Tere, kesknädala hommikust kolmapäev on ja 26. oktoober,  tere, visioon, alustab. Tere hommikust, eile kui kõik algas nagu väga romantiliselt  lund 100. sellel hetkel. Ja siis täna hommik on vahetunud jälle sellise argise vihma  vastu ja, ja, ja tegelikult ei lubata ka ilma kolumnis täna  Postimehe tagaküljel nagu väga suurt avangut veel  selle osas, et lund uuesti väga tulla võiks  ja ega Sirle oli ka enamvähem No natukene jah, ehkki kuskil oli ikkagi pealkiri,  et vahetuki, see asi, ilm keerab soojemaks tagasi,  see tähendab vihma sajab, eksju. Ja, ja tegelikult kõik see, mis nagu eile oli,  see sinna eilsesse päeva ka jäi. Ja aga siin on madal vesi, ennustab eriti külma talve. Rannarahva tarkus ütleb, et need pikka aega puhunud idatuuled,  mis meil on selle vee minema viinud tähendab seda,  et tulebki väga külm talv ja siin Käsmu meremuuseumi  direktor Aarne Vaik ütleb, et tema mäletab sellist  vaatepilti merel just paarkümmend aastat tagasi  ja sellele järgneski küll. Meil on täna muide Hanno Kask siin stuudios külas  järjekordselt kalajutuga, juba hommikul uurisin lõheliste  väga hea aeg selles mõttes, et kes, kes tunneb huvi  selle vastu mereserval või mere peal ja saame tema käest  ka küsida, muidugi, et kuidas see kõrge tase  või madaltase siis seda olukorda kõike mõjutab. Mida kalad arvavad sellest? Arvas sellest eilse juurde korraks tagasi tulles siiski kuna  teie aktiivsus esimese lume saabumisest meile teada anda oli  tähelepanuväärne ja tore, siis ei saanud seda kuidagi jätta niisama. Panime kokku väikese klipi ja siin see kõik  siis on, mis meenutab 20 viiendat oktoobrit aastal 2016. Jaa. Mulle väga meeldis see, et isegi pooled koerad olid valged  ja et eile siiski tehti ära ka esimesed lumememmed,  mis selle konkreetse pildi peal kus seda lumememme võis näha,  oli ka selle nii-öelda tegija esimene lumememm. Ma ei olnud muidugi päris veendunud, et ta  selle asja ära tegi, aga ma saan aru, et sõna lumememm No on selline jah, vajaks võib-olla ühel hetkel  sooneutraalset vastat, ma veel ei oska pakkuda,  kuidas kõlada see oli Eesti Ekspressis, kus Tiina Jõgeda oma  selles õnnerubriigis kirjutab ja kuidas see pealkiri oligi? Olla nagu lumes tehtud peaksid ka saama just nimelt olla  lumest tehtud, ma praegu ei leia, aga mul on tegelikult üks  küsimus hoopis selles Postimehe mälumängust. Nimelt aastal 1909, see puudutab ka ilma aastal 1996 100. 57  tundi järjest vihma, see oli oktoobrikuu. Eks ju, praegune hetk. Kus kohas? Kus kohas see Eestis võis olla, kus kohas Eesti  ja ja Eesti? Ühe koha peal Eestis 157 tundi järjest. Vana sa ranniku ääres ei olnud, pigem oli see kuskil sisemaal. No ma võin, noh, seda see on ka tormide pealinn. Ja. Selle lähedal on On ka paigad, mis on tuntud väga krõbedate  külmakraadide poolest. Õige tubli tormi, eks ju, see annab ära,  aga 57 tundi järjest kaks, kaks pool ööpäeva peaaegu järjest  100. vihma. Ja fakt, palun, et sa teaksid, mulle tundus lihtsalt alguses,  kui ma lugesin 57 tundi järjest täiesti pöörane  ja muuseas Tartu Postimehes juba jõulus ära jõuab tänavu  ka äralinna tartlastele, lubatakse siis lisaks sellele  kiigemetsale raekoja platsil ikkagi seda uhket jõulutunnet  juba ka äärelinnadesse. Ja