Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, raadio kaks eetris on puust ja punaseks seal teatud rubriik, kus me oleme teie jaoks välja valinud põnevamaid olulisemaid teadusuudiseid viimastest nädalatest ja nüüd toome need teieni, teeme puust ja punaseks, mina olen saatejuht Arko Olesk ning minuga koos siin Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn et siis natukene lahata, mis siis kliima ja maateaduste valdkonnas on olulisemat leitud, mõeldud, avastatud, meie tänane uudis, me jõuame kliima juurde kindlasti välja, aga pakub võib-olla huvi nendele, kes on kaartide sõbrad geograafiasõbrad ja me räägime, et kas võib öelda lausa mingist sellisest paradigma muutusest ehk siis. Ehk siis, kuidas seda nüüd öelda, selline tuntud organisatsioon National Geographic saietis, kes annab välja tuld ajakirja ehk siis Ameerika geograafiaühing on vastu võtnud olulise otsuse hakata tänasest või nüüdsest oma kaartidel nelja maakera ookeani asemel tähistama viit ookeani. Ehk siis me oleme kõik koolis õppinud, et meil on Atlandi ookean, vaikne ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri ja nüüd järsku on ka viies juures ja mis, kus on meil viies ookean, nii äss järsku tekkinud? Viies ookean on päris päris lõunas ja see on selles mõttes huvitav ookean. Et sellel vähemalt piiritlemise mõttes, et seda ei piiritle ükski Väinega ega neem vaid maitsta määratlevad läänetuuled ja, ja sellest põhjustatud hoovused, mis keerlevad takistamatult ümber Antarktise mandri ja ja sellest tulenevalt on selle ookeani nimi. Kas lõunaookean aga võib ka süsteemis, kuna põhjapoolset põhja polaaraladel laiuvate ookeani me kutsume põhja mitte lihtsalt põhja ookeaniks, vaid Põhja-Jäämereks, siis ilus oleks ka seda kutsuda Lõuna-Jäämereks. Ja tegelikult see see vaidlus, kas tegemist võiks olla nii-öelda eraldiseisva ookeaniga, ma saan aru, on, on juba siin aastakümnete vanune, et mõned nagu ütlevad, et see peaks olema eraldi, teised ütlevad. Et milleks, et need on kõik nii-öelda kas siis vastavalt Atlandi, India või vaikse ookeani lõunaosa. Et aga ka nüüd nii-öelda selline tundub kaalukauss kipub sinnapoole, et siis ikkagi nii-öelda ametlik või naudid, meil ei ole ühtegi kohtagi ametlikult nagu määratleks, mis on, palju ookeani meil on, aga mida järjest rohkem neid nii-öelda tunnustamisi tuleb siis siis kaalukauss sinnapoole langeb ja võib öelda, et see nüüd National Geographic on selline mõjukas organisatsioon, kelle, kelle tunnustus lõuna-jäämerele on siis tõesti nii-öelda üks, üks nii-öelda määrav samm. Noh, kõigepealt ma võtaksin sammu tagasi, et miks me üldse jaotame meresid maid Ja aladel, kus mingeid looduslikke piire ja tegelikult ei olegi ja, ja loomulikult vastus on see, et me teeme seda selleks, et ise asjadest paremini aru saada ja seda lihtsamini teistele selgeks teha, see on selline vajalik praktiline lihtsustus. Näiteks, mida see siis selle Ameerika geograafia Või ookeani eristamine, mida see mõjutab, on, on kindlasti kooliprogramme Ameerika Ühendriikides. Et jah, et kuidas seal siis mitut ookeani koolilapsed peavad teadma ja, ja siin ei ole nende jaotuste juures ei ole sellist ühte õiget ja et ülejäänud on, on valed, et me siin nüüd geograafid justkui justkui päevast päeva palehigis korraldaksid ekspeditsioone, et kumb siis on, et kas on, kas on lõunaookean olemas või, või ei ole ja tulevad tagasi siis uute andmetega ja ja et keegi kellelegi andmed ütlevad, et on olemas lõuna, ookeaneid tuleb ümber lükkavad andmetega, et sellist asja ei, ei toimu, et see, see on kõik ikkagi sellel tasemel, et kuidas siis seda maailmamerd kõige mõistlikumalt? Jah, käsitleda ja ja, ja õpetada noh, üks asi muidugi et kindlasti neid, ükskõik mida siis esitada või pähe õppida koolis näiteks seda võiks ju olla ka mõistlik, mõistlik hulk, et kui meil meil on praegu Eestis õpetatakse endiselt nelja ookeani, noh et kas seal on neli või viis seda, kes keskmisele koolilapsele ei tohiks ei tohiks see viies ka need nüüd ülemäärane peavalu ju olla. Aga siiski sisuliselt rääkida siis, siis nii-öelda selle viienda ookeani Lõuna-Jäämere määratlemine teeb võib-olla mõnevõrra lihtsamaks rääkida sellest samast globaalsest kliimast, mida me oleme siin saates korduvalt korduvalt kajastanud, ehk siis nii-öelda see Lõuna-Jäämeri, kes on, mis on piiritletud siis selle hoovusega ta on ikkagi nagu piisavalt erinev ja nagu olulise mõjuga, et ta ikkagi vääriks seda eraldi staatuse, ehk siis tema nii-öelda ökoloogiline roll on, on selline iseloomulik ja eristub siis piiritlevad ookeanide muudest aladest ja käega, see hoovus ja selle mehhanismid ise ikkagi nii-öelda omavad iseseisvate tähtsat mõju maakera kliimale, et tänu sellele on sellest nüüd nagu lihtsam rääkida. Jah, need läänetuuled, mis siis omakorda põhjustavad sama suunalise ring hobuse ümber Antarktika. Need on tõepoolest kaugelt kõige võimsamad just nimelt seal Lõuna-Jäämeres, et puht. Füüsika ütleks, et, et ka mujal, kasvõi meie laiustel me ju räägimegi mitte mitte, ja üsna meiega sarnastest laiuskraadidest üldse. Et need peaksid möllama ka meie laiustel, aga, aga siin on siis lääne tuultel ees risti põhja-lõuna sihis asuvad mandrid ja eriti nende siis mäed, mis, mis ei luba. Nii võimsaid läänetuuli, aga samal ajal siis lõunalõunas Antarktise ümber on täiesti lage ookean ja niimoodi need läänetuuled siis seal muudkui aga aga tavad ja kõige võimsavad jah, püsivad tuule kiirused seal just nimelt on, ehk siis kui te peaksite kunagi seilama sinna siis ilmselgelt ühel hetkel te taipate, et, et siin on, see ei ole enam lihtsalt Atlandi ookeani lõunaosa, vaid vaid hoopis midagi muud. Niisiis, tulevased koolilapsed peavad arvestama, et, et võib olla nii-öelda kooliprogrammis, nad hakkavad õppima viiendat ookeani. Aga meile kõigile teistele on nii-öelda selle viienda ookeani Lõuna-Jäämere teadvustamine kindlasti ka oluline selles mõttes, et paremini aru saada sellest nendest kliimasüsteemi teiste mehhanismidest meie planeedil. Aga selline oligi tänane puust ja punaseks selleks nädalaks tõmbame teadusuudistele joone alla. Naaseme eetrisse järgmisel esmaspäeval, siis on juba teine teemavaldkond ja uued uudised. Sel nädalal aitasid maateaduse valdkonna teemasid teieni tuua saatejuht Arko Olesk ning Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn. Täname kuulamast ning ilusat nädalavahetust kõike head. Puust ja punaseks.
