Haridusministri nõunik Mario Kadastik ütleb, et kõrgharidusele on vaja leida juurde 100 miljon eurot. Järgmise aasta riigieelarvesse selline summa ei mahu. Tõenäoliselt ei leia seda üldse. Praegune valitsus. Ja me peamegi vaatama, et kui on vaja teha mingisuguseid fundamentaalseid või suuremamahulisi muudatusi või siis ka seda võib tõesti suureks nagu prioriteediks järgnevatel eelarve aruteludel, siis see on tõenäoliselt temaatika, mis vajab mandaati valijatelt ehk siis suure tõenäosusega kogu suurem kõrghariduse küsimus kujuneb 2023. Üheks võtmepunktiks. Teisisõnu, tuleb kaaluda, kas pakkuda kõrgharidus tasuta. Kadastik hindab, et üle 3000 euro aastas Eestis õppetasu küsida ei ole mõistlik. Võimalik on ka, et tulevikus tasub tudeng 300 kuni 1000 eurot ise, ülejäänu jääb riigi kanda. Ega me ei saaks kehtestada ühtegi tasulist varianti, ilma et me vaataks üle ka kogu kompensatsioonimehhanismi saadakse õppelaenu süsteemi, et seal on nagu palju-palju aspekte ja neid analüüse ongi nüüd vaja teostada, et meil oleks olemas siis, kui 2023 on valimised, oleks olemas kõikidel informeeritud valik. Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ütleb, et kui lahendust ei leita, kukub kõrghariduse kvaliteet juba piiratakse ülikoolides vastuvõtu ja nooremate õppejõudude palgad jäävad õpetajate palkadele alla. Kuivõrd meil on käivitatud juba see niinimetatud olemasolev tasuta kõrgharidus, et siis ülikooli ootused loomulikult on, et sellega peaks jätkama, et võib-olla taustaks peaks arvestama, et ülikoolid on väga erinevad et kui näiteks Tartu Ülikool või ka tehnikaülikool, kus on ka teadusrahastus olemas, millest võetakse ka teatud osa praegu õppetöö läbiviimiseks, et siis need elavad võib-olla noh, mõneti natukene sellistes paremates tingimustes aga näiteks Eesti teatri muusikaakadeemia, et nende olukord on päris kindlasti süvenevat probleemi. Asser nendib, et kui leitakse realistlik asendus tasuta kõrgharidusele, siis ülikoolid vastu ei ole. Siiski on head lahendust raske leida. Keeruline õppetasusüsteem võib-olla nii kulukas, et ei tasu ennast ära. Need on lähitulevik, ehk siis lähiaastad peaks tagama selle, et, et, et meil ei oleks jätkuvat SKP suhtes kõrghariduse rahastuse langust, et, et see on võib-olla esimene ülesanne. Et, et siis on aega võib-olla arutada ka neid võimalikke stsenaariumi omaosaluse kohta. Mario Kadastik ütleb, et hoogsa majanduskasvu tõttu protsendina SKP-st kõrghariduse rahastus tõenäoliselt langeb. Kui palju täpselt kõrgharidusele riigieelarvest raha jagub, selgub järgmisel neljapäeval.
