Investeeringute kogumahust suurima osa 41 protsenti ehk 209 miljonit eurot moodustavad majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi planeeritud investeeringud milledest omakorda suurima osa võtab riigimaanteedeehitus ja remont. Rail Balticu arendustranspordiameti peadirektor Kaido Padar ütleb, et näiteks liiklusohutuse mõttes on 50 objekti, mis on järgmisel aastal vaja ära teha. Erinevalt siis ristide väljasõitude ümberehitamised, aga loomulikult ka neljarealised maanteed korraliku, selline 10 20 kilomeetri lõigu ehitamine võib võtta kaks, kolm aastat, nii et selle koha pealt jaka tehakse ka olemasolevate objektidega, millega see aasta juba alustati. Valmis peaks saama, rahvakeeli öeldes ussisoo siis Tallinn-Tartu maanteel ja samamoodi siis, kui Tartust hakkate tulema Tallinna poole Kärevere 4,4 kilomeetrit. Teelõik. Investeeringute sõltuvadki sellest, millisesse pion objektide valmimisega jõutud näiteks on tööd algusfaasis rohuküla sadama kaiga ja Pärnu-Uulu kaks pluss kaks tee-ehitusega. Ka Rail Baltica arendamine saab aasta-aastalt üha enam hoogu sisse, sestap suurenevad ka investeeringud sellesse projekti. Lennundus ja merendus saavad vähem tähelepanu, ütleb Padar. Kui lennunduses tegelikult ei ole selliste investeerimiskohti lennundus on ikkagi puhas ohutus ja järelevalve ja ja turvalisus siis merendus näiteks saab neli miljonit, sealt seal on siis sees hundipea sadam, seal on rohuküla kai, seal on sees keri torn oma poole miljoni euroga. Üsna suur summa, pea 10 miljonit eurot läheb maade omandamiseks jaan projekteerimiseks. Teie ehitus teada vist on väga pikk protsess ainuüksi projekteerimine pluss maade omandamine võib võtta neli aastat, nii et me tegelikult täna meil on tinglikult öelda sahtlis 180 kilomeetrit teid, mida me tahaks siis valmis projekteerida. Rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben juhib tähelepanu, et riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute osakaal Eesti majanduses tervikuna on umbes viis protsenti ja see on läbi ajaloo püsinud suhteliselt stabiilne. Tõsi, et sellel aastal ta juba kasvas mõnevõrra järgmistel aastatel ta oluliselt enam ei kasva, nii et kui me nüüd seda 70 80 protsenti, mis on see riigi osakaal ja kui me nüüd räägime riigieelarvest, siis isegi, kui seal kasvab kaks korda, siis ikkagi selle mõju majandusele ei ole ülemäära suur. Enamik riigieelarveinvesteeringuid tehakse aga siseriiklikest vahenditest, umbes 30 protsenti tuleb välisvahenditest. No see osakaal nüüd tõesti sellele järgnevatel aastatel suureneb selle taasterahastu juurde tulemise lisaks siis sugustele tavapärastele Euroopa Liidu vahenditele, aga tõsi, et see praegune kriis, kuna ta sai noh, vähemalt kui majandus tervikuna vaadata, siis mööda kiiremini kui arvati, rahad nüüd jõuavad kohale, ütleme nii, et natukene liiga hilja.
