Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetada. Tere, head raadiokuulajad, te kuulate teadusuudiste rubriik ja puust ja punaseks. Mina olen Sandra Saar ja sel nädalal on minuga stuudios robootika spetsialist Heilov Baltin. Tere, Heila, tere. Ja sel nädalal me oleme juba rääkinud väga paljudest põnevatest teadusuudistest, mis puudutavad siis tehnoloogiat. Ja täna neljapäevale oleme jätnud väga põneva teema, nimelt kvant. Arvutid kvantarvutid on muidugi selline teema, et et sellest ikka läheb jaksu vaja, et sellest end läbi närida, kuidas sulle tundub? Sul on täitsa õigus, et kuigi see uudis ei ole otseselt seotud kvantarvuti enda olemusega siis. Ma ikkagi võtsin kui teatud aja, et aru saada või paremini aru saada, mis asi üks kvantarvuti on, et seda nii-öelda kuulajatele edasi seletada. Ja tõtt öeldes ei ole jah, see ei ole väga lihtne teema, sest et see läheb kvantmehaanika valda. Ja, ja ma mäletan enda füüsika loengut Tartu ülikoolist, Kalev Tarkpea füüsikaline vaenutit andis ja kui me jõudsime sinna kvantmehaanika valda, siis tal läksid lausa silmad kuidagi säramuse, pani tudengitel silmad särama ja me teadsime, Venemaalt on ees ja see põnevus kestis, kuni sa said aru. Aga siis, kui, kui, kui, kui tõsisemaks läks, siis ja ja vajasid juba väga palju lisamaterjali aega, siis jah, kvantarvuti on samasugune, et et enne, kui me rääkisime, Sa ütlesid ka, et sa oled tegelikult kvantarvutite nii-öelda osas ka ühes ühte saadet teinud või kuidas sul õlikas pärast nii-öelda sellise eksperdi kuulamist mõistsid seal, mis, mis asi on kvantarvuti, mis on sinu praegu arusaam, mis üks kvantarvuti on ja ma saan aru, et see on hästi, Me tahuline teema, aga mina olen enda jaoks selle niiviisi läbi mõtlenud hästi lihtsustatult, et põhimõtteliselt kvantarvuteid on vaja, et aitaks justkui lihtsustada andmetöötlust, et võib-olla mingid suured andmemahud, mida inimesed ei suuda läbi töötada, siis kvantarvutid on siinkohal abimeheks, aga see on tõesti hästi hästi lihtsustatud arusaam, sellepärast et mida rohkem sa uurid kvant arvutite kohta, seda rohkem sa saad aru, kui keeruline see süsteem tegelikult on ja kui palju on teemasid selle sees, millest sa tegelikult ei saa aru. Ehk siis pärast seda mul oli veel rohkem küsimusi kui enne, võib-olla. Ja ma olen nõus, et ma pikalt ka edasi läinud, sest et ma sain aru, et minu jaoks on omadega unuksisusega. Kui keegi praegu tunneb ennast puudutatuna meie Vägivaldsest tõlgenduse pärast, mis on siin ette kanname, siis teil on alati vabandus minna internetti ja, ja vaadata ise neid seletusi. Aga võrdlus, miks kvantarvuga, et on niivõrd erinev praegusest tavapärasest arvutist, mis on meie telefon või laua peal või laptop, ükskõik, on see, et meie praegused arvutid tegutsevad siis nii-öelda bittidega, mis on siis null üks ehk kaks olekut, ehk kui me võime mõelda, et kui me arvutites ongi transistorid, mis on sellised väiksed, siis nii-öelda väravad, kus siis nii-öelda kas, kui me anname nii-öelda pinge peale, siis vool läheb läbi, kui ei anna, siis ei lähe, ehk nad võimaldavad selliseid loogikalülitusi teha. Või teistpidi mõeldes, et kui meie arvuti oleks üks keeruline veevoolusüsteem, kus on hästi palju väikseid torusid ja kraane kroonide sättimisega ja vee voolamise, kui on võimalik, siis nii-öelda selliseid võid teha ja need tavalised arvutid kasutavad siis nii-öelda elektrit elektrone, mis tekitavad seda olekut siis kvantarvuti kasutab fundamentaalselt kvantmehhaanika vallast teistsugust süsteemi ja selleks ongi siis ta kasutab nii-öelda selliseid väikeseid ingliskeelse nimetatagu kvantumit või Quantum pita või kvantbitte mis siis põhimõtteliselt ei ole ühes või teises olekus, on mitmes olekus korraga. Ja seda ongi nagu praegu raske mõista, aga ma mäletan ka Kalev Tarpe sõnu loengust, et kvantmehaanika ongi selline valdkond, et kui ta eksisteerib omaette ei vaata seda süsteemi, siis sa ei tea, kamis olekus ta on, aga niipea kui sa hakkad seda mõõtma ja tahad seda olekut teada, siis ta valib ühe oleku. Selle võrdluseks võib tuua siis selles Reidingeri kassi näite, mis on hästi huvitav selline mõtlemine. Et oletame, et sa paned siis kassi ühte kasti, kus on siis öeldakse, mingi põrgumasin, mis 50 protsendilise tõenäosusega võib selle kassi tappa. Paned selle kassi sinna sisse, paned kaane kinni ja, aga mis sealt edasi saab, kas sa, Sandro, oskad öelda, kas see, kas on ilus või mitte? Väga raske küsimus ongi, aga see, kas on mõlemad samal ajal, sest et sa ei tea, kas ta on elus või ta ei ole ja, ja seni, kuni sa seda kasti pole avanud, ongi see kas ühtaegu nii elus kui ka surnud. Ja