Too. Mina olen Jürgen Karvak, olen Eestimaa looduse fondi  mageveeelustiku ekspert. Me oleme täna Vasalemma jõe ääres vabalt voolava kärestiku  ääres ja räägime Atlandi lõhest. Kui jõed olid reostunumad, siis Eestis oli lõhe peaaegu  välja surnud aga tänapäeval on lõhe suurimaks probleemiks  paisud ehk siis rändetõkked. Kuna lõhe peab saama liikuda mere ja jõe vahel,  siis paisud on otsesed takistused talle kudealadele jõudmisel. Paisu on praeguseks Eestis jäänud umbes 1000 aga lõhejõgedel  on neist umbes 130, millest tänuväärselt juba on eemaldatud  ligi 80. Ja osadel neist, mis on veel alles,  on ka kalapääs. Aga kalapääs on niisugune poolik lahendus,  et ta tagab küll osadele kaladele mõningal määral läbipääsu,  aga ta siiski jätab alles paisärve, mis ujutab üle  potentsiaalsed kudealad. Ja. Vasalemma jõgi on üks kolmest kohast Eestis,  kus on metsik lõhe populatsioon, see tähendab,  et siia ei ole asustatud lõhet seepärast on ta eriti haruldane. Muidu on lõhe Eestis umbes 16. jões, sest lõhe vajab suurt jõge,  mis on merega ühenduses. Aga Eestis ei ole selliseid suuri kärestikulisi jõgesid just  kuigi palju. Seetõttu pole ka neid lõhe elupaikasid väga palju. Siin Vasalemma jõeres ma alustasingi 10 aastat tagasi oma  sellist lõhe ja forelli uurimise lugu ja ma avastasin,  et siin näeb suuri, umbes meetriseid, lõhesid  ja forelle paisust üles hüppamas. Seejärel ma hakkasin tulema siia pildistama neid  ja nüüdseks ma käin vahel snorgeldamas jõgedel kärestikel. Ja seal siis on näha neid 12 sentimeetri seid,  lõhe ja forelli noorkalasid kes elavadki oma elu alguses  siin kärestikel. O. Lõhe vajab kõigepealt kindlasti kiiret voolu  ja kivist põhja, sest et kui lõhe koeb, siis ta kaevab oma  marja kruusa sisse ja see peab olema hapnikurikas  ja see kivi kaitseb seda marjatera siis. Ja kui see lõhe siis koorub ja elab noorena paar aastat jões  siis tal on vaja igasuguseid varjepaikasid,  näiteks kivitaguseid või mahalangenud puutüvesid  ja need on ka väga vajalikud tema toiduobjektide,  igasuguste selgrootute kasvukohaks. Ja sellepärast on igasugused puutüved ja muu risu,  mis vees on, on väga vajalik. Kui. Lõhe on tippkiskja ökosüsteemis ja ta näitab üldiselt  sellist ökosüsteemi seisundit, sest et tema sõltub mööda  toiduahelat väga paljudest teistest elusorganismidest. Kui lõhe ei ole, siis see on nagu indikaator,  mis näitab, et, et näiteks see sidusus mere  ja jõe vahel või, või siis elupaikade vahel ei ole piisavalt  hea või et mingid vee kvaliteedi näitajad pole piisavalt  head või et mõne organismiga midagi lahti. Et ta näitab, et midagi võib olla korrast ära,  siis teistpidi saab ka võtta, et lõhe noorena,  jões ega meres noorena on ta ise toiduks teistele kaladele,  näiteks ta on toiduks teistele lindudele teistele imet tele  ja kaasa arvatud imetajate hulgas ka inimesele. Tee. Kogu Euroopas on viimase 50 aastaga siirdekalade arvukus  langenud umbes 93 protsenti ja kui me võtame Eestit,  siis siis lõhe siin tõenäoliselt välja ei sure,  sest et pais järjest avatakse. Ja, ja talle peaks seda elupaika juurde tekkima. Aga endiselt meil on Eesti lõhe jõgedel 130-st paisust on  umbes 50, on täiesti tegelemata ja need takistavad lõhe rännet. Ja, ja see on otsene põhjus, miks see lõhe arvukus ei ole  nii suur, kui ta võiks olla Eestis.
