Ki linnupoegi oli rääkinud juba tükk aega oli ta jooksnud hoovis ringi otsides ja hüüdes oma ema. Või ei leidnud teda kusagilt. Väsinud ja Purine istus ta vaiksel tee äärde maha. Linnupoeg vastas. Ma eksisin ära. Otsisin oma ema, kuid ei leidnud teda kusagilt. Aita mul palun minu ema üles leida. Muidugi, hüüdis tüdruk olles õnnelik, et temast saab nüüd ka kedagi aidata. Ma tunnen kõiki linde siin ümbruses. Nii et räägi mulle, milline su ema on. Linnupoegi vastas kohe. Minu emal on kõige ilusam ja õrnem hääl. Kui tema mulle laulab, hakkab mul kohe nii hea jaan rõõmus olla. Ma tean, rõõmustes tüdruk, sinu ema on ööbik. Tydruk võttis linnupoja oma pihku ning jooksis teraga kõrge toomingapuu juurde, kust kostis ööbikulaulu. Aga kui linnupoegi seda koolisleste? Ei, see pole minu ema. Minu emal on palju mahedam ja hellem hääl. Aga räägi siis mulle veel oma emast. Alustüdruk ja linnupoeg joonistas. Minu emal on kõige suuremad ja tugevamad tiivad ning uid ta katab ning nendega ei karda mitte kedagi. Kellel veel saavad nii suured tiivad olla rõõmustes tüdruk jooksis koos linnupoega küla servale, kus suure vana tammepuu otsas oli kotkaste pesa. Kuid juba kaugelt kotka ema nähes puges linnupoegi tüdrukud taha peitu. Ei, see pole minu ema, minu ema tiivad on ikka suuremad ja tugevamad ka. No milline ta siis on sinu ema? Küsis tüdruk jälle. Linnupoeg ja mõtles ja ütles minu emal kõige õrnemad ja pehmemad suled ja kõige soojemad udusule. Ja kui minu ema mind embab, siis saan ma kohe saaja. Nüüd ma tean, ytles tydruk. Sinu ema on õige ja nad jooksid tiigi juurde, kus ujus edasi-tagasi valge luik. Kuid kui linnupoeg teda nägi, ütles ta. Minu ema udusuled on ikka palju soojemad ning minu ema suled on ikka õrnemad ja pehmemad. Tüdruk ohkas. Siis räägi mulle veel oma emast midagi, milline ta on? Minu ema alustes linnupoegi on köige ilusam. Tal on pikad ja saledad jalad ning kui mina suureks saan, siis saan ma ka endale sama pikad ja ilusad jalad. Aga siis on sinu ema toonekurg rõõmustes tydruk ja nad suundusid põllu poole, kus sammus pikajalgne ning sale tuune kulg. Kuid teda nähes hakkas linnupoegi naerma. Ei, minu ema jalad on ikka palju palju ilusamad. Tüdruk, ohkas pik. Kindlasti leiame sinu ema üles. Räägi veel temast midagi, milline ta on. Kuid siis kostis põõsastest nende selja tagant. Mini sahind liikus nende poole. Tüdruk ja linnupoeg pöörasid end ümber ja nägid, näiteks põõsastest jookseb nende poole hingelda ja vahune kana. Kiljatus linnupoegi rõivust kanaema embas ja hellitas oma lapsukest ning hakkas tema poriseid sulgi puhastama, mis kohe kuldkollaselt särama leid. Tüdruk nägi, et see oli tibu. Kaneema kallistasime tibukest. Muudkui aga imestas. Tuleb välja, et kõige ilusam hellem hääl, kõige suuremad, tugevamad tiivad, kõige õrnemad ja pehmemad suled. Kõige ilusamad jalad ja kõige soojemad udusuled on.