samamoodi on need, seda kvantosakesed seal kvantarvutis, et seni, kuni Timõõdeta ei vaadata, on nad mitmes olekus korraga ja mitmes olekus korraga olemine panna üksteisega, mitte sõltuvusse võimaldabki, luua hästi kiireid arvutusi, et üks näide, mida ma vaatasin, oligi selline labürint, et kui tavaline arvuti hakkaks praegu otsima nii-öelda, ütleme, hiirele teed juustu nii läbi ühe labürindi, siis mis ta teeb, on see, et ta valib igasugused võimalikud teed, arutab järjest välja ja vaatab siis, milline õnnestus. Aga kvantarvuti suudab kõik need teed genereerida üheaegselt ja hoiab aega ka, hoiab aega tohutult kokku ja see ongi praegu need kvantarvuti, mis maailmas on loodud. On toodud võrdluseks, et nad on ikkagi kui tavaarvutit peaks neid samu arvutusi läbi viima, tutaks kümneid tuhandeid aastaid aega, ehk kvantarvuti läbi selle, et need kvantosakesed mitmes olekus korraga ja need on omavahel kombineeritud, suudavad tekitada lihtsalt samaaegselt tohutu hulga nii-öelda neid vastuseid. Aga nii nagu inimesed võivad eksida, siis tegelikult ju tehnoloogia võib meid ka ühel või teisel moel alt vedada ja me kui kindlalt me tegelikult üldse olla saame need andmed, mis kvantarvutite kaudu meile tulevad, et need tegelikult on tõesed juhtmed ja sul on väga õigus ja sellepärast see uudis ka meil täna laual on. Kuna kvantarvutid on hästi tundlikud igasugustele välistele Segadele teguritele, kuna sisuliselt seal liiguvad ju ainult osakesed olgu selleks siis näiteks footon või, või elektronvõi, midagi muud. Ja sisulisemalt osakesi võivad mõjutada igasugused kas välised tegurid, sisemised tegurid ja selle tõttu on, on keeruline öelda, et kas see arvutustulemus, mis kvantarvutil tõi, on siis tõene. Ja, ja need teadlased siis venna ülikoolist võtsidki selle siis probleemi ette ja leidsid, et kõige parem olekski veenduda selles, kas kvantarvuti tulemused siis hinnangu vastuste kogum, vastab tõele, kui lastesse sama arvutus teha läbi ka teisel kvantarvutil ja siis neid omavahel võrrelda. Et üks kvantarvuti kontrollib teise kvantarvuti tööd just ja, ja need Kont arvutilt nad tegid seda katset siis neljal kvantarvutil, mis olid erineva tehnoloogia ballett, üks töötaski põhimõtteliselt ülijuhtivate lahelatel, üks oli siis nii-öelda lõksus joonide peal, teine deta siis Foodonitel. Ja, ja veel oli tuuma magnetresonantsi peal ja nad andsid neile siis nii-öelda samased arvutused, aga need kvantarvuti ise ei tea, et need arvutused on omavahel seotud. Aga, ja nad võrdlesidki nendest vastustest siis teatud kohti ja kui need nagu klapp pisid olid üheselt siis nad veendusid, et tegemist oli järelikult õige tulemiga. Aga kas ei võinud juhtuda seda, et mõlemad saavad valetulemuse? Kuna see kvantarvuti toodab nii palju vastuseid samaaegselt ja kaks erinevat jõuavad sama tulemuseni, siis seda ei saa olla, et nad mõlemad eksivad, ehk läbi selle ongi see nagu kindel, et, et see vastus on tõene. Ja põhimõtteliselt niipalju kui kvantarvutitele neid nagu ülesande ette söödeti, vastuseid saadud, siis terved, seda vastust ja ta ei jõuagi keegi kunagi ära kontrollida, see on, see on väga-väga mahukast ja sellepärast nad võiksidki nagu teatud lõigud ja kui nad leidsid nendel lõikudel on sarnasused, siis on tegemist järelikult sarnase õige tulemusega. Aga kui me enne rääkisime sellest, et kvantarvuteid mõjutavad hästi palju sellised välised tegurid, siis kas selle nii-öelda kontrollmehhanismi ajal ei või ka see juhtuda, et välised tegurid kuidagi manipuleerivad võib-olla nende andmetega või midagi läheb? Võib-olla, aga kui see tulemus on tõesti nende kvantosakeste läbisele kvantarvutuste saadud siis jagunevad võnguvad, ehk nad on seal väga mitmes olekus korraga siis kaks samasugust terrorit ei, ei ole võimalik, et saaks tekkida nii väikese aja jooksul, nii et see on ikkagi üsna selline kindel asi ja aga ühest asjast tuleks aru saada, ei, et kvantarvutit kindlasti ei, ei saa olema või no oli toodud lihtne näide, et kui sa tahaksid praegu kasutada kvantarvutit, lugeda oma mingit eemailiv, kirjutada Wordis teksti, siis see võimalik, sest et nad ei ole selle jaoks loodud, et nad on väga efektiivsed arvutusmasinad, aga nad ei ole need arvutid, mida meie kasutame tänapäeval enda tarbeks. Selleks on ikkagi teistsugused vahendid. Aga sellised said meie sellenädalased tehnoloogiauudised, aitäh, Ilo stuudiosse tulemast ja neid teemasid lähemalt avamast. Juba järgmisel nädalal on siin Arko Olesk koos järgmiste teadlastega, kellega siis võetakse järgmised põnevad teadusuudiste teemad. Mina tänan teid kuulamast ja kohtume peatselt puust ja punaseks, puust ja punaseks.
