Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere jälle kõigile, kes meid kuulavad. Meie oleme jälle ühe looduskaitsealal, praegu. Ja kaks nädalat tagasi käisime kahekesi matkal, aga nüüd on meil siilipoiss ka õnnelikult oma pikalt turneel tagasi jõudnud. Sa võiksid mõne sõna öelda ka, kuskohast sa olid ja miks me sind eelmine kord looduskaitsealal ees ei leidnud. Nujah, vat lugu oli tegelikult teda viised. Et käisin mina Saaremaal, käisin mina seal küllalt mitmes koolis. Ja siis käisin mina veel Vilsandi looduskaitsealal ja, ja lastekirjanik Heino Väli külas seal ja nii palju oli tegemist, et ausalt öeldes pean tunnistama, et mul läks lihtsalt meelest ära, et olin teiega kokku leppinud kokku saada hoopis mujalt. Ja kui mina kohale jõudsin, olite teie igatahes juba kadunud. No loodame, et see siis ikka neid jõhvikaid nägid seal Nigula rabas ja ja midagi muud huvitavat ka. Vähe sellest, et nägin, ma isegi julgesin, paar tükki suu pistad sealt siis ma kohe kihutasingi siia, et et seekord siis ikka õigel ajal kohal olla, mitte hiljaks jääda. Kuule, Georg, minus oleks niisugune küsimus, et sinu silmad on natukene kõrgemal kui minu omad. Ütle, kas sina sele Matsalu looduskaitseala äärt ka juba näeb või? Ei ma juba tükk aega uurinud silmapiiri, aga ei paista otsa ega äärt, tulevad seal looduskaitsealal ta on ikka hirmus hirmus suur küll, aga tead, ega ma ei teagi täpselt, kui suur ta on. Aga kes siis teada võiks? Me peame vist leidma mõne inimese, kes siin kohapeal töötab. Siilipoiss, kas ehki kasutaks oma võimeid ja kutsuks kedagi siia mõnd teadjate inimest? Väga kena, mõtlen mina siia ühe ekskursioonijuhi. Tere, tere. Saame siis kõigepealt tuttavaks. Tere, minu nimi on Maire. Mina töötan siin Matsalus, ekskursioonijuhina. Meil on üks selline probleem, et, et kui suur see Matsalu looduskaitseala üleüldse on ja kui vanad on ja, ja, ja kui palju siin vett on ja kui palju siin maad on ja niisugused küsimused Matsalu looduskaitseala ei ole mitte eriti vana, 1957. aastal taloodi aga suur on ta küll 50000 hektarit. Laias laastus on tervet seda kaitseala ja kaks kolmandikku umbes on siis vee all. Nii et üks kolmandik maismaad ja kaks kolmandikku vett. Aga miks seda vett nii palju on seal siis midagi rohkem kaitsta kui maa peal vä? Noh, et on palju sellepärast et Matsalu laht ja Väinamerekaitsealune osa on see, mida kaitstakse ja kaitstakse teda põhiliselt siis lindude pärast. Siin on hästi palju linde, põhiliselt need, kes läbi rändavad siin, kevadel ja sügisel. Ja neid me siis kaitsemägi Aga ühtegi lindu siin küll näha ei ole. Aga tegelikult on ju niiviisi, et see kaitseala igavesti suur ja ja võib-olla linnud kusagil ära eksinud hoopis peaksitegi ringi vaatama või mis? Mina arvan ka, et ega vist ühe paiga pas Eestis suurt midagi näe, kui me siin natuke ringi käime, nüüd täna terve päeva jooksul kindlasti veel midagi põnevat leiab. Ja siin vee ääres on tohutu tihnik roostiku ümberringi ja ma näengi sead, roostikus tragistab välja üks habemega mees, kes ilmselt teab soostikust kõike väga palju, ma arvan tema käest roostiku kohta ka natukene aru pärima. Kesises. Tere, tulin jah õigel ajal, roostiku on tõesti suur lai võib-olla isegi Euroopa