üldiselt jään ka ise inimesi, kes on nagu pikisilmi  istuvad ja ootavad jalg ja põlve pilk aknast välja suunatud,  et kust see jõul tuleb, et see on selles mõttes täiesti  põhjendatud ootusaeg küll kell on saanud seitse uudised,  Elo on kenasti valmis pannud teated ritta kõik need,  mis möödunud ööst vajavad ettekandmist. Jaa. Tere hommikust. Harjumaal Kose vallas kolu külas hävis täna öösel tulekahjus  suur kahekorruseline tootmishoone. Eile õhtul süttinud lipumastivabrik kuulub firmale Flag Mor as. Päästeameti teatel oli tulekahju suur, lahtise leegiga  põlenud vabriku suurus on umbes 120 korda 18 meetrit. Kustutustöid segasid esialgu ka mitmed plahvatused,  mis hoones toimusid. Mis täpselt plahvatas, ei ole veel teada. Teada ei ole ka see, millest põleng alguse sai. Firma juhataja Rivo Sisas ütles ajalehele Postimees,  et põlengust õnnestus päästa vaid kontorihoone tehas,  kogu sisustuse tehnika ja tootmisvahenditega hävis. Tehas oli omaniku sõnul kindlustatud, kuid kindlasti  tähendab hoone häving firmale pikemat sunnitud tootmispausi. Inimesed õnnetuses kannatada ei saanud. Reformierakonna juhatus koguneb täna koosolekule,  kus loodab kuulda Siim Kallase selgitusi ajalehele Äripäev  antud intervjuu ja tema tulevikuplaanide kohta. Kallas väljendas äripäeva rahulolematust erakonna praeguse  juhtimisega ja avaldas lootust, et tunnistatakse suuri  lahkhelisid erakonna sees. Artiklis ei välistanud Kallas ka uue erakonna loomist,  kuid hiljem ta sellest mõttest loobus. Reformierakonna peasekretär Reimo Nebokat ütles vastuseks,  et Kallas on presidendivalimiste pärast kibestunud  ning süüdistas Kallas sõpruse otsimises kremlimeelsete jõududega. Kallase sõnul vajab see konkreetne süüdistus  ja presidendivalimised lahtirääkimist. Eilses ringvaate saates ütles Kallas, et tänase arutelu  eesmärk on tüli maha võtta. No eks natukene ikka räägime sellest presidendivalimistest ja,  ja kuidas see ikkagi nii lõpuks läks, mis mind on kõige  rohkem nagu häirinud, mida, mis on ka võib-olla kaunis emotsionaalne,  et mitte see niivõrd, et sa kellelegi kaotad,  eksole valimistel, mis on loomulik, eks ole,  aga see, kuidas see lõpuks lahendati, ma arvan,  et see oli ikka põhimõtteliselt mina ei suuda seda nagu,  nagu heaks kiita, et see nii nii lõpuks tehti. Kuigi mul ei ole praeguse presidendi vastu midagi,  eks ole, ja siis eks siis omavahel on ka natuke natukene  seda seletamist, aga ma arvan, et, et seda väga suurt  seletamist ei tule ja, ja ei ole ka minu soov,  et hakata noh, liiga palju ei ole mõtet arutada seda nagu tagantjärele,  et, et tegelikult peab vaatama nii, et mismoodi see elu  edasi läheb. Riigikogu hakkab täna arutama järgmise aasta riigieelarve,  mille kulude ja tulude maht on üheksa ja pool miljardit eurot. Kulud kasvavad 2016. aastaga võrreldes 7,3 protsenti  ja tulud 6,7 protsenti. Valitsuse sõnul peaks eelarve aitama tugevdada Eesti  julgeolekut ja edendada majanduskasvu. Kavas on vähendada tööjõumakse, suurendada madalapalgaliste  ja lastega peredega toimetulekut ning uuendada riigihaldust. Opositsioon on muuhulgas kritiseerinud kavandatavaid aktsiisitõuse. Peaminister Taavi Rõivas selgitas, et kogu maksuraha,  mis kogutakse