada, siis mõõdeti ka 40 plusskraadi ja, ja nii edasi, et et see oleks nii-öelda sellistes tavatingimustes olnud noh, sisuliselt võimatu, et, et seal on ikkagi nii-öelda seda tõenäosust suurendas oluliselt just see inimtekkeline kliimamuutus. Siis nad on siin välja toonud ka sellesuvise üleujutuse Kesk-Euroopas, Saksamaal ja Luksemburgis öeldud sama moodi, et see oli nii-öelda kuni üheksa korda tõenäolisem, on see selline sündmus praeguses kliimamuutuste kontekstis ja nii edasi ja nii edasi, ehk siis ikkagi nii-öelda selle põhjal saame öelda, et kõik kõiki neid tinglikkusi silmas pidades, et, et siiski see inimese mõju, nende sündmuste sagenemise tõenäosus selle on ikkagi olemas ja võib öelda, et, et me ise oleme ikkagi mingil määral süüdi nendes asjades. Jah, sellised sellised uuringud seda ikkagi näitavad jah, mingeid, ikkagi kümneid protsente suuremaid tõenäosusi just just selle kliimamuutuse tõttu, nii nagu seda sai kirjeldatud, aga, aga, aga noh, nagu sa juba ka ise vihjasid või sõnastusest välja võis lugeda, et et paljud nendest sündmustest meid ju kõige rohkem huvitavadki. Sellised äärmuslikud katastroofilised sündmused, sest et see, kas, kas täna on 10 kraadi sooja või 11 kraadi, noh, see see tõepoolest on täitsa täitsa ükskõik tavalisele või suuremale osale neist aga, aga selliseid erakordseid sündmusi. Ja juba nad ongi juba määratletud selle poolest, et nad on erakordsed. Neid tihtipeale ei olegi kunagi varem esinenud, nii et nii et ka selle skeemi järgi on neid erakordseid sündmusi ja nende kohta midagi midagi öelda, et mis nende Nende otsene põhjus on ja kui suur mitu protsenti ainult kliimamuutus selle taga on? Jah, paras selline mõtteharjutus, et isegi kui selline sündmus on varem toimunud näiteks 400 400 aastat tagasi, oli, siis lääne Euroopas on selline mille üleujutus, mis nüüd toimus suvel, et jah, kes midagi kunagi statistikaga matemaatilise statistikaga kokku puutunud, see teab, et et selleks, et mingit tõenäosust või protsenti vähegi usaldusväärset protsenti arvutada, on vaja mingitki hulka. Neid mõõtmisi aga suurema osa nende katastroofiliste ja erakordsete sündmuste puhul me räägimegi just et meil täna oli ja, ja eelmine selline oli 400 aastat tagasi. Ei tea, kuidas see veel mõõdeti, mis, mis aeg siis oli, mis mõõteriistad, kuidas see mõõtmine on saadud. Et see kõik on väga keeruline, see on keeruline, aga teadlased sellegipoolest üritavad nägu asjast natuke rohkem sotti saada ja, ja nii-öelda võimalikult usaldusväärseid vastuseid, et pakkuda, aga siinkohal on meie täna ikka läbi saanud, selline oli puust ja punaseks stuudios Arko Oleski Jaan Pärn. Täname kuulamast ning jätkame ka kliimateemadel juba homme samal ajal kõike head, puust ja punaseks, puust ja punaseks.