kõige suurem Eestis ja kogu Baltikumis kindlasti kõige suurem, tolmab 3000 hektarit, see on mitu, mitu, mitu, mitukümmend suurt suurt talu maad vanasti inimestel, kes siin käivad, on mulje jäänud, et roostikest nii palju linde nagu roostiku pea pistad, siis igal pool kubiseb siiski nii ei ole, sest roostikku nii suur ja lindudele on väga palju varjevõimalusi siin. Ja nad on ka väga tagasihoidlikud ja inimpelglikud. Kui roostiku lindudest rääkida, siis kohe keele peale jäävad roolinud ja tõesti, neid võib ka siin leida. Põhiliselt on materjal roostikas kolme-roolindu, see on siis tiigi-roolind, rästas-roolind ja kõrkeroolinud. Kõige omapärasemad neist on tiigija rastas roolinud, kes teevad väga omapärase pesa. Punuvad Selle rookõrtest kinnitavad roovarte külge umbes inimese rinna kõrgusele. Eksootilisemates lindudest võiksid nimetada roo-loorkulli ja hüüpi. Kahjuks võib öelda, et viimasel ajal nende arvukus on hakanud vähenema, siin hüüpi peaksid kõik inimesed tundma sellest, ta teeb väga Kumedate häält. Kui te tahate seda järgi teha, siis võtke üks tühi pudel ja puhuge sinna kumeralt ja saategi siis peale. Ja ka kui ta muidugi leiate paraja hulga tühje pudeleid, siis ärge uskuge see siiski olla. Uimi pesatüübil on munad nagu tavalistel teistel lindudel. Roo-loorkull on selline lind, kes on kihke lind võite küsida, et miks need kaitseväe siin, et hävitab teisi linde, jah, ennem arvatigi niimoodi, et kõik rood, noor kolit tuleb ära hävitada, et siis Matsalus parem elada. Et siin jääb rohkem teisi veelinde, kuid siiski kaotame ühe ilusa looduse haruldase ja seetõttu tänapäeval ei tohi ühel loorkull midagi liigad munasid korjata ei tohi neid lasta. Kui jõuame paadiga roo äärde, kus hakkab vaba meri siis selle piiri ääres on samuti väga palju veelinde, nagu näiteks laugud uue nimega, vanasti nimetati neid lihtsamalt, vesi, kanad, Nemad teevad pesa samuti väga varjatult, rooäärde käivad toiduotsingul samuti seal läheduses. Ja siin roostiku. Merepoolses osas näeme kõige suuremat rändlindu luike. Jah, tõesti on nii suured, et kui lähedalt vaatad, siis tundub nagu omnibussid tõuseks õhku mühinal kuid siiski päris nii see ei ole, nemad on ka linnud ja teevad oma pesa nagu teisedki linnud, ainult selle vahega, et nende pesad on nii suured, et sinna võib inimene peale ronida. Ja sealt ÜRO roostiku vaadata veel lindudest seal nimetada võib tuttpütti Punade varti tutt, varti ja ei tulegi kõik meelde, mis seal kõik võivad olla. Tuttpütt on tõesti nii ennastohverdav linn, nii nagu muinasjutus on tänu talle see maa üldse olemas on, et ta pingutas nii kangesti ja teiselt merepõhjast selle mulla välja ja on ta selline ennastohverdav lind või. Kahjuks ei oska selle kohta täpselt midagi öelda, sest kunagi ei ole teda ennast ohverdamas näinud. Kuid seda, et ta väga kartlik ja väga hästi varjud oskab, selle kohta ma oskan rääkida küll. Kui joot tuttpüti pesa äärde, siis peaaegu kunagi ei õnnestu niimoodi tuttpütil läheneda. Et vanalind pesa juures oleks ja ennem kui ta pesa juurest lahkub, jõuab ta siiski pesa katta pesaäärse materjaliga, nii et munad jääksid varju, et röövlinnud ei saaks neid hävitada. Ja võib-olla eneseohverduse koha pealt veel