Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetada. Tere raadio kahes on eetris puust ja punaseks, see on meie igapäevane teadusuudiste rubriik. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning sel nädalal siin minuga koos Tallinna Ülikooli psühholoog Grete Arro et siis teieni tuua ka põnevaid uuringuid psühholoogia valdkonnast. Täna räägime loovusest. Loovus On palju räägitud asi, mida palju otsitakse, soovitakse kuidagi soodustada. Aga ega nii-öelda kui peale panna, et mis ta siis täpselt on, et seda on ikkagi teadlastel olnud päris raske teha, eks ole. Ja loovuse mõõtmine on üks suurimaid peavalusid. Kas see tundub nii oluline, seda on vaja mõõta. Kuidas mõõta nii, et see oleks tohutult töömahukas ja see oleks tulemus oleks usutav ja sellega ollakse hädas. Ja et seal mingi erinevaid teste siin artiklis kirjutatakse ka, et näiteks antakse sulle mingisugune tavapärane ese ja öeldakse, et mõtlesin sellele nii palju kasutusotstarbeid välja kui võimalik või siis mingid pildid, kus sa pead joonistama või mingist elementidest kokku panema. Ühesõnaga, et jah, asjad, mida, mida peab tegema nagu üsna üsna mahukalt ja mida hinnata on võib-olla keeruline. Aga täna me räägime ühest uuringust, mis püüab siis natuke lihtsamaks teha seda asja, et selline lihtsam lähenemine sellele, et kuidas Mõtta loobusk, niisiis Grete, mida need teadlased tegid? Ja et olles silmitsi selle probleemiga, et loovust keeruline mõõta, aga õnneks on meil tekkinud selline uus tehnoloogiline abimees nagu nagu siis ma ei tea, kas, kas ma usun, et võib vist öelda, et siin on tehisintellekt natuke mängus olnud või või selline algoritmipõhine põhine abimees on, on siin appi tulnud, ehk siis et jah, siin, siin uuringus tuldi mõttele, et äkki vähemalt sellist verbaalset või sõnalist loovust võiks uurida lihtsalt, nii et palutakse inimestel nimetada 10 sõna, mis võiksid omavahel olla nii erinevalt kui võimalik. Ja, ja siis on arvutiprogramm, mis suudab siis kui erinevad nad on, et kui sageli lähestikku on usutav, et nad kunagi üldse mingis tekstis või mingis seoses esinevad ja, ja tõesti tekib kohe tunne, et oi, selline masin või asi võiks olla eesti keeles ka olemas, et saaks ka hakata sellega mõõtma, aga et see siis eeldab jahedat, selle nii-öelda selle algoritmi koostamine eeldab siis loomulikult väga paljude tekstide nii-öelda läbi süsteemi laskmist ja, ja seal on ka muidugi probleeme, et loomulikult selline süsteem ei ole kohe alguses täiuslik erinevatel põhjustel. Aga et see hüpotees seal taga võib olla ka, et et, et miks me loovust üldse sellise nagu erinevate sõnade pähe tulemisega üldse mõõdaksime ja seal taga on siis mõte sellest, et mis see loovus üldse võib-olla ja mina ei ole kindlasti loovuse uurija, et minu arusaam sellest on kindlasti natukene lihtsustatud, aga et võiks öelda, et loobuseks on jah, ühelt poolt kindlasti vaja seda, et me üldse teame midagi. Me teame sõnu. Me teame asju, et ehk siis sellised pikaajalises mälus olevat sügavad teadmised, tegelikult kui me nüüd räägime loovusest sellisest päriselt uudsete ja kasulike lahenduste pakkumise kontekstis. Ja noh, ja siis teine asi, et mul peavad olema need teadmised ja ma pean suutma neid ka nagu korraga aktiveerida. Aga siit mudelist on veel üks aspekt puudu ja ka mina seda tegelikult sellest artiklist esimest korda nägu adusin, et ka pidurdus, et ka võime pidurdada tavapäraseid lahendusi, on loovuse osa. Et ehk siis kõik on võib-olla mänginud kunagi mõnda mängu, kus peab võib-olla genereerima erinevaid sõnu või, või midagi sellist looma, mingid assotsiatsioone ja tahaks tulla välja millegiga, mis ei ole sihuke triviaalne või tavapärane ja no ei, tule tulevad tavaliselt siis meil on nagu raskusi tegelikult ka sellega pidurdada seda esimest seos, mis pähe tuleb. Ja just see pidurdus tegelikult näikse olevat, et üks loovuse oluline komponent selleks, et me saaksime välja tuua Essele divergence või nagu erilahendusi leidva loovuse osa, ehk siis jah, hobuse puhul tegelikult räägitaksegi konvergents, sest divergentest mõtlemisest, et mis mõlemad nii-öelda iseloomustavad seda nähtust, et ehk siis võime leida mingile probleemile üks toimiv lahendus, ehk siis selline koonduv ja divergentne, ehk siis võime leida mitu erinevat lahendust või selliseid, palju erinevaid lahendusvariante, et mõlemad on vajalikud mõlemad omal kohal ja see test siis uuris just seda, et kuivõrd keegi suudab tulla välja võimalikult erinevate selliste sõnadega, mis näitab justkui seda, et ta suudab leiab ühe sõna, siis ta suudab maha suruda kõik seosed, mis on sellega lähedased. Kui ta ütleb, kas siis järgmine ei ole koer, vaid hoopis sõrmkübar ja sealt edasi hoopis demokraatia. Ja sealt edasi hoopis kardaanirist. Ja noh, eks see on ju päris palju lauamänge, mis iseenest panustavad just sellisele nii-öelda sõnad sõnadevaheliste seoste. Nii olidki tekitamisele ja vastaste petmisele natukene selles naljas on ju selline klassikaline näide, et kus, kus sa pead niimoodi partneris tekitama mingi seose, mis niimoodi vastastes ei, ei tekiks ja siis nii-öelda tõesti ütleme koera kass on väga lähedalt seotud koera Kont, et ja, ja nii edasi, aga, ja tõesti ma ei tea, koeria sõrmkübar. Kui teie vahel on mingisugune teada, oleks seos, et siis te saate nagu selle peale mängida, aga ka nii-öelda see ei ole tõesti esimene asi, mis nagu pähe tuleb. Just jah, ja mis ütlebki tegelikult seda, et selliste testide hindamisel kui kellelgi on seesama, nagu me enne rääkisime, et ma ei tea, kas ja karp on või kas radioaktiivsus või noh, füüsiku jaoks võib-olla see seos igapäevane ilmne illustreerida midagi, et ehk siis oht selliste tekstide puhul on ju ka siis valesti klassifitseerida. Neid näiteid, mis mingis nii-öelda kas mingi eriala jaoks või mingi subkultuuri jaoks käivad lahutamatult kokku, aga üldises nii-öelda tekstikorpuses, kust võib-olla siis algoritmi välja võetakse ette tähendab originaalsust, aga tegelikult sellel inimesel ei ei tulnud originaal seos, vaid tegelikult väga tavapärane seos. Et, et jah, et see muudab sellise testimise jälle natukene nagu tundlikuks sigadele. Jah, kuigi eks tahtsin ka, ütlevad, et tegelikult see on nagu selles suhtes üsna töökindel teist nii-öelda võrreldes ka selle tulemusi teiste loovus, testide tulemustega ja neid neid omavahel siis siis tundub, et töötab ja et ta on nagu teisedki nii-öelda vähem töömahukas ja hõlpsamini automatiseeritav dest, eks ole. Mis sa arvad, kas see tähendab, et nüüd Ma ei tea, varsti viie aasta pärast minnes kooli uuele töökohale kandideerida, tehakse kõigile täpselt selline test ja siis me õpime, et kui küsitakse, kas, et siis meil on öelda koer, vaid ta peab ütlema demokraatia. Ja siis on siis on töökohad, kus need, kes selle tõesti hästi läbivad, kuhu neid kindlasti ei võeta, sest võib-olla loobun sellist vastunäidustatud. Aga hea, et iseenesest loomulikult mulle nagu jah, meeldis see, et nad leidsid, et see tõesti üsna hästi seostub teiste, nii öelda sarnaste mõõduka mõtle ka, mis seal töömahukamad, et jälle väga loov on leida selline lihtne lahendus, aga tõsi ta on, et võib olla ja ta on ainult nagu nimisõnade peale, et, et ma arvan, et ta jälle nagu saab pihta, võib-olla mõnes mõttes loovuse ühele aspektile, võib-olla ta tuleb võiks arvata, et võib-olla suurema sõnavaraga või rohkem noh, et äkki ta on osadel inimestel siis nägu ka lihtsamini sõltuvalt kogemusest siis kättesaadav, et ma pole nagu päris kindel, et päris üks mõõdik loovust eri valdkondades media probleemi lahenduses mingites keerukamate asjade puhul. Et kas ta nagunii universaalne võiks olla ja tõsi on tõesti ka võib-olla see, et et nagu kõiki asju saab ka seda ju ära õppida. Ilmselt üsna lihtsa vaevaga, et ta ilmselt töötab jah, valimistel, kes on selle testimise suhtes veel täitsa naiivsed. Nii et ma usun, et ta võib olla selliseks üldkasutatavaks asjaks ei saa. Samas, kui meil ei ole üldse ühtegi mõõdikut ja meil on vaja seda mõõta või divergentset mõtlemist, siis siis on ta abiks ikka. Ehk siis natuke rohkem oleme nüüd teadlikud sellest, mis on loovus ja, ja võib-olla tööriist, kuidas vähemasti üht aspekti sellest mõõta. Ja ma arvan, et see, mis sa ütlesid ka see pidurdamine on selle juures oluline, ehk siis et me suudaksime nii-öelda maha suruda esimesed instinktid ja astuda sammu või kaks või kolm või neli sealt isegi edasi, siis me oleme loovad sein oli tänane puust ja punaseks. Täname kuulamast stuudios Arko Oleski Grete Arro ning jätkame psühholoogi juttudega juba homme kõike head, puust ja punaseks, puust ja punaseks.
