Vee kareduse mõõtühik üks milligramm ekvivalent liitri kohta tähendab, et ühes liitris vees on näiteks 20 milligrammi kaltsiumi või 12 milligrammi magneesiumi. Päriselt määrab vee kareduse alati nende kahe segu. Tartu veevärgi juhataja Toomas Kapp selgitab, et Tartu vesi pärineb peamiselt kolmest veehaardest. Sepa ja Anne veehaarded annavad kokku 60 protsenti veest. Sealne karedus on neli milligramm ekvivalenti liitri kohta. 40 protsenti veest tuleb aga Meltsi veski veehaardest. Veltsi veski, mis on algusest peale olnud Tartu Veevarustusallikas, selle enda omadus on kaheksa milligrammi liitri kohta, ehk seal on vesi rahvakeeli karedam ja olen aastaid juba ette valmistanud seda, et saame ka seal nii-öelda, nagu see ootus on, saame karedust lahendada ja aasta lõpust käivitame oma uue joogiveepuhasti põhja. Tartus, mis hakkab varustama, peaks järgmisel aastal saavutada oma sellise hea töörütmi suveks ja hakkab asendama vähemalt kahtekümmend protsenti Veltsi veski joogivett. 20 protsenti tartlastest saab veel omale neli milligrammi ekvivalenti joogi v. See lubab ka Meltsi veskis välja ehitada filtreerimissüsteemi, et karedus viie aasta pärast viia samale tasemele kui mujal Tartus. Tallinna tehnikaülikooli professor, keemik Sergei Preis selgitab, et katlakivi tekke näiteks v keetias võib tähendada, et vesi ei lähe mingist hetkest enam keema või kütteelement põleb sootuks läbi. Ja teine on siis seebikulu tavaline seep reageerib vee lahuses selle kaltsiumiga või magneesiumi, mis tekitab seda karedust, moodustades nõndanimetatud lahustumatu, kaltsiumi või magneesium S-i appi, mis vees ei lahustu, aga hästi sageneb näiteks villaste kandade peal. Jättes seal täpid, mis on ebameeldiv ja varem või hiljem, siis inimene seda asja enam kanda ei taha. Press lisab, et seadmete korrashoidmiseks piisab aastas korra kütteelementide puhastamisest. Seevastu on inimesele kare joogivesi oluline, et tagada südame ja veresoonte tervis. See on põhjus, miks vaatamata katlakivi tekkele peab vesi kare olema. Toomas Kapp ütleb, et filtreerimine on ka energiakulukas. Ehk kui me lähme Meltsi miskit tegema siin kasutama tehnoloogiat, mis on pöördosmoos suhteliselt energiamahukas suhteliselt komplitseeritud, ehk umbes pool veest peab siis käima läbi nii peene filtri, mis eraldab veest praktiliselt kõik ained ja seisis, segatakse teise veega kokku. Energiakulu leevendamiseks tahab Tartu veevärk kasutada päikesepaneele, kuid tõenäoliselt tõuseb pehmema veest hind siiski 10 senti kuupmeetri kohta.