tuttpütt on selline lind, kes oma pojad pärast koorumist ei jäta nad sugugi pesasse sinna teiste lindude meelevalda. Võtab nad kaasa ja peidad nad oma seljasulestiku, et neid paremini kaitsta. Nüüd nii palju huvitavaid asju kuulda, et võiks tuttavaks ka saada. Minu nimi on Gunnar Polma ja töötasin nooremteaduri ametis ja olengi roostikulindude peale. Mihkel aga ma näen, siin on terve hulk veel väiksemaid asjatundjad kaotsi. Kuidas siis on looduskaitsealal elada? See on huvitav. Kõduneb nimepidi ikka õnne killu Kloycelige. Väikeluike luike lauku lane põhklavlet, epinaerukajakad, kalakajakad, kajakad, merikajakad, väike kajakad, tiiru räuskas, ai. Siis on sul ju päris palju tuttavaid, aga kas nemad sind ka kõik ära tunnevad? Ei tule, aga missugune aeg siin kõige põnevam on suvel ja talvel, ah miks? Seal on nii kaks vastandlikku aasta aega, suvi ja talv suvel jões ujumas käia, tal veel suusatamas käia? Seda saab igal pool mujal ka, mitte ainult siin looduskaitsealal, Sakkes. Lähemal. Sa oled seal roostikus käinud ja ja kui sa paadiga sõitnud oled ja teadsist elust ka, mis siin tehakse, siis kas kas ta peaks? Ema töötab? Isa, katsume siis isa üles leida siit selle suure looduskaitseala pealt, võib-olla tema oskab midagi rohkem rääkida. Muidugi muutumiseks. Kui ma nüüd ei eksi, siis siin ei saa, vist ongi siruli põõsa all maas ja uurib binokliga midagi sealt eemalt. Tere. Tere, siil. No tere, Peeter, me ei ole päris 10 aastat näinud ja ütle nüüd mulle ruttu mõne sõnaga, mida sa siin põõsalisi siilid Mayulgisi kõva häält teha, sest paistab Et see on hästi põnev elukas, keda seal vaatad, sea siia sattusite, sest just juhuslikult seal põllu peal on hallhaned, istuvad vaese nokitsevad süüa ja siin ongi meil säärane kummaline kohted, põllud ulatuvad peaaegu vee äärde, väljund eemale Matsalu lahtise porikarva hall, praegu sügisel on hea, kuid nüüd haned omad pojad olles kasvatavad ja teised haned oma arendamistega siiamaale jõuavad. Siis armastavad kangesti mööda. Põlda ei käia ja värsket orast nakitseda näljapetteks sest vanasti käisid Anett mööda rannakarjamaid sõitudel luga muud suupärast, siis praegusel ajal nad enam põllud naljalt ära ei lähe. Kui nälg näpistama hakkab, eksposin vaatangi, mida nad teevad, kui palju nad söövad ja kas sellele muret maksab tunde põllumeestel teha, eks ma püüan neist vaikselt pilti ka teha. Siin sa ütlesid, et kas põllumeestele maksab muret tunda, kas siis on Põllumeeste kaldHannede pärast juba pahandusi kambalt? Nad heidavad meile ette, et meie hellitame oma Daned nende viljapõldude peal päris ära ja nüüd sellel aastal saigi kokku lepitud, et ühe Väikse põllutüki Me harjunud hanede jaoks kamba peale ehk siis tuleval aastal vaatame, millist saaki sealt tuleb ja kestnud, kellele võlvkon, kas haned põllumeestele või põllumehed hanedele. Mujal maailmas on sellega ka tegeldud ja räägitakse, et ei ole see kahju üldsegi nii suur, kui alguses tundub, aga üks meie maal näitab tulevik, kuidas asi tegelikult on. Kui läheks neile hanedel nüüd pisut ligemale, ütleks tere ka, valmis proovime, aga ma arvan, et ega nad meediast tervitada ei taha. Ma vaatan keset seda põldu, olete te ühe suure puuri üles pannud, et kas seal on ka mingi kaitsmisega tegemist, võitš, et panete linnud sinna sisse ja siis keegi seal kallal. Võib ka nii, võiks teha, muidugi, aga praegu on vastupidine olukord, et me panime selle hilja, mis põllul kasvab, sinna puuri kinni, et linnud kallale pääseks. Aga sealt ma näen, tuleb üks väga murelik mees. See on looduskaitseala töötaja Andrus kärbet, kes tegeleb siin läbirändavate lindude loendamisega. Kas see loendamine on temani murelikuks teinud? Heli loendamine ei ole tenn võrregaks linnalise katselapid üleval, meil. Ja kuidas siis on, kas on söönud, on see lapi järgi näha? No see need tegime esimest aastat praegu, eks kevadel paistab ära. Käisin praegu vaatamas, et ega ei ole midagi aru saada küll. Ja kas te peate nüüd siis kõikidelt kured üle lugema, kes siit üle lendavad? Pidev vaatamine pole veel midagi, aga kui nüüd kõik need üle lugeda, siis ma arvan, et võib sassi küll minna või? Eks ta läheb sassi küll, aga meid tavaliselt mitu meest, kes loeb, ega me nüüd täpselt ei loe, me loeme ikka niimoodi, et enam-vähem kümnete kaupa. Aga miks seda lugemist vajan? Lugemist on vaja sellepärast, et selle järgi määrata, aga kas see nüüd iga aasta kurgede arvukust ja kui hakkab näiteks kurgesid vähemaks jääma, siis tuleb leida põhjust, miks nad jäävad vähemaks ja kus nende pesitsustingimused on halvaks läinud või või siis nad ei taha enam meil siit läbi käia, neid häiritakse liiga palju või. Ei ole nüüd aru saadet vähemaks jäänud? Üldiselt praegu hakkavad kuredalast tulema põhja kandis Soomest ja Karjalast. Järgmine kuu on kindlasti siin järgmise kuu lõpuni, kui ikka päris külmad tulevad, siis nad lähevad ära. Ja iga sügisel umbes 10000 või isegi mõned tuhanded üle, mis meil läbi rändavad, siit siis on küll kõva kontsert, on küll ikka, kui nad ikka põllu pealt õhku tõusevad, siis hoia kõrvad kinni. Kevadel on siin hästi palju luikesid, aga kas luikede sügisene ränne läheb siit väga kaugelt mööda neist üksikud ainult siia lahe peale puhkama jäävad? Sügisel massiliselt luikesitsin vaadata sügisel tundub nii, et nad lihtsalt lendavad väikeste gruppide kaupa nad ei kogunes ja nii palju kokku kui kevaditi. Kevadel nad ootavad seda hetke, kui nüüd jää murdub, veed alla pääsevad, siis nad lähevad korraga edasi, sest on korgadega vastu pidid kured kogunevad sügisel siia toituma ja ootama seda külmade aegadel näpistustet. Kui kõht hakkab juba tühjaks saama ja toit otsa lõppema, siis tsid rahulikelt ranna niitidelt ja luhtedelt ja rootagustel. Mati Kiisler on Otepäält saatnud meile ühe küsimused. Tema on kuulnud, et alates 14.-st eluaastast on võimalik hakata lindirõngaste maad, kuhu ja kelle poole ta peaks pöörduma. Ükski lind sellele küll vaevalt vastata oskab või mis linnud sellele vastata ei oska, aga, aga sealt tuleb nüüd Matsalu rõngastus keskuse juhataja Toivo kastepõld ja ma arvan, tema sobilik mees, kes seda just küsida võib. Linde võib rõngastatud alates 14.