Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi atmosfääri füüsika kaasprofessor Velle toll märkis, et inimtegevuse läbi õhku paisatavate kasvuhoonegaasidest tekkiva kliima soojenemise juures tuleb arvesse võtta ka seda, kuidas inimtegevus kliimat jahutab. Kasvuhoonegaasidest on enamik inimesi kuulnud ja sellest me kogu aeg räägime peaasjalikult fossiilsest CO2. Teine aspekt, kuidas iniminimesed siis kliimat mõjutavad, on saasteosakesed, mis ka peaasjalikult fossiilkütuste põletamisel tekivad ja need jahutavad kliimat, ehk siis mõnevõrra kompenseerivad seda soojenemist. Kui inimese õhku paisatud kasvuhoonegaasid on kliimat võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse perioodiga soojendanud umbes poolteist kraadi, siis saasteosakesed on sellest umbes pool kraadi maha võtnud. Seega, kui soojendamist osaliselt kompenseerivat mõju ei oleks, oleks praegune globaalse temperatuuri tõus umbes poole võrra suurem. Inimtekkelistes kasvuhoonegaasidest põhjustatud soojenemine mõjutab oluliselt ka pilvede omadusi. Erida arvesse võttes on soojenemise kogu mõju pilvedele selline, et need võimendavad kliima soojenemist, jätkab Velle. Toll. Ja nüüd täpsemini teame, kui tugev see võimendav efekt on ja see oli väga suur panus ka, mis on kliimaprognoosid tähtsamaks läinud. Tänu täpsematele kliima prognoosidele teame paremini, kuidas globaalne soojenemine mõjutab looduskeskkonda ja inimühiskonda. Kaasprofessor lootis, et jõupingutused kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks tugevnevad nii, et need oleks paremas vastavuses teaduslike teadmistega kliimamuutustest ja selle mõjudest.