aktsiisimäärade tõstmisest,  antakse majandusse teiste maksude alandamise kaudu tagasi. Rahanduskomisjoni aseesimees Tarmo Tamm Keskerakonnast ennustas,  et põhivaidlused tulevad ilmselt lubatud palgatõusude üle. Maailma panga värske raporti järgi kuulub Eesti ärikeskkond  190 riigi arvestuses 12 parima hulka, mis on kõrge tunnustus  Eesti senisele majanduspoliitikale. Kui mullu pälvis Eesti ettevõtluskeskkond maailma panga  Doing Business indeksi kasvu järgi 16. koha,  siis tänavu tõusis Eesti neli kohta ja jõudis Soome 12.-le kohale. Maailmapanga andmetel on esiviisikus Uus-Meremaa,  Singapur, Taani, Hongkongi ja Lõuna-Korea. Euroopast on Eestist eespool Norra, Suurbritannia  ja Rootsi. Peaminister Taavi Rõivase sõnul on  kaheteistkümnendat kohta raske üle hinnata,  arvestades reitingu autori maailmapanga autoriteetsust. Doing business raport hindab 190 riigi ettevõtlus  ja õigus keskkonda 10. erinevas kategoorias. Kliimamuutused toovad endaga kaasa lisaks  keskkonnaküsimustele ka sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme,  mis avaldavad otsest mõju inimeste igapäevaelule. Tartus toimuval konverentsil arutatakse keskkonnarände  teemat ja seda, kes on kliimapagulane. Nii maa-alade kõrbestumine kui ka sagedased üleujutused  sunnivad inimesi kolima, kuna toimetulek  ja senine elustiil on teatud piirkondades muutumas võimatuks. Ajavahemikus 2008 kuni 2014 on igal aastal keskmiselt 26,4  miljonit inimest olnud sunnitud oma kodudest lahkuma  keskkonnakatastroofide tõttu kusjuures enamikul juhtudel oli  otsene seos kliimamuutustega. Tõenäosus keskkonnaõnnetuse tõttu oma kodust ilma jääda on  viimase 40 aastaga kasvanud 60 protsenti. Ja uudiseid taas kell pool kaheksa ilusat hommiku algust. Jaa. Aitäh Elole. Iga Eesti inimene joob aastas keskmiselt 50 liitrit piima  ja tublid Eesti lehmad lüpsavad aastas 9052 kilogrammi piima. Nii et kes on täna hommikul ärganud, saab oma 50 liitri  normi täitmisega juba vaikselt pihta hakata. Meie pakume sinna kõrvale teemasid ja jutuained ka,  kes külla tuleb, millest täna hommikul räägime? Ja kalamees Hanno Kask näitab täna, kuidas oktoobri kuu  kalast ehk lõhes saab teha korraliku kalasupi. Täna hommikul tuleb televisiooni külla aasta põllumehe  tiitliga pärjatud Lembit Paal, kes lisaks loomaaia  põllupidamisele on avanud ka koduse talumuuseumi. Ja oma kogemustest Palestiina laste ja noortega töötamisest  räägib seal vabatahtliku tantsuõpetajana ametis olnud Eesti. Ja Aafrikasse, ka veel Lõuna-Aafrika Vabariiki,  täpsemalt sealsest elust-olust. Kuidas inimesed seal hakkama saavad ja miks see võlub  nii väga tänahommiku, saate külalisi kohe vaatan tema nime  ka tänases saate plaanis üks hetk. Nii. Otsin selle üles. Vaho Klaman, Lõuna-Aafrika vabariigi aukonsul Eestis,  tema on seal alates 91.