Tartu Ülikooli mükoriisa uuringute professori Leho Tedersoo sõnul oli tänavu eriline seeneaasta selles mõttes, et suvine seeneaeg jäi sisuliselt vahele. Aga kui soojad ilmad nüüd jätkuvad, saavad mõned seeneliigid edasi kasvada. Kindlasti on väljas veel kukeseened, arvestades seda, et, et nad hakkasid sellel suvel hiljem kasvama. Suure põua tõttu leidub kogeima seeni ja ka higised Heiniku liigid väljas. Sellised sellised tuntumad mürgiseened on oma aja ära elanud, aga noh, paiguti võib kindlasti leida veel näiteks valget kärbseseent, punaseid, kärbseseeni ja ilmselt ka veel muid kärbseseente liike. Setomaal elav Rein Toomas ütles, et Värska ümbruse metsades saab seenel käia veel küll. Praegust on haavariisid kriisikatest ja seda valget füüsikat, kukeseent, muid nagu siinkandis eriti ei näe männifüüsikas seda noh, on ära juba nagu vahepeal oli augusti lõpu poole septembri algul, siis kui need vihmane olid. Üksikud puravikud on Kaana. Professor Leho Tedersoo kirjeldas, et seenehooaeg kestab Eestis natuke kauem just mereäärsetes paikades. Esimesed külmad on juba tulnud, aga üldiselt pärast külmasid saatel lehterkukeseeni ja mõned Heinikud tulevad ka veel pärast külmasid välja, aga üldiselt seente hooaeg on natukene hilisemaks venitatud Lääne-Eestis ja Põhja-Eestis, eriti mere lähedal, kus nende külmade mõju märksa aeglasem. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Leevi Lillemäe
