Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütleb, et hambaravi vajadus on suurem kui patsientide võimekus selle eest tasuda. Ravikindlustusega inimesed saavad aastas 40 eurot hüvitist, kõrgemat 85 eurost hüvitist saavad näiteks eakad, rasedad. Praegu astume siin esimesed sammud, mis puudutab tõesti raskemas olukorras inimesi toimetulekutoetuse saajate töötut, nendele kõrgendatud määras hambaravihüvitise võimaldamine. Aga tegelikult meil on veel päris mitmeid ettepanekud ja oleme varasemalt valitsuskabineti tutvustanud. Ministeerium hindab, et kõrgemat toetust hakkavad kasutama aastas 25 kuni 30000 inimest. Riigile on lisakulu suurus ligikaudu miljon eurot. Et me lahendame selle läbi haigekassa nii-öelda iga-aastase eelarve miljon eurot on loomulikult suur raha, aga arvestades praegu vananenud maksulaekumisi ning ka valitsuse tasandil varasemalt otsustatud nii-öelda tegevustoetuse maksmist aastatel 2021 kuni 2024 haigekassa eelarvesse kokku 540 miljoni euro ulatuses siis meil on võimalik selliseid lisasamme teha. Hambaarstide liidu president Piret Väli ütleb, et see on samm õiges suunas, kuid hüvitis jääb ikkagi väikseks. Vajadusel võiks ka väli sõnul kaotada niigi suure omaosalusega hüvitis kõigile inimestele, et haavatavad sihtrühma toetada rohkem. Me oleme seda ettepanekut teinud varasemalt, et võiks fokusseerida rohkem tähelepanu neile, kellel on suuremad vajadused, kes näiteks saavad seda toimetulekutoetust või siis on just selliste kaasuvate diagnoosidega ja mille puhul need hambad lihtsalt suust ära lagunevad, et kas onkoloogiliste ematoloogilised haiged, et nendel on kindlasti võiks hüvitis olla, võiks olla isegi suurem kui see, mida me praegu ettepanek ette näeb. Kiige sõnul tuleb esmalt seljatada lõplikult koroonaviiruse epideemia siis võiks ülejärgmise riigieelarvega ka hambaravile jagada suuremaid summasid.