-st aastast toimetanud  ja vaimustuses sellest paigast. Ja saame rääkida siis Eesti ühendusest Aafrika mandri  erinevate riikidega, oleme sel nädalal seda teinud  ja seda teemat kindlasti jätkame ka, aga  nii nagu saate selgitusest kõlas, täna hommikul on Hanno  meil külas ja see peategelane, kes täna hommikul lõpuks  supiks saab, ma saan aru, ikkagi on Hanno sinu enda püütud. See kala on minu enda püütud ja tõepoolest täna on  siis tegu kalade kuninga lõhega. No see on väga hea plaan, millist ilma sa täna tahaksid,  kui on, ütleme, oleks plaan minna lõhe järele. Ilm võiks olla pilvine, vähese tuulega, et tuleks otsida  tuulealune rannik, kuhu tuul on vähese sooja vee kokku  lükanud ja toidu ja siis sealt on just see õige minna täna  spinninguga see kala kinni võtma. No kohe kuuleme sirle käest, mismoodi ja kas seda kõike jagub,  kas on pilvine ja vähese tuulega sille, täna? Ja. Tere hommikust. Kui eile sai mitme lumel pool lumememme ehitada,  siis täna on tõeline sügisilm tagasi. Ilm on pilves ja sajab vihma, aga Tallinnas on hetkel sooja  kolm kraadi ning sama palju sooja on ka Kuressaares  ja Kärdlas. Kaks kraadi on Haapsalus ning null kraadi on Narvas,  Rakve Rakveres, Tartus, Pärnus, Viljandis  ja Võrus. Päeval tuleb aga nagu öeldud, pilves ilm  ning aeg-ajalt sajab vihma ja ka lörtsi. Lääne-Eestis siis õhtul saju võimalus väheneb. Mandril puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis,  saartel ja rannikul viis kuni 10 meetrit sekundis  ja sooja tuleb täna kaks kuni kuus kraadi. Kaks kraadi on Narvas ja Rakveres kolm kraadi,  Tallinnas, Võrus ja Viljandis neli kraadi,  Tartus ja Pärnus, viis kraadi Kärdlas ning kuus kraadi Kuressaares. Euroopa kõige külmemaks pealinnaks on juba mitu päeva  järjest olnud Moskva, kus siis täna on sooja vaid üks kraad. Aga Helsingis on sooja kolm kraadi ning seal sajab vihma  nagu meilgi. Siin. Ja vihma sajab ka Riias, seal siis täpsemalt hoovihma  ning Riias on sooja kuus kraadi. Aga päikesepaisteline ilm on Madridis ja Roomas,  kus siis mõlemas kohas on 24 kraadi sooja. Meil siin Eestis tuleb täna aga kuni kuus kraadi sooja  ning sajab vihma ja lörtsi toredat varahommiku algust. Tuleb väga kõvasti hoida vihmavarju varrest kinni,  vähemalt see oli pildis näha. Nii tuleb kindlasti teha, aga selle nädala jooksul on  televisiooni hommikused muusikalised ülesastujad olnud  seotud noorte bändivõistluse finaaliga, mis toimub juba  selle nädala lõpul ja täna hommikul. Järjekordne tegija. Ta on Ekst Ma kujutan ette, et mõned kindlasti teavad  ja see käeliigutus oli ka täiesti asjaga seotud. Ehk üks noor räppar või hiphoppar, kuidas keegi täpselt  soovib kõike seda kirjeldada, on täna hommikul üksinda oma  riimid ritta pannud ja valmis need õige pea teile  ka ette kandma. Aga nüüd on tõepoolest siis televisioonis kalade kuningas,  lõhe, nii nagu Hanno ütles, tere hommikust,  Hanno. Tere hommikust. Ja lõhe on oktoobrikuu kala sellel merekultuuri aastal. No juba ma sain aru, et see ei ole nii lihtne,  et see kala nii-öelda sabast kinni saada  ja välja sikutada ja siia tulla, sellepärast oktoobrikuu  hakkab juba lõppema ja nüüd sa alles oled siin  selle kalaga, nüüdseks oled sa selle kala mitme kalal käigu  tulemusena kätte saanud. Just sellepärast ongi lõhe kalade kuningas,  et teda on väga raske püüda, see on kaval või? Ta ei ole kaval, aga ütleme noh, kalad on,  mingil määral on nad kavalad ka. Aga lõhe käitumine on selline etteaimamatu,  et see sõltub väga paljudest asjadest, palju on hülgeid  palju vett, näiteks meil ei ole vett. Just tahtsin selleni jõuda, kas see kuidagi mõjutab,  et tõepoolest, et me saame põhimõtteliselt ju merre kõndida? See mõjutab nii palju, et tegelikult ju meri on suur  ja lai ja see, et natuke on nüüd vett vähem,  ei tähenda, et kaladel oleks korter väikseks jäänud küll,  aga need elupaigad on praegu teised, et kui me oleme  harjunud siiamaani mingites teatud väljakujunenud kohtades  seda kala püüdma, siis täna see nii ei ole,  sellepärast et veetase on alanenud ja need kohad,  kus me tavaliselt seda lõhet püüame, need on praegu kuival,  et seal saab vaadata, kuhu siis järgmine kord,  kui jälle vesi tõuseb sinna kas lant või visata  või võrk panna, et kus need head siledad sellised kohad on. Ja täna siis on need kalakohad teistes kohtades  ja selleks läheb palju aega, enne kui kalamehed nüüd jälle  välja nuhivad, et kus see kala siis selle madala veega käib. Sellepärast oli ka seekord väga raske seda lõhet kätte. Aga mille järgi need kalamehed siis välja nuhivad,  et kuhu see kala nüüd on kolinud olukorras,  kus seda vett See on, see on niisugune hea nina ja tavaliselt  siis noh, käiakse mitmekesi ja keegi kuskilt saab  ja info levib ja ja mingi sisetunne on ikka olemas,  et kui sa kogu aeg käid, et kalajumal on  ka olemas, et kui sa oled niisugune tubli kalamees loodusele  liiga ei tee, siis ta hoiab sind ja ta soosib  ja sa leiad selle kohe ülesse nagu ujulas olevalt pildilt näha. No just mitu korda sa kalal käisid ennem kui saak rekkas? Kolm korda, no me vaatame selle selle õnnestunud kalasaagi  video ära ja siis räägime edasi. T? Oleme tulnud Keila jõe äärde ja oleme tulnud püüdma lõhet. Lõhe on oktoobrikuu kala sellepärast, et  siis on lõhe, pulmaaeg ja lõhe koguneb siia ümber jõe suudmemärge,  et tulla jõkke kudema oma pulmi pidama. Võimalus on siit paadiga sõita välja ja minna mere peale  varem sisse pandud võrke kontrollima. Lootused on suured, kuna jões vett ei ole,  siis on lootus, et kala kõik tiirutab jõe suudme ümber meres  ja et need saame sealt võrguga kätte. Kalale lähme viitse admiral Tarmo Kõutsiga. Tema on nagu ikka laeva juhtimas ja madrusel on  siis madrusetöök. Suur kala on sees, on tunda võrd krapsi ja tuleb. Nii. Saade on päästetud. Tegu on emase kalaga, see on näha, see on kuderüüs. Ja sellel plaan oli pulma minna, aga noh,  oh ebaõnne. Sattus telesaatesse köögilauale lõhepüük on väga raske. Eesti kaladest kõige raskem lõhe on kalade kuningas  ja selleks, et kala kuningas kätte saada,  on vaja meeletult vaeva näha. Kuigi võrgupüük võib tunduda iseenesest lihtne,  on ikkagi tegu sellise sellise kalaga, keda püütakse väga  suurt ja raskete võrkudega, et see võtab füüsiliselt täiesti läbi. Kala tunda ei ole. Seal esimeses võrgus, kui kinni võtsin, ega see midagi eriti  spinningust ei erine küll. Kui kala on ikka võrgus sees, võtab kinni,  kui tunned, käib papapapa-pap seal sees on,  oi, on tore tunne. Lõhed saab kätte kude ajal ka jõest, spinninguga,  täna on ka see võimalus olemas, saab loa osta selleks. Tänase kalapüügi saab kokku võtta nii, et hea,  et see veel niigi läits oleks võinud päris ilma jääda. Ja nii nagu üks korralik randlane kala mõõdab,  on siis nii, et kui on alla 60 sendi, siis on merifarell  ja kui on üle 60 sendi, siis on lõhe, järelikult on tegu  meil emase lõhega. Et lõhel tavaliselt ei ole siin alla selle täppe,  siin mõni on väga täpiline kaalt ei ole,  siis lõhel on X- täpitsiin, täpse on. Siis lõhe saba on sissepoole siin nagu on  ka hästi. Aga siis lõhe sellist saab võtta sabast meriforelli,  mitte. Ai. Seda väga sabast võtta ei saa, et aga täna kuna me lõhe  püüdma tulime, siis me ka lõhe saime, et  siis tegu on lõhega. Lõhepüügitraditsioonid ulatuvad aegade alguses,  sest lõhe on selline kala, keda on sügisel jões näha. Vanasti võeti västar, löödi see lõhele selga  ja võeti välja, söödeti talust sulasele sisse esimesed lõhed  sõid ära ka peremehed. Aga mida aeg edasi, seda halvemaks lõhe maitseomadused  muutusid ja koduses hierarhias ka ühe lauale anti,  aina madalamale ja madalamale hierarhia astmele. Täna, kui kasvanduse lõhet on. Teel küllaga, siis püütakse, lähed põhiliselt marja pärast,  see on küll vene retsept, et pudel viina  ja kalamari, aga eks me siis võib-olla mõtleme. Teeme keset nädalat. Midagi tsiviilsemat. Seda õnne ja rõõmu oli tore vaadata kala käes  ja nagu sa ütlesid siis kolm korda käimise lõpuks  siis ometi on seesama kala siis meil ja saade on päästetud,  vaata, oktoober oleks juba peaaegu läbi saanud. Just aga see õnn ja rõõm, see on ikka põhiline. Aga selle kalaga nüüd see asi, sain ma juba selgeks,  et tegelikult ega üks kala gurmaan tegelikult  selle kalaga väga midagi teha ei tahakski või. Väga õige lõhe on selline müstiline kala,  et tal on siis vanast ajast on juba jäänud selline aura külg,  et soola, lõhe noh, seda polnud kuskilt saada  ja see on hirmus defitsiit. Siis tegelikult see kudema minev lõhe, ega see suurt süüa ei sünni,  siin on ka näha, ta on selline pulmarüüs  ja ta on andnud kõik oma rasvad ja valgud on andnud  kalamarjale ära. Aga kuna ta juba kätte saadakse, siis kahju on teda  ka ära visata, ikka see vana, see lõhe, see kultus on tal küljes,  et siis täna me teeme sellisest kude lõhest,  mida minu arvates soolat absoluutselt ei kõlba  ja tegelikult ka kui vorsti poes müüakse,  siis võib ka poest vorsti osta või siis kasvanduse lõhet. Aga me teeme tas täna sellise toidu, et ta muuta ikkagi söögikõlblikuks. Toit iseenesest. Ma küsin ja kalasupi teeme, aga ma küsin veel seda,  et kui on need suured allahindlus ed, kas  siis just ongi see kala, mille need maitseomadused on  muutunud tänu sellele, et see mari on välja võetud? Vot siis on olemas see oht, me ei saa seda alati 100  protsenti väita, aga tavaliselt sellistele väheteadjate  kalastes riikides, kus kalast vähe teatakse,  siis õnnestub see ka kasvanduse lõhe, mis on marja pärast kasvatatud,  õnnestub see hästi odava hinnaga maha müüa,  siis inimesed tihti mõtlevad, et nad ei oska kalas süüa teha. Aga seal võib olla, see ei pruugi ja seal võib olla see viga,  et sealt on just see kude, kala lt on mari välja võetud  ja ükskõik kuidas teed ja just see kala on maitseta. Noh täna me teemegi, ütleme, et kalale maitse saaks,  meil on siin loorber, näiteks maitseainetest ma tavaliselt  kalasuppi loorberi ei pane, loorberion nii tugeva maitse,  just see annab niisuguse odava sealiha konservi maitse  kalade juurde. Aga siis täna on meil loorberi ja kooli ja noh,  sellised asjad, mis teevad ikka selle kalasupi heaks. Ja täna on sellised lihtsad asjad, mida igaüks saab kodus teha,  et ega kalasuppi ei ole, et hästi palju maitseaineid. Hästi keeruline retsept. Just, aga siin on küll nagu nüansid, et me paneme lõpus,  paneme kalafileetükid, nii et me keedame neid ainult mõned sekundit,  et ainult kuum vesi läheb läbi. Kui see kala on niigi halva maitsega, siis veel,  kui me selle puiseks ka keedame, siis on paha,  et siis see supp nagu ei kõlba üldse süüa. Koore paneme mitte keemisaal sisse, vaid tõstame poti maha. Kui me paneme keema koore, siis valk kalgendub,  siis tuleb lasteaia piimasupi maitse. Judo. Mis on väga halb väga-ga, just et see on lihtne kalasupp,  aga jälle selliste peente nüanssidega, et saladus ei ole  mitte maitseaines, vaid just kui maitseainetes,  vaid just selles valmistamises, et siin asjadega mitte mööda panna. Ja tegelikult ma usun, et tuleb hea, see süüakse ära. No ma usun ka, kui sa tegema hakkad otsast,  aga see kõigepealt on vaja nuga kätte aarata  ja selle kalaga natuke toimetada, mis sa teed? Ma võtsin, lõikame fileepooled maha, siis me saame  selle kondi kätte, ma võtsin täna meelega,  tavaliselt ei ole kõik muidu alati fileerivad hirmus peente nugadega,  siis ma täna võtsin tavalise kööginoa, vaatasin  ja unustasin, ei unustanud, ei unustanud,  võtsin meelega, et kui kõik on selline lihtne,  siis täna proovime näidata, et ka sellise lihtsa kööginoaga  ei pea olema üldse midagi hirmus keerulist. Et kui siin on juba kartulid ja porgandid terav olema,  see võiks küll olla ja muidu läheb nüsimiseks. Jah. Nii aga siin on näha ka selle lõhe, plassi,  liha, eks muidu lõhe. Ta on selline nagu hele kohe või see Kalade kuninga solvama ikka natuke hele ja nirukene. Ütleme jah, see kuningas on hetkel toonil tõugatud,  eks siis ta siis ta on tõesti sellist värvi,  aga see muidugi kõlbab ka soolatult süüa,  ütleme et kui tõesti on elu esimesed lõhed saadud kätte,  et siis siis jumala pärast võib ta. Rõõmu peab ikka tooma, kui lõhe on kätte saadud,  siis see variant, et rõõmu ei tunne, sellist ei ole olemaski. Nii, aga kui ma veel, sa võid lõigata edasi samal ajal rääkida,  kui sa saad, saad väga tore, mis sinna potti  siis kõigepealt läheb, sa ütlesid, et see koor läheb siis,  kui sa juba põhimõtteliselt oled supi valmis keetnud,  tõstata tule pealt ära, aga kõik need köögiviljad lähevad  kõigepealt siis. Köögiviljad, kartul, polgad, kõigepealt keedame  selle kalaluust, keedame puljongi, siis viskame  selle kalaluu minema. Siis paneme sisse kartulid, porgandid, keedame need pehmeks  siis lõikame siit naha pealt selle filee maha. Teeme need kuubikud siis keemise lõpus paneme sisse maitseained,  neid pole hea kaua keeta, sest siis tuleb loorberist  ja piprast tuleb niisugune ka sauna viha,  maitse, et ta on kõige parem tegelikult nagu tee tõmbaks  seal sees, et täitsa keemise lõpus, siis paneme  ka need lihakuubikud sisse ja valmista. Jah, täiesti lõpus. See ongi see nüanss, et me ei keeda seda kaua,  ainult mõned sekundid, sest liha läheb kohe pehmeks  ja siis on hea. No toimetaja suurepäraselt, kõlab selle kalade kalade  kuninga lõhega täna Hanno, meil siis toimetab  ja saate lõpus tuleme, vaatame potti ja siis saabki lõpus  juba lisada koore ja kala kuubi. Ja üks nüanss, kui puljongit keedate lõbused tuleb välja võtta,  need ripuvad, rikuvad kohe puljongi ära. Kui need sisse jäävad, siis läheb puljong vihaks  ja mõruks hoopiski midagi välja, siis ei tule hoopiski  midagi välja. Nii aga teadus minutit ja kaugseire satelliitidelt tehtud  pildid ei ole ju mitte ilu pärast ainult vaadeldavad,  vaid tegelikult annavad nad ka pärast päris tõsiseltvõetavat informatsiooni,  millist kuulete nüüd. Tee. Küllap oleme me kõik näinud satelliidi pilti,  mis on tehtud maast. Olgu selleks kasvõi igaõhtune ilmateade. Aga satelliidi pildid on enamat kui lihtsalt ilusad  värvilised pildid, mida siis visuaalselt interpreteeritakse. Aga mida on vaja selleks, et satelliitpiltidel tehtav  keskkonnaseireteenus pakuks lisandväärtust võrreldes  traditsiooniliste mõõtmistega, mis on teostatud laevadega  või siis mõõtejaamades, mis asuvad merel? Esimese komponendina kindlasti on vaja seda,  et satelliidipildid kataksid ära võimalikult suure maa-ala. Teine aspekt, mis on samuti väga oluline,  et satelliidi pildi pealt oleks määratud mingi  keskkonnaparameeter võimalikult täpselt on võimalik määrata  merevee taseme või siis jääpinnareljeefi kõrguse muutlikkusi  paarisentimeetrise täpsusega. Samal ajal, kui satelliit ise asub 500 või 700 kilomeetri kõrgusel. Kolmas aspekt on vaatluste teostamise sagedus. Et teenus oleks kvaliteetne, tuleb neid teostada  regulaarselt piisavalt tihedalt. Selles suhtes on viimasel ajal olnud olulised arengud. Et neid andmeid töödelda, on vaja neljandat komponenti,  mis on siis IKT sektori panus ehk siis andmete töötlemine  ja analüüsimine ja nii-öelda salvestamine. Ja kõike seda teadus arendustegevust suunab. Ja võib-olla isegi dikteerib kasutaja vajadus. Milliseid pilte on vaja, kui tihedalt, kui täpselt,  kuidas need andmed lõpuks visualiseerida,  et need oleks kasutajatele arusaadavad. Teoorias on ühe mere kaugseireteenuse väljaarendamine lihtne. Aga kas see on ka nii praktikas? No erakordset merised teemad on meil täna hommikul alates  mereseirest kalapüügist kõigest kuni supikeetmiseni välja,  aga mõned teemad tänastest ajalehtedest ka 26. oktoober toob  kokku täna Reformierakonna juhatuse koosoleku,  kus muuhulgas arutatakse siis ka haldusreformi,  nii nagu oma kommentaaris äripäeval ütleb Jürgen Ligi,  aga ilmselt peamine teema siiski on pinged,  mis on siis kellegi vahel ja, ja, ja väga huvitav on  tegelikult jälgida seda Reformierakonna avalikkuse ees  peetavat siseheitlust, nii vähe kui seda avalikkuse ette paistab,  siis kindlasti läheb täna jällegi kuumaks. Kõigepealt Postimees kirjutab sellest, Oravad loodavad  mugavat purelemist. Reformierakonna asutaja auesimees Siim Kallas ootaks  erakonna juhtidelt ausat sisekaemust, milles pole aga keegi  eriti huvitatud, on Postimehe lugu ja äripäevas samamoodi  intervjuu siis Ants Laaneotsaga, kes ju aeg-ajalt on üsna  emotsionaalne ütleja, aga täna saab küll nagu väga nii-öelda  stabiilselt ja kenasti hakkama. Ma olen mõelnud see, seda, kuidas kahe erakonna omavahelise  nii-öelda juhtimise probleemi avalik käsitlus on  nii diametraalselt erinev, et see on küll praegu kõigile neile,  kes Tartu Ülikoolis või mõnes muus koolis suhtekