Varem oli nii, et kui inimene haigeks jäi, istus ta kolm päeva kodus ilma hüvitiseta neljandast kaheksanda päevani hüvitist 70 protsenti tema palgast tööandja ja sealt edasi haigekassa, et inimesed tööle koroonaviirust ei viiks, muudeti läinud aasta lõpus reegleid. Tööandja maksab nüüd haigusraha teisest viienda päevani ja juba kuuendast päevast võtab haigekassa üle. Alguses neljaks kuuks mõeldud kriisimeedet pikendati kevadel selle aasta lõpuni. Töö- ja terviseminister Tanel kiige sõnul on valitsus kokku leppinud, et samamoodi võiks edasi minna ka järgmisel, 2022. aastal. Peamine eesmärk toetada inimeste toimetulekut haigestumiseperioodil ja samal ajal soodustada ka mis tahes haigussümptomitega korrektselt kodus olemist ja võin öelda, et minu isiklik positsioon on see, et sarnane hüvitussüsteem tuleks kehtestada tegelikult tähtajatult ehk ka järgmistel aastatel. Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, reformierakondlane Õnne Pillak on seisukohal, et Tanel kiige ettepanekut arutatakse edasi. Et võtta erinevad osapooled kokku, sest see puudutab nii tööandjaid kui ka ametiühinguid Tegelikult võib öelda, et ka tööturu osapooled pidasid nõupidamistel võimalikuks toetada seda, et sarnane süsteem kehtiks juba tähtajatuks ja väga loodan, et leiame selleks vajalikud rahalised vahendid ning ka nii-öelda poliitilise kokkuleppe. Tulevaks aastaks plaanitud abinõu maksab umbes 19 miljonit eurot. Haigushüvitist saavaka koroonahaigega kokku puutunud lähikontaktsed. Praegu saadetakse lähikontaktsena eneseisolatsiooni ainult vaktsineerimata inimesi. Tanel Kiik märkis paar nädalat tagasi, et alates tulevast aastast võivad need inimesed hüvitisest ilma jääda, kuna selleks ajaks on tõesti kõigil Eeesse võimalik ennast vaktsineerida. Sotsiaalministeeriumis valminud eelnõus aga niisugust muudatust sees ei ole ehk eelnõu järgi saksa alates teisest päevast hüvitist ka need, kelle terviseamet on isolatsiooni saatnud. Tanel kiige sõnul on tarvis veel pisut mõelda. Esiteks on oluline, et isolatsiooni määratud inimesed ikkagi kodus püsiksid. Teiseks oodatakse õigusanalüüsi, mis annaks vastuse küsimusele, kas inimest tohib isolatsiooni saata, ilma et seda talle hüvitataks. Õiguslikult analüüsime mõlemat poolt ehk seda, et kas on võimalik sellisel viisil institutsiooni kohustust rakendada konkreetse haiguse puhul ja ka seda, et kas on võimalik teha erisusi erinevate nakkushaiguste vahel ehk et kuule, karantiinilehe mõiste on tegelikult laiem, ta võib-olla jõudis võib-olla inimeste teadvusesse nüüd selle kriisi ajal tegelikult on ka varem eksisteerinud haiguslehe üks variante.
