Kaitsevaldkonnas on vaktsineerimine oluliselt populaarsem kui riigis keskmiselt. Kõige paremat seisu näitab kaitseministeerium, kus süsti on saanud üle 98 protsendi töötajatest. Kaitseväetöötajatest on vaktsineeritud üle 96 protsendi. Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Martin Magnuse sõnul on vaktsineerimine oluline riigikaitsevalmiduse tagamiseks. 18, oktoober on praegusel hetkel see kuupäev, kus siis veel kord hindame kriitiliselt üle need ametikohad, kes siis peavad kuuluma sellesse vaktsineerimise gruppi. Magnus selgitab, et kõik kaitsevaldkonna asutused on oma riskianalüüsid juba varem esitanud, aga nüüd võib neis üht-teist muutuda. Vajaduse tingib kindlasti ja nii-öelda inimlikkuse aspekt, et me ei taha kergekäeliselt inimestest loobuda, me hindame neid olukordasid või need positsioon üle ja kõikvõimalikud sellised üksikjuhtumid, kus on siin probleemid siis need ka olukorrapõhiselt isikute põhiselt lahendama. Pärast seda, kui vaktsineerimist eeldavad ametikohad lõplikult paika saavad, jääb kaitsevaldkonna töötajatele veel kuu aega järelemõtlemiseks. Alates 19.-st novembrist ei saa jätkata need teenistujad, kes ei ole vaktsineeritud, aga tegelikult peavad olema nii-öelda nõuete järgi vaktsineeritud koroonaviiruse vastu. Olenevalt asutusest on riskianalüüsid erinevad näiteks kaitseväes, kus on praegu vaktsineerimata umbes 50 inimest, oodatakse kaitsesüstimist kõigilt töötajatelt. Kaitseliidus, kus praegu on süstitud üle 83 protsendi töötajatest, üleüldist vaktsineerimisnõuet ei ole ning tõenäoliselt ka ei tule. Kõik sõltub sellest, milline on asutuste nii-öelda sõjaülesanded või siis nii-öelda kaitsevalmiduse ülesanded. Kui täna vaadata meie nii-öelda sõjastruktuuri, siis põhimõtteliselt kogu kaitseväe isikkoosseis on sõjaülesandeid täitmas. Küll aga ei ole see sajaprotsendiliselt kaitseliidus.
