Ning nüüd kihnukeelse uudise õhtaks kihnlased siidik sealpool merd selle aasta ja peagi otsima hülgete jälgisid Manija pealt, kust nemad siis otsekohe idast läände põrutama. Täna hoopis kaks, hülged ise tulid mööda õue. Üks Martnik, teine on ju ka siis kihnlased juba aru saavad ka, et need on kaks Eesti kõige kuulsamad hülged, kes just käisid sangetes ning värskeid uudiseid tõi Martiusi Sacia nägite siis seal? Tule, eks Me nägime omasuguseid seal ikka. Et see hange on üks vana, kuulus koht meil olnud läbi 30 aasta, kus vanasti neid oli ikka hulga koos, et ja et nüüd mitte kedagi nagu vahele jätta käime ikka vaatame kevadeti üled, praegu on see aeg, kui nad on kivi otsas ja vahetavad karva, et neid on hästi näha. Ivar ei, mina tea, et Joe emad, kellega me koos Eestis raadiot tegime, rääkis ikka Ivaril on parem pea rehkendamise peale. Palju sa siis öelge siis hanges kogu lugesid kahe peale, vaatasime neid ja seal oli tallid ja mustutuid läbisegi umbes 80 mustute, siis oli paarikümne halli ringi siis mustad, sinna sange tulite. Nende peamine elu paiknik sünni kohta on ju Pärnu lõppes. Pärnu lõpes põle jahedega ollagi, sanges kohayunte. Sealt tulevadki kivid otsa, kus kive on, seal istuvad edasi oma karvavahetust. Seal Pärnus olid ikka täitsa viimase ajani välja võtsid ja et niikaua kui said ja kui sealt ära kadus, siis nad läksid põhja pool ära, et siin on see esimene peatus siis tegelikult siin solgu ja sange ja kihnu ümber, et enamus ikkagi on juba ära väina sisse läinud, et näe, käisime väinas ka ja seal on. Pärnu lõppes, elab ju kaks loomakesi, ainult seal ju poegivad ning see nende päriselu kohta on üks on kohakala ning teine on karvakala mustu ning kalureid ühte armastavad täiesti armastanud. Kas teistele teeb muret see, et naa, palju mustu poegi saab mõrdesse hukka? No eks ta ikka täpselt muidugi ei tea, kui palju neid seal saabuka, aga kui me oleme nüüd 25 aastat või isegi veel rohkem vaadanud seda ja kui keegi neid Pole ju tükk aega praegu ka ei tohi neid küttida siis peaks nagu kari nagu kasvama, aga 25 aastaga on numbrid kogu aeg täpselt samadelt mingi jant nendel sees, seal on. Et kuskil Nevad maksu maksavad ja see ilmselt on üks nendest maksudest, mis mis hülgerahvas peab maksma selle eest, et ta siin meie meres elada saab, kui palju jah need sinna jääb, seda ei tea, tegelikult ju vist päris mitte keegi. Sa valdad oli tunaeile kakuami lappamist ning ütles, et oli hülgesi küll ette palju, aga kõik kargasid välja kastist pealt lahtine, aga veealune mõrtse umbselt kinni. Kui kui mustu poeg mõrra suust sisse Vaab ning topi läheb, siis sinna ta jääb, sinna upubki ka siin midagi teha ei anna. Et on välja mõeldud seda, et peaks ikka panema sellise võrguette, et, et üles sisse ei pääse, et siis ta ta jätta oma eluga sinna, et et osa neist läheb sinna sisse nagu kala, aga teised lähevad sinna sellele kalale järgi, et neid veealuseid pilte tehtud, kus nad oma kaela sinna nii pikalt ajavad, kui aga saavale, et mõistlik oleks küll niimoodi teha, et nad sinna sisse ei saa, see hea ei ole, kui need loomad, keda sinna pole, mitte meelega püütud, sinna oma elu, jätavad. Kalur ja siis seda kaitsevõrku panna keegi ei keela, eks nad ise keelavad, ega nad arvavad, et kui selline võrk ette panna, siis kala kardab seda ja püüab jälle selle võrra vähem. Aga lähme mõttes nüüd songe taha kohe asja, siis seal nägite, kas mõnda oma tuttavat ka kohtasite? Ei noh, selles mõttes hange on vähe muutunud küll nende aegadega, kui ma seal viimati nagu tihedamini käisin, et ega mul seal tuttavaid selles mõttes pole, aga aga noh, Lyndolija hülgeid nägime ja merikotkaid, et selles osas oli see merre loodus, nii nagu me teda tunneme, seal kõik kohal. Mina tuttavate ajal pea ikka silmas neid kahte emahülged, kes jumala valged antkarva poolest Olga kett juba vanad, hallid, aga, aga jumala pimedat koa. Aga nemad ei ela Siiner enne, kui me neid näinud oleme. Nad on tegelikult suvel olnud kuskil Väinamere poole peal. Me oleme Hiiumaa Saaremaa vahepeal neid näinud, et neljandika meri on ikka ära jaotatud, et, et kus neile suvised karjamaad on ja kus neil kevadised need poegimise saared on, need valged käisid ikka rohkem minna põhja poole. Kuuekümnendatel. Et aastate keskpaigas, kui mina esimest korda sangelaksi, siis elas seal tuumaPeetri kolla ehk pärna kolla ning lennud olid temaga sedasi harjunet pesitlesid otse tema koja taga ning ning varas tõuses kid pesa pealt lendu, kui kolla tema juurde läks ning kaela pealt silitas, aga kas mõnda kihnlased praegult ka Sangis nägite? Seal saare peal polnud kedagi, aga eks paat sõitis seal hüljeste vahel ringi küll. Huvitav, huvitav asja tegi. Kihnu hülged on hästi hoitud sellele, tal oli ikka püss kaasas ja vaatas, et keegi neid sinna mitte segama ei tuleks. Ju ta seda seal ajas, seda, seda sellist. Loodusvahi asja, see on ju tore, kui ka ühiskondlikud looduskaitseinspektoritele taha koledad õlad vene aega santi tunnistas, kohe inimesele kätte. Aga kuidas Läänemere hülged saatus üldse onud enne ma täiesti ilmasõda ikka oli, mustasid siin peata pool miljonit ning hallisid ka mitusada 1000. Allisid on umbes 40000 praegu, nii et see on umbes selline sõjajärgne aeg või isegi enne, kui sa arvukus kiiresti kukkuma hakkas. Läänemeres kokku väike, aga mustusid. Ohtudega on just selline jah, et neid oli siin sadu tuhandeid enne seda viimast suurt sõda ja need on ikka päris ära kadunud need loomad, et, et meil siin on see oma tuhatkond veel Eestis olemas, mille üle me natuke uhked olema ka jälle Soome lahe poole peal on ainult 100 jäänud ja, ja see ei ole üldse suur kari, rohkem on neid näha seal põhjalahes, et seal neid ikka üle 10 või ligi 20000 loetakse, aga sa pead silmas pära märtsis? Jah, päraveresse, aga seal on selline asi ka, et eks see on ka pikemalt jääs ja seal on neil head elu aladeta, et meie rannas on see, on see jää talved juba jäänud nii napiks, mõtlesin võib-olla nagu vaevalt veel püsivad Kaljo Liivi lastest ning Pärnu lõppes olla võimeid veel. No ma arvan, et kui see meri jääs on, siis eks 1000 sinna ka ongi, et ega nad väga palju ära ei lähe. Mõnda teame küll, kes on nagu pikka reisihüljes, käib sinna, käib sinna Ahvenamaale ja kaugemalegi, aga jällegi ei tea, kas ta tagasi ka tuleb, et kahjuks peab ütlema, jahetasid mitmekümne aastaga pole siin Läänemeres muutunud midagi, et võiks ju olla. Et kui me oleme ettevaatlikud ja tähelepanelikud, et siis see asi läheb, läheb kuidagi ülesmäge, aga aga ei täheldame seda küll kuskilt nüüd, et kes kellele siis. Selle musta nime pani kas kihnlased viiger hülgetele või hoopis hiidlased, hiidlased kutsid neid Musudega. Sendi vana nimi, et ega seda vist enam üles ei leia seda meest, kes selle nime pani, aga agu selle hülgele otsa vaadata, siis ta ta ikka pigem ikka must on, et võib-olla selle värvi järgi see nimi tulnud on ikka mitmes rannas, eks ole, et eks ta päris nimi viigerhüljes tuleb hoopis rootsi keelest, eks ole ta seal lahe hüljes. Asja tahate siis hülgerahvale, soovime jääd. Andke jääd, totardus hakkavad jäähalli varsti ehitavad ja okei, alli, eks õpetavad võib-olla hülged siis hokit mängima. No siis peaks vaatama ühelt uksed kinni on, et muidu on, roomab romu loomi täis, et ei saa lapsed seal uisutada. Kahju jah, et kevadisel ajal peab ikka, ütleb, et jääd peaks rohkem olema, aga, aga see hülgerahvale oleks hea küll. Selline saigi näitaja tänaõhtune saade, Uiad, uudised juba tuleva reede, 30 ikka lõbusad, rõõmsad ja lõbusad, kõike siin-sealpool merd.
