Tere ja kena kevadet kõigile päritud laululistele on taas maikuu ja nagu eelmiselgi aastal samal ajal rändame taas külmite roomade kombel. Ent nagu eestlane rändab ning vaatab sealt kaugelt, siis tagasi kodule, õitsevatele, õunapuudele ja Toome puudele. Oo, millal jõuab meil see aeg, kui sadamasse jõuab laev ja rändame täna nagu ikka mööda vanade eestlaste radu härjavankritega rongidega, laevadega Saaremaalt, Võrumaale, sealt Kuusallu, uuri külla mööda laia maailma asi siniTiitsasse Salmesse ehk Peterburi kubermangu ja uuri Abhaasia külameeste juurde kes kodukülastajad mõndasid 200 ning 3000 versta kaugusele uutele põldudele ning rajasid sinna esimeste eestlastena uued kodud. Kuulame täna laulu, kust mujalt ikka kui meie vaimise vanavarakantsist. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivist. Kevadel kui maikuupäevad kuulame laulmas Ann Kristjani tahula külas Kaarma kihelkonnas Saaremaal ja lindistuse juures oli 1960. aastal ametis liilia Peeiidis ja Herbert Tampere. Edaspidi nii kui enne päästanginema Tallinna käekäigu null pääle sõda mul nii kui õnnele. Kallim. Kuidagi juhtus tolle lauluga nõnda et 1974. aastal, kui ilmus rahvamuusika antoloogia Eesti rahvalaule ja pillilugusid kaks mis sisaldas pea esmakordselt taolistes väljaannetes põhiliselt uuemaid rahvalaule, samuti pillimuusikat, siis sai sellest uue ärkamisaja laine rahvamuusikute jaoks kultusteos. Seda enam, et laule arhiivisalvestisi oli võimalik oma kõrvaga kuulata. No ja siis ilmus sel hindamatul saviplaadil ka anni laul kevadel, kui maikuu, mille lõpus tuli lõigatud ära segasevõitu kuus viimast värsirida mida just äsja kuulsime, mis räägivad sellest, kuidas Saaremaa poisid Riia linnas kehvavõitu teenistus said. Väga teenistusi tegid, viimase seiga ärajäämine andis aga hoogu uuele legendile, kuna lauluviis sarnanes Võrumaa pillilugudega, olevat kindlasti selle laulu teinud Võrumaal Saaremaale koju minevad kivi laduda. Kivid läksid oskustöölistest rändajad. Võib-olla see toona nii oligi, igal juhul sai lugu uue kõlava pealkirja Võrumaa Reilender, mida laulsid noored untsakad ja alla ning mida samamoodi mängitakse ja lauldakse praegugi. Aga Võrumaal ja Tartumaal teati lugu veidi teiste sõnadega 20 versta võõras teed, kus vahel olla veel suured veed ning keelavad tihti tulemast sind vaatama oma tagalast. Kui jaga tuleb, kortseb päev, et sadamasse saab me laev, siis jääme ühte jalad Me armastuses otsani ning need sõnad viivad meid Võrumaalt hoopis kaugemale, kus lähiksel lainetavat tõesti suured veed ja ränduri igatsus veab öö meeli otsekui võrku üle päeva ikka kodust kaugemale, et säält jälle tagasi vaadata. Igatsedes laulu teksti kirjutas 1842. aastal rulluksel uuri külas sündinud talumees, laeva Kippar, Juhan linn, vest, kutsutud ka Juhaniks või Johannes, eks ühtlasi ka kirjamees kultuurivedur hea koolihariduse eesseisja. 1881. aastal ilmus aga Juhani luulekogu lõbus laulik ehk tõtt, nalja noorele vale ning sealsamas tema luuletus armukese rinnal, mille ta tõenäoliselt pühendas oma heale naisele Truutale. Las tuleb kätte lehekuu, mil õisi täis läheb toomepuu. Küll siis mühes õitega, hakkame pulmi pidama. Lisaks tundmusel üürikale kirjutab Juhan tihti värsse Kalevipoja motiividel, aga ka värsse eemalolekust ja eemaleminekust rändamisest. Reisikihku väljarändamiskihku kihutasid Juhanil tagant kindlasti motiivid lauludest korri. Iisrael läks reisima ja üks sõnumile, Eestimaa, mis ärgitab eesti talupoegi kodunt mõisarenni alt lahkuma. Nüüd sõnum üle Eestimaa, kui pikk see hoob käi korraga. Oh armas kallis eesti mees, kes elas suitsutare sees. Nüüd tule Mooga reisima samadel motiividel Jeviisel kirjutab Juhan 1881. aastal ka teisi oma tuntud laulu reisilaul nähes Märt Lauri piksehoovis tõotatud kroonlinnas palju kaugemaid kauneid sihte ning jõudes soovini siiski ka kodus tagasi olla. Uuri küla, Kuusalu kandis on andnud meile ägedaid rahvakultuuriinimesi endale andnud ka rändajaid suurel maamõõtmise ajal 19. sajandi viimasel veerandil mõõdeti hoolega mõisate maid ning määrati maadele hind, millega talupoegadele nende endi esivanemate maad päriseks müüa. Ja see hind pani talupoja pea ringi käima. Öeldakse säärast hinda polnud mõni mees uneski näinud, kui raha pole rendi, ent rendihind oli sama hullumeelne rentnik ei võinud võtta puid karjatada. Jaht mõisa maadel keelati, isegi põline raapüük tehti nüüd tasuliseks. Aga millised olid nende valikud? Uuri küla kaks kõva meest, kaks on kindlasti üks Johan Linvest, teine Juhan lind, vesti isa lellepoeg Juhan Linvest, mõlemad tublid Juhanid, lahtise peaga rännukihu kannatajad otsustasid kodust lahkuda, minna uurima teisi valikuid. 1884 põgusat uurimisnaases üksi Juhan tulevaselt Simit its alalt, Peterburi lähikselt, teine tulevases Salme ja Sulevi aladelt Abhaasiast ning nende Sai nende uude asumaade esimesed asukad eestlaste uudialal kolummused aastal 1884 Meie tänase laulu algautor, kelle kalevipoja mõjutustega luuletused ning rändaja laulud olid alul ehk pelgalt romantiliselt sõnakõlksud. Nendest lauludest saab nüüd Juhani elu, Kalevipoja järgi saab ka Salme küla omale nime. Juhan jätkab ka edaspidi loomingu ning kirjade saatmist Abhaasiast. Ning kuigi Juhan laseb oma ühel jutu tegelasel pagenduses Samaras läbi Sevastoopoli tagasi koju naasta, jääb selle loo truuse kiri autor ikka suundusse edasi naabriks paljudele teistele rahvastele, näiteks Kuusalu rahvale nende esimese peavarju pakkunud pess araablastele, kes Kuusalu meeste esimese laulu peale hiir hüppas ja kass nurgas olid igaks juhuks nii-öelda Johondžude suhtes ettevaatlikud olnud. Abhaasia Juhan linn, vesti isa lellepoeg Juhan Linvest aga toimetab sama väsimatult siinitiitsas pannes aluse sealsele kultuurielule. Rahvamajale peab pasuna koorilegi. Nii elabki Kuusalu tugev rahvas edasi seal, kuhu on rännanud inimesed ise ja laulud Võrumaal Saaremaal, Venemaal, Krimmis, Abhaasias, kaugemalgi. Mis aga sai Truuta lind vestist poole, Juhan maikuud oodates õhkas. Keegi ei tea, egas Juhani maikuu laul oli, aga mõni vanem viis või kas Võrumaa Reilender oli Võrumaa viis? Saame kuulda mõnes järgmises saates, seniks aga olge terved, kirjutage ja helistage ikka meile. Ning nagu ütleb laulusalm, mis lind vesti teisest laulust tuntud tuge saanud kaudu Mulgimaa Laulu Mihkli, kes seda ei taha uskuda, võib ise sinna reisida, et parem ise näha saab, kui minu laulsest jutustab aamen konks ja kohvilooks.
