Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetada. Tere, head raadiokuulajad, te kuulate teadusuudiste rubriiki puust ja punaseks, mina olen Sandra Saar ja sel nädalal räägime teile tehnoloogia uudistest ja minuga on siin stuudios ka robootika spetsialist Heilo alti. Tere, Heilak, tervist. Täna on meil selline päris intrigeeriv teema minu jaoks puust robot ja esimene mõte, mis minul kohe tekkis, kui ma seda lugesin, oli see, et miks peaks robot üldsegi puust olema, meil on nii palju teisi põnevaid tehnoloogiaid. Puu tundub selline natuke nagu vanamoodne materjal, isegi võiks öelda. Noh, ma olen isegi ehitanud puust roboteid, see tähendab seda, et koosnevad ainult puust, eks seal oli ka mootoreid ja kontroller. Selles mõttes, et sul on õigus jah, et see puust materjali kasutamine robotil on tõesti intrigeeriv. Aga kuidas üldse aru saada, et kas mingi seade on robot või mitte, on, on selline lihtne loogika, et ühel robotil peaks olema kolm asja, kolm kindlat asja, üks on see, et on olemas controller, mida ma alati võrrelnud inimese ajuga, mis siis on see info töötlemise keskus protsesside ja, ja mõtlemise keskus siis peaks olema, teiseks kindlasti andurid inimesel on anduriks, mis asjad oskad kohelda, tahaks öelda taju, aga kõik need meeled, mille kaudu me saame siis infot, ehk siis silmad, kõrvad, ninamaitsemeel ja yhel robotil võiks olla, või peaks olema siis kindlasti kaaktuaatorid ehk mingi väljund. Et kui me räägime inimese puhul, siis noh, meil on lihased olemas. Me saame liigutada. Me saame muuta objektide asukohta. Ja selles mõttes, et kas nüüd meie lihased ütleme, mitte lihased võid, võid näiteks need luud on tehtud siis. Meil nüüd bioloogilisest materjalist, mis meil on või olgu see tehtud puust, et selles mõttes ei ole vahet. Aga selles uudises on, on pigem nagu see rõhke hoopis sellele, et mis seda puust liigutab. Ja mis liigutas seda. See oli üks selline aine, mida siis tuli justkui soojendada vistet, siis kuumaga hakkas ta tööle. Ja mu väga palju selle aine sellisele keemilisele koostisele, mida siin artiklis oli kirjeldatud aine oli ka, see oli üks selline Polumer, mis ja täpsemalt oli küll öeldud, et mis, mis aine polümeeriga tegu oli, aga selle volume juures oli siis eriline see, et ta oli nii-öelda kujumäluga. Ehk kui ta oli nii-öelda sellises vabas olekus deformeerimate olekus, siis ta oli selline väljaveninud ja need sidemed molekulide vahel olid nii-öelda nõrgad ja ta oli selline pikem, aga see põllumehele oluline oli eriline, sellepärast et kui teda kuumutada, nagu sa ütlesid, siis ta hakkas kokku tõmbuma ja ta vähendas oma pikkust siis kuni viis korda. Ja, ja eriline on veel, see, ta suutis selle nii-öelda kokkutõmbumise käigus, kus nad siis molekulide nõnda olek või struktuur ja sidemete struktuur muutus korrapärasemaks ja sidemed nagu tõmbusid kokku, ta suutis selle korras ka tekitada siis jõudu ehk, ja, ja ta suutis ühe grammi siis nii-öelda selle polümeeri kohta tekitada, siis täpsemalt öeldes oli siin ligi 18 džauli energiat. Ja see on ikkagi väga märkimisväärne tulemus. Mis, mis tähendab seda, et artiklis oli pealkirjas oli öeldud, et ta suudab tõsta siis kuni 5000 korda raskemaid objekte iseendast? Sarnaseid uurimisi on isegi siinsamas Tartu Ülikoolis läbi viidud mittegi selle materjaliga. Aga tarkade materjalide laboris on juba pikka aega tehtud uuringuid elektriliste polümeeride kamissis võimaldavad, mis teevad sama asja ehk kui võtta selline, ütleme, väikene riba, kus siis on. Ühel pool on ühte tüüpi metall, teisel poolteist ja keskel on siis nii-öelda joone juhtiv materjal siis on võimalike elektriliste pingete abil panna siis seda väikest riba nagu nende painduv ühele poole ja teisele poole tarkade materjalide labori, kui te guugeldate, on olemas ka selline väga äge video sellisest väiksest nii-öelda tehisputukas, mis sellise tangi täitsa mootorit, aga sellise väikese riba abil siis ennast edasi liigutab ja seal oli vist see see väike lapik, patarei oli toiteallikaks, nii et vägagi Nagu põhimõtteliselt siis see käib niiviisi, et on välja töötatud see materjal ja selle materjali võib panna mingisuguse teise materjali külge noh näiteks siinkohal oli puitteemaks, et puidu külge või puu külge ja siis siis on võimalik tõsta materjale, mis muidu võib-olla nii lihtsasti ei liiguks iseseisvalt. Ja siin oligi see, see robotkäsi nii-öelda või noh, selle kohta jah, ma ei ütleks ka robotkäsi, see on