-st eluaastast, aga selleks peab pöörduma Matsalu riikliku looduskaitserõngastest keskuse poole ja siis siit saadetakse välja ankeet ja peab olema ka ennem läbi teinud väikese kursusevanemarõngaste juures, et saada teada, et kas see inimene tunneb linde ja võib usaldada rõngastamist temale. Aga milleks lindudele neid rõngaid üleüldse vaja on seal mingi uhkuse asi vä? Juhkus asi ta ei ole, kuigi niiviisi eemalt vaadates paista küll, et mõnel linnul on hästi palju kaelarõngaid, värvilisi ja jalarõngaid värvilisi ja tavaliselt rõngastatakse metallrõngastega seal rõngalon seeria peal ja rõnga järjekorra number et siis saada teada sellega, kuhu linnud rändavad meil sügisel, kus on nende talvitusalad, kas noored ja vanad rändavad koos ja kui kauaks elavad linnud. Kui. Palju teisi küsimusi on võimalik lahendada rõngastumise teel. Aga ütleme nüüd teie, panete siinile rõnga jalga ja siis peate neil pidevalt järgi jooksma, et teada saada, kuhu ja kellega ta läheb, või. Ei võimalik on rõnga pealt lint kinni püüdes ära lugeda tekst ja, ja satavastaval rõngastatud keskusele need andmed ja siis saame teada, kust see lind on rõngastatud värviliste rõngastega Lyndon eemalt võimalik binokliga vaadata, sealt lugeda numbrid ja tähed ära ja siis samuti saator rõngaskeskusele, et saada teada, kus on olnud surnud linnud, tuleb jalast võtta rõngasse, teatada rõngastest keskkoos saata ka rõngas sinna. Sest see on asitõend ja see on täpne dokumentaalne. Tore on, kui kaugele siis meie linnud siit Matsalust lennanud on? Kuskohas neid andmeid meile tagasi saadetud on? Valge-toonekurg Jerand tiirud Lõuna-Aafrika vabariiki välja, kui tiirud lendavad Aafrika läänerannikut mööda piki rannikut Snap veest toituvad ass valge toonekurge suitsupääsuke mööda Ida-Aafrika rannikut siit otse alla lõunasse läbi Türgi Sudaani ja piki rannikut sinna välja. Ja kui kaua see teekond aega võtab? Sügis on aega, neil rohkem, siis toituvad ja puhkavad ja tähendab ikka mõned esimesed jõuad sinna septembris juba Lõuna-Aafrika vaba trikki tiirudest. Aga teised ka hiljem jõuavad kohale. Meil on aega sügisel, kevadel käib see kiiresti kuu aja jooksul, ilmselt on kõik kohal. Piki läänerannikut on keskeltläbi 17 pool 1000 kilomeetrit, nii et kaks korda aastas tuleb nii pikk teekond ettevõttes. Aga mille järgi te üldse volitatud, keda rõngastada ja ja kui palju te neid linud aasta jooksul rõnga sisse panete? Aasta jooksul rõngastame üle 100000, näiteks möödunud aastal oli 123000 ülemöödunud aastal 140000 ja neid püütakse väga mitmel moel pannakse pesapoegadele rõngad jalga, siis sügisrändel, Gabis ja Lääne-Eestis Sõrve säärel ja laos ja pannakse rändlindudele väikestele värvulistel rõngaid jalga. Ja ka vanalinde püütakse pesadelt ja neid rõngastataks. No et siin lindude uurijatele jätkub hästi palju tööd, aga mida siin taimeteadlasel teha on, nii palju? Ta on looduskaitseala ja ühtlasi on ta ka märgalasid meie mad seal ta on arvele võetud maailmas kui üks puhta madala vee bassein või reservuaar või kuidas seda võib ka nimetada. Siin on piisavalt palju vett, kus mahub elama erinevat elustikku, küll linde, küll taimi, küll kalu, küll mitmesuguseid selgrootuid ja ta põhimõtteliselt on nagu piisavalt väikese inimmõjuga kohas samuti, kuigi viimastel aastatel on sellega siin muret, aga siiski on ta siin, eks võib-olla vähem segatud kohti, kus lindudel asemel pesitseda ja rännata ja just needsamad alad, kus nad teatavad, mida nad söövad, kus nad pesitsevad. Need maastikud, need ökosüsteemid ongi need, mis huvitavad botaanikud itaaliateadlasi. Mina näiteks käin suurtel Kasari jõe luhtadelgi, samuti siis Matsalu lahe rannaniitudel, samuti nendel lodu metsadel ja kinni kasvavatel puisniitudel uurimas, millised muutused siinkandis taimkattes leiavad. Selleks, et hoida alles nendele sadadele tuhandetele lindudele sobivaid paiku. Selleks tuleb silm peal hoida. Kõigel, mis looduses muutub, tähendab meil siin Lääne-Eestis maa igal aastal kerkib kusagil kaks pool kolm millimeetrit. Ja seoses sellega jääb laht igal aastal selle võrra madalamaks, selle võrra tuleb järjest rohkem igal aastal vee alt välja rannaalasid saared kasvavad, kerkivad vee seest välja ja siin on palju sääraseid muutusi, mis on taimeteadlased. On väga huvitav, et näiteks kuidasmoodi rannas, tühjadele, liivastele või saarlastel aladele taimed liiguvad sealt, kus nad ennem kasvasid. Kuidas luhaniidud kuivemaks jäävad, kuidas liigub roostik mööda vett mere poole? Mis tähendab liigub, kas nad jooksevad või astuvad rahulikult? Seda isegi täpselt keegi ei tea, kuidas nad seal liiguvad, aga igal aastal leitakse, et näe, jälle üks rootutt on tükk maad kaugemal jõe suudmest või sellest ajast, kui ta oli eelmisel aastal ja usun, et need on ikkagi uued tukad, mis seal kasvama hakkavad. Eksin meritormide ajal loksutab neid juurikatükikesi lahti, leiavad endale uue sobiva koha või jõgi kevadiste-sügiseste suurte ülevooludega kuskilt kaldavalist murrab roopuhma lahti või Kaidla tuti. Juured leiavad endale mudases põhjas kergesti kohta, kus kanda kinnitada ja lähegi palju aega mööda, kui see roo või Kaisla puhmas on juba küllalt suur, et pakkuda või pesakohta lindudele, nii et see roostik on siis üks väga väärt asi ja kui ühel päeval jõuame nii kaugele, et Matsalu laht kinni kasvanud, siis on tõeline lindude paradiis sündinud vä? Kui ta kasvab väga tihedaks, siis ole lendudel sellel nagu ruumi pesitseda. Lindudele meeldib just säärane sopiline lapiline, laiguline tutiline kirju osa, igne koht, kus nad saavad kord ujuda, kord lennata, paksus Roobadrikusele, lindudel lihtsalt võimalik, jäi õhku tõusta ja maanduda ei ole võimalus pesa ehitada, ainult roolinnud leiavad endale, seal võib olla sobivaid kohti. Muidugi, teine asi on see, et ühtepidi oleks nagu roog head. Teisipidi ta annab tunnistust sellest, et midagi siin looduses hakkab tänu inimesele viltu kiskuma. Mida rohkem sind roog vohab, seda rohkem näitab see seda, et ülevaltpoolt tuleb Meie jõe vetega alla kõiksugu aineid, mida normaalselt seal vees ei peaks üldse nii palju olema. Kõiksuguväetiste jääkisid, kõiksugu muid inimtegevuse jääkisid, ühesõnaga aineid, mida tavaliselt looduses v ringkäigus, nii palju küll olema peaks Norostikal säärane tänuväärt ala, et see sõltub väga palju neid aineid enda kasvu jaoks võtab lämmastiku ja fosforiühendid tarvitab lihtsalt ära. Sellega ta mingil määral kaitseb meie Matsalu lahte reostamise eest. Kui nüüd mõelda, et sind Matsalu lahes mis on küllaltki madal laht, vesi ühe aasta jooksul vahetub umbes keskeltläbi kaheksa kuni 10 korda, siis võib ette kujutada, millised ainete hulgad siia põhja settinud. Sest esimis aurub ära voolab ära, läheb Venemaa, kõik, mis seal sees oli, vajub siia põhja ja kõik, mis ülearu on, see on ülearu või sügisel need tormid kõik juba ära loksutanud. Vetikad on surnud, põhja langenud, aga kevadeti katab siin seda roostikutugede vahet lausa kümnetesse sektoritesse ulatuv vetikatele vaip. Ja see on juba tõeline nuhtlus, esiteks sellepärast, et seal sees ei pääse lennud liikuma. Teiseks sellepärast, sest et see vetikas tarvitab ära küll oma elutegevuse käigus küll hiljem lagunemise käigus ära teistele elusolenditele nii vajaliku hapniku. Ja mis teie siis teete, meie laiutab abitult käsi ja püüame võidelda põllumeestel järjekordselt. Nemad armastavad kangesti väetisi põldudele puistata hoopistükkis valel ajal, mitte siis, kui põllule tarvis oleks olnud, siis kui neil endil mugavam on. Paraku kõik säärane väetis jookseb siis veega kraavidesse, kraavidest jõgedesse ja sealt juba omakorda siia Matsalu lahte. Säärane lage ja illus veekogu võiks ikkagi puhas olla, paljukest neid madalaid, puhtaid merelahte siit üldse enam maailmas alles anud. Siin ongi selline probleem nüüd inimene ja, ja see looduskaitse alavad, kuidas nad omavahel niimoodi toime tulevad, aga kuidas te ise nüüd nende? Loomade ja lindudega siin hakkama saate, ma mõtlen seda, et et kas te neid abistajate kuidagi või teete neile elu kergemaks või soodsamaks, teete nende pesitsustingimusi või olete siin? Näitlejad ja üles märkijad lihtsalt sinna on nüüd juba kusagil 17 aastat tagasi Iraanis tulid kokku väga paljudest maailma maadest looduskaitseinimesed ja panid kirja siis selle mõteteks moodustavad märgalad, siis mõeldagi see mõte sellisena, et inimene aitaks veega seotud lindudel nii veelindudel kui ka ütleme, luha või soolindudelt toime tulla järjest karmimaks muutuvas maailma, see tähendab, et ta püüaks neil rajada ka pesitsus ja toitumistingimusi, kui neil peaks endil puudust olema. Meie tingimustes on see nii, et me aeg-ajalt oleme planeerinud vähemalt näiteks roostikku talvist niitmist niimoodi, et seal tekiks võimalikult rohkem kevadisel ajal lagedaid olevaid soppe ja laike, kus on vesi ja kus pääsevad näiteks haned, luiged ujuma, emale pesa kohta valima. Samuti on nüüd planeerima hakatud rannaniitude puhastamist, kuhu kipub kadakas peale kasvama. Ja siis hiljaaegu leppisime siis põllumeestega kokku, et jätame siis ühe põllulapi siia mere äärde alles, et need sügisesed linnud saaksid oma keha kinnitada. Võib-olla jällegi tarvis neitsit. Aga kas haned teavad, milline põldudest nende jagu on? Eks nad vaatamiskõige lähemal on ja mis neile kõige suupärasem tundub, näiteks see põld, mille ääres me siin praegu oleme, jääb merest vaevalt paar-kolmkümmend meetrit eemale, muidugi on jällegi omaette mõte see. Vanasti vist põllumees oma põlde nii ülbelt mere äärde välja seadnud lendudele ta rohkem tegi. Rest heina, karjatas loomi, põllud katsus hoida ikka rohkem sisemaal, kuhu lind ei ulatunud. Nüüd eemalt, kui me sinna mere poole natuke vaatame, seal läheb väike haneparv. Tasakesi, nad häälitsevad ka. Aga nad lähevad nii kõrgelt-kõrgelt, vaevalt vaevalt kostuse hääl meieni. Matsalu kutsutakse lindude paradiisiks, neid linde on hästi palju ja kas keegi on siis kokku lugenud, kui palju erinevaid linde siin üldse