Esimese loo sisust suuremeelseim parim targim,  suurim kuni mul on pisarad ja ma kenasti kiidan kunsti,  olgu mõlemad sulle pühendatud. Kelle lipud tormi rajudes lehvisid, kelle kõrvad taplusega  ja kuulsid? Mäed värisesid, sellest kõuekärgatusest puhkab hiid siin oja  ääres roidunult. Oma lammastega mängib väike karjus ning üks viis kõlab ta huulilt. Kui kena, sa oled, sõbralik vaikus, taevalik rahu. Vaadake kuidas säravad tähed rändavad taevas  ja alla meie poole vaatavad vaikides sinisest kaugusest.