lihtsalt üks puust käsipuust, käsi oli ühendatud siis selle. Ma ei tea, kui me oskan kõige lihtsamalt luua näitajat, oled jõusaalis ja tõstad näiteks hantlid teha piitsaksid või midagi sellist, siis sa kasutad seda, seda lihast, mis sul siin siis selle küünarnukivarre seespool siin on või et nad olid täpselt selle sama koha peal selle materjali pannud selle. Ja siis kuumutasid seda 70 kraadiga siis fööniga ja, ja siis oli näidet, kuidas käsi siis nagu tõusis, ehk kui sina oleks mingi hantel pandud, siis ta oleks seal. Kohankli liigutust teinud, ehk siis tegelikult põhimõtteliselt oleks võimalik maailma kõige kuulsamast puidust poisist Buratiinast teha nii-öelda elus poiss, et katame ta selle materjaliga üle ja natuke kuumutame ja hakkab liikuma ja äratama multikat päriselt ellu, kus kurat. Tegutseb ei, jah, on küll, on küll võimalik ja miks mitte ka kasutada seda edasi olukordades, kus võib-olla mingi haiguse tulemusena inimese lihastoonus vähenenud ja nõrgemaks jäänud ja ja, ja ongi olemas sellised spetsiaalsed noh, praegu on olemas eksoskelett, tonid, mis võimaldavad nii-öelda, et aga nad on üsna rasked ja suured ja kohmakad, aga mitte riided kuhu on seesama materjal sisse juba õmmeldud või, või, või pandud ja, ja nii-öelda, kui see riie saab aru, et sa tahad seda kätt või jäset mingis suunas liigutada, sest aitab sellele kaasa. Ehk ehk tõstab sinu elukvaliteeti selle läbi? Ehk siis riided saavad tegelikult olla ka väga nii-öelda multifunktsionaalsed, et ei ole üldse ainult selle eesmärgiga, et nii-öelda keha katta, vaid need võivad aidata ka midagi teha. Ja sellega seoses mul tuleb meelde, hiljaaegu lugesin ka ühte sellist uudist, kus siis koostöös Tartu Ülikooli teadlastega tehti selline materjal, mis siis on justkui kuulikindel selle või noh, see ei ole iseenesest uudised ta kuulikindel on, sest politseinikel On selliseid materjale veel, aga et hästi lihtsatest vahenditest tehtud selline materjal, mis on ka torkekindel, et piirkondadesse, kus näiteks on kuritegevus hästi suur ja et sa lähed õhtul linna peale ja on oht, et võib-olla ei tule sealt elusalt koju tagasi, siis võid selle sellest materjalist tehtud pluusi endale selga panna ja isegi kui keegi sind noaga ründab, siis suure tõenäosusega sa jääd ellu. Kui sa tõid õnne võrdluse selle Buratino või siis mul tuleb sõrmuste isand meelde, kus oli samuti vest, mis võimaldas, mis hoidis tagasi neid torkeid, et jah sul on õigusriietel, tekib üha rohkem ka teistsuguseid, nii-öelda omadusi, mis tulevad meile kasuks. Nii et võib-olla ühel päeval lisaks sellele, et me vaatame, mis näeb ilus välja seljas, valime ka materjalid selle järgi, et mis võiks meile nii-öelda kasu tuua, et, et kui on tõesti oht luga saada sisse, siis paneme selg sellest materjalist tehtud. Intervjuu sportimiseks, et oletame, et sa oled algaja jooksja ja võib-olla ei jõua nii palju joosta. Alguses vajad abi, seal, siis võtad spetsiaalsed sportpüksid, siis jooksed kohe viis kilomeetrit rohkem. Aitab lihastel kohe tekitada tööd. Aga kui me selle algse uudise juurde korraks veel tagasi tuleme, siis noh, seal oli jah seda puitu kasutatud, aga selles osas puit tundub mulle üsna ebakindel materjal, et kui seda materjali, mis ta siis liikuma pani, on vaja veel omakorda kuumutada siis kas selle puiduga ei või midagi juhtuda? No selle 70 kraadi juures, mis nemad praegu kasutasid, ilmselt väga palju ei juhtu, et kui me enne tõime, et kui, kui see materjal võiks olla, riiete seisis, seda kuumutatakse, siis noh, see võib ju praegusel juhul tunduda nagu ebameeldivam. Et seal ma ei tea kuskil mis iganes tagumiku peale järsku kuumaks, et et siis siis jah, seda ei sooviks. Aga kuna selle uudisena on praegusel juhul tegemist sellise laboriarendusega, siis ma usun, et et kui see olumeer arendatakse edasi, et jõuab, jõuab nagu reaalsesse kasutusse rohkem. Tõenäoliselt nad ikkagi otsivad võimalusi temperatuure alla viia, et et võib-olla ühes olekus, kui ta on nii-öelda deformeerumata, piisab kuidagi näiteks inimese kehatemperatuuri nagu meie riided on veidike madalam ja siis selleks, et liigutada piisabki näiteks 40-st kraadist, mis ei tundu meile ebamugav olevat, et siis panna tõde formeeruma. Et kindlasti ootame huviga, mis sellest polümeerist edasi saab. Jaa, aga sellega me täna lõpetame juba homme oleme tagasi teaduse rubriigiga puust ja punaseks ja siis juba järgmised teemad, aitäh kuulamast. Puust ja punaseks. Puust ja punaseks.
