Jau kätte on jõudnud kolmapäev ning Novo alustab kohe täna  saates teeme selgeks, milliseid seeni ei tohi süüa. Uudistame kolm, D prinditud jalaga kurge. Ja uurime, kuidas saada kosmonaudiks. Loodusmuuseumis on 26. septembrini avatud seenenäitus. Saatsime Julieti uurima, kuidas metsas mürgised seened ära tunda. Tere mina olen juba sellel aastal ühe korra seenel käinud. See aasta ma nägin kärbseseeni soomustindikuid  siis kitsemampleid ja ka kuuseriisikaid. Kas on mingi kindel reegel, mida ma teadma peaksin,  enne kui ma seinale lähen? Üks väga kindel reegel on see, et korja söögiks ainult neid seeni,  mille kohta sa kindlasti tead, et need on söögiseened. Meil on päris palju neid seeni, mille puhul inimene võib  isegi oma eluohtu seada. Ja me seisamegi praegu selles kohas, et siin vitriini all on  võimalik näha kahte meie kõige mürgisemat seent. Ja kui sa vaatad nüüd seda valget kärbseseent  ja võtad siia kõrvale pildi, kus on metsšampinjon,  mille juurde on kirjutatud, et ta on väga hea söögiseen  siis esimesel, kuidas tundub, on erinev või nad on väga sarnased. Nad on väga sarnased tõesti esimesel pilgul,  et tavaliselt mõeldakse, et kraega seened,  selle looriga siin või selle, selle rõngaga seened,  et need on kõik mürgised, aga metsšampinjon on väga hea söögiseen. Aga kui sa jalga edasi vaatad, siis siin on,  eks ju, silejalg, ja siin näed niisugused nagu kiulised,  eks ju, soomused või siin on öeldud, turris kiuline jalg on  tal mets šampinjonil on need eoslehekesed alati kas  või natukene roosa. Ja kui siis šampinjon on vanaks saanud, siis näeb ta välja selline,  et täiesti mustaks lähevad need. Mis on tähtis seente puhul, kõik meeled tuleb avali hoida  mitte ainult nägemismeel, vaid see, et kui sa katsud seent,  et siis saad ka kohe aru, et kas ta on nüüd  siis sile või on ta, eks ju, samet. Et kõiki neid tunnuseid tuleb vaadata, kas ma saan  siis õigesti aru, et mingeid kindlaid reegleid ei olegi,  et kindlaid reegleid selles suhtes, et milline on mürgiseen  ja milline on söödav seen, seal tõesti ei ole,  mõnikord inimesed arvavad, et noh, et kui seen ussitab,  et siis järelikult kui ussidele sobib, et  siis peaks inimesele ka sobima. Aga see ei ole nii ega kärbes, inimene ei ole  nii palju sarnased, et nendele siis kõik ained samamoodi mõjuksid,  nii et ka väga mürgised seened võivad ussitada,  nii et tegelikult väliste tunnuste põhjal ei ole võimalik  öelda seda, et kas see on mürgine või mitte,  me peame tundma ikkagi väga konkreetset seeni. Aga mis üldse juhtub, kui ma mürgiseen. Noh, sõltub, milline see mürgiseen on, et kõige sellised  nõrgema mürgiga seened on sellised, et sul hakkab kõhuvalu  ja iiveldus ja süda läheb pahaks ja oksendad  ja kõik see, mis ühe ka tavalise toidumürgistuse korral toimub. Aga eriti ohtlikud on need seened, millel on  siis nagu on valge ja punane, mitte valge  ja roheline kärbseseen, et nende puhul võib juhtuda nii,  et sulle tundub, et sa see pea terveks saama. Ja siis on selline näiline tervenemine ja lõpptulemusena on nii,  et et see mürk mõjub selliselt, et praktiliselt kõik maksad  ja neerud ja need mõtlevad üles. Ja ma ei taha üldse praegu hirmutada. Aga seentesse tuleb suure aukartusega suhtuda. No ma näitan sulle kohe, kas need tunduvad sarnased no kuju  poolest ja. Värvi poolest väga mitte jah, aga tegelikult sageli inimesed arvavad,  et kui see nüüd on, on männiriisikas, siis arvatakse,  et see on ära kuivanud männiriisikas ja korjatakse ka,  aga siin on tegemist sooriisikaga. Ja kui sa vaatad seda silti, siis sooriisik kas on jäävalt mürgine. Ja kui nüüd, kui mõni inimene ütleb küll,  et oh, ma olen seda nii kaua söönud, siis seenemürkidega on see,  et kohe ei pruugigi mürgistust saada, vaid see võib toimuda nii,  et need mürgid kogunevad ja need siis nõrgestavad inimese  organismi lõpuks ja see haigus võib tulla välja lüüa  kusagilt mujalt. Aga milliseid seeni kohe kindlasti tohib korjata metsas nagu,  et need kindlasti on sobilikud? Ma küsin sinult siis vastu praegu, kui sa vaatad neid seeni siin,  et kas on mõned, mis sulle kohe tunduvad,  et jah, seda ma korjanduselle ma no kindlasti kukeseen  ja siis ma ütleksin, et puravikud ka väga õige,  sellepärast et kukeseentega meil tegelikult eksimisvõimalust  ei ole. Aga miks siis kaseriisikad kasvavad kaskede all  ja kuuseriisikad kuuskede all, mis seos nende vahel on? Seened loovad seoseid puudega puud ei tule toime ilma  seenteta ja seened ka ilma puudeta ja sellest räägitakse kui  kooselust ehk siis sümbioosist, mis mõlemale poolele on kasulik,  et neile käib nagu selline kaubavahetus omavahel. Aga ma tahan öelda seda, et seened ei ole ainult söögiks,  et ega metsa, kui me vaatame, siis see seene varjatud elu  tegelikult käib aasta ringi. Nii et see on üks väga põnev maailm ja siin on veel  väga-väga palju avastada. Tänapäeval saab 3D printeriga juba peaaegu kõike printida,  näiteks ka jala. Kui ei usu, vaadake kohe järgnevat lugu. Tšehhis elab loomade varjupaigas ühe jalaga noor kurg,  kes teeb nüüd oma esimesi samme kolm D prinditud proteesiga. Jala kaotas kurelaps lendama õppides. Gustav käis Tartu observatooriumis uurimas,  kuidas saada kosmonaudiks. Tulin Tartu observatooriumisse. Kui näiteks mina tahaksin astronaadiks saada,  mida ma peaksin siis tegema, et selleks saada? Selline huvi on tekkinud väga õigel hetkel,  sest et just sel aastal toimuski esimene Euroopa  kosmoseagentuuri astronaudiks kandideerimise voor,  kus said osaleda ka eestlased. Kui aga sina tahaksid tulevikus järgmisel järgmises  kandideerimisvoorus osaleda, siis kindlasti aitab kaasa. Kui saab koolis keskendud paljuski loodusainetele,  siis tegelikult astronaudiks sobivad praktiliselt kõik,  kellel on vähegi teaduse või inseneeria huvi. Kuidas astronaadis õpitakse? Astronaadiks õppimine on üks pikk ja tegelikult keeruline protsess,  et astronaadid peavad olema väga pädevad igasugustes erinevates. Tehnoloogia valdkondades, sest et nemad kosmosemissioonid on need,  kes vastutavad laeva ja kõigi teiste meeskonna liikmete  heaolu eest. See tähendab, et nad peavad üksikasjalikult teadma  absoluutselt seda, mida iga nukk nende laevas teeb,  kuidas kõik süsteemid toimivad. Nemad peavad olema kohalikud torumehed, elektrikud  ja igasugused muud insenerid, parandajad,  keevitajad ja kõik muu. Kuna maakera ja maa peal arstid on kaugel,  nad peavad oskama võib-olla mingit haavu siduda. Luid lahasesse panna katkisi, luid ja isegi mingeid näiteks  välja tõmmata katkisi hambaid, parandada mingeid lihtsamaid asju. Ja kindlasti käib astronautide koolituse  siis veel üks väga kõva ellujäämiskursus iga igasuguses looduses,  sest et kiirkorras ja hädaga maa peale tagasi tulles see  kapsel maa maandub kuskil näiteks keset vaikset ookeani  ja siis tuleb olla justkui merehädaline päris tükk aega  ja kuidas niisuguse olukorras ellu jääda. Võib-olla sinu kapsel maandub hoopis kuskil Põhja-Siberis  ja sa pead võitlema seal metsade vahel vene karudega,  kuidas niisuguses olukorras ellu jääda? Kas sul peaksid mingid omadused ka olema,  et sa saaksid kosmosesse minna? Vanasti nii-öelda 50 aastat tagasi, kui inimesed hakkasid  esimest korda kosmoses käima siis oli, olid astronaudid  ja kosmonaudid väga selgelt ainult sõjaväe katselendurid  ja nemad pidid olema üliheas tervislikus seisundis,  neil ei tohtinud olla ühtegi viga, silmanägemine kõik korras. Aga nüüd, tänapäeval, mida edasi, mida rohkem me saame? Nii-öelda sõjardite asemel saata sinna professorid  ja teadlasi, siis igasugused need kriteeriumid lõdvenevad. Loomulikult tuleb ikkagi olla suhteliselt heas füüsilises  füüsilise tervise juures, sul peab olema jaksu kasvõi  selle suure kosmoseülikonnaga seal ringi käia,  pikki operatsioone teha. Ja samuti peab kindlasti eduka kosmosemissiooni tagamiseks  olema sul väga hea nii-öelda vaimne ettevalmistus  ja sa ei tohi minna närvi teiste oma meeskonnaliikmete peale,  sest muidu, kui kaks inimest lähevad omavahel kosmoses tülli,  siis teil ei ole isegi kuskile kahes eri suunas laiali minna. Aga mis on vahe astranaadil ja kosmonaadil? See vahe on sisse jäänud viimase 100 aasta jooksul tekkinud  nii-öelda lõhest siis vene keelt rääkiva maailma  ja siis Ameerika veetava nii-öelda lääne ühiskonna vahel. Ehk siis kui toimus külm sõda ja kaks suurriiki võistlesid,  kes jõuab ennem kosmosesse, seda selleks,  et eristada ühte teisest, siis võetigi justkui endale  erinimed oma kangelastele. Aitäh vaatamast ongi tänaseks kõik. Kui meid vahepeal igatsema hakata, saate meid iga kell  järele vaadata nii lasteekraani kui ka Jupiteri lehelt. Teiega kohtume juba homme kell 16 45 ja kell 18 45. Ikka ETV kahes au.