nähtud on? Ja millised need kõige põnevamad linnud selle kaitseala sees siis käinud on? Eks need ole kokku loetud siin jah, tähendab nii palju, kui mina tean, mina ise olen küll taimedega rohkem tegele, aga üle 250 siin ligi 260 lennuliikejad Matsalus üldse nähtud kas siis pesitsemas või juhuslikud läbi rändamas või siis iga aasta läbi rändamas. Lesin haruldasematest. Haruldus on üldse säärane asi, millele võiks vaielda, näiteks naaskelnokka on siin nähtud mõned üksikud korrad siin väiksema arvulistest lindudest veel rohukurvid sat on siin kohatud võib-olla isegi viimastel aastatel taas pesitsema siis on siin läbi rändamas nähtud v tallajat. Olen ise näinud ja raamatust leidnud, et ega need nii palju ei tohiks olla siin pesitsema läheduses näiteks merikotkaid paaris kohas teevad siin üle selle lahe pikki toitu otsimise retkeid ja eks neid linde siin ikka ole kohatud. See 260 liiki on ikka piisavalt suur number, et sinna hulka võib kuuluda väga mitmesugused Eestimaa peal. Minu teada on praegu kusagil 320 linnuliigi lähedal üldse kindlaks tehtud, nii et kui siit 260 Matsalus olemas, noh see on eesti linnustikust ju kaks kolmandikku või isegi natukene rohkem. No ma arvan, tõesti suuremat numbrit olekski juba raske loota üldse selle Matsalu kaitsevad ja ta on tõesti see tõeline linnuparadiis. Matsalu laht koos oma roostikega, rannaniitude ja Lohtudega on mitte ainult Eestis, vaid terves Baltikumis, kui mitte isegi veel laiemalt, üks oma laadsemaid paiku üldse. Te kutsute lapsi ekskursioonile, aga kuidas teiega ühendust võtta, kui keegi tahab tõepoolest? Tolle selleks tuleb helistada siia Haapsalu rajooni penijõele, Matsalu looduskaitseala keskus telefon on 78 413 kartaneiscard järele 78 neli üks kolm ja tuleb küsida ekskursioonijuhti, tema paneb siis kirja, mis koolist kui palju lapsi, mis päeval ja mida, et näha või teha soovivad, meil on võimalik tellida bussiekskursioon, tuleb giid kaasa, umbes kolm-neli tundi on siis bussisõitu Matsalu lahe lõunakaldalt, teine võimalus on võtta paaritunnine paadiekskursioon mööda Benjaga Kasari jõge kuni Matsalu laheni ja siis tagasi ja kolmas asi meelsinud muuseum koos slaidiprogrammiga. Ja võib võtta ükskõik millise nendest variantidest võib valida ka kõik kolm üksteise järel. Kui hommikul ikka võimalikult vara kaheksast üheksast kohale jõuda, siis võib veel kurgi lendamas näha, hommikul on nende ülejäänud aeg ja see on see kõige toredam siin. Kui udune hommik laseb kurat juhuslikult kusagilt nurga tagant lahti, siis on väga tore üllatus, ei ole, keegi kahetsevad seda hetke siia. Sügis on säärane vahva aeg, kui suur rahu hakkab jälle maa peale tulema ja enne seda suurt rahud tasub kõigil silmad kõrvad hästi lahti hoida, sest päris palju huvitavat ja kevadisel suvisel ajal mitte iga päev nähtavad on ümber meie küll rändavad lendavat karjuvad või kruuksuvalt lennud küll punaseks kollaseks minev mets. Iga asi tasub sügisel vaatamiste meeldejätmist, selleks, et külma ja karmi talve jõuaks ikka üle elada. Meie läheme nüüd matkama natuke edasi, ka meie saateaeg on sellega vist küll otsas, nii et kuulmiseni kahe nädala pärast. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge. Toeti siililegi selge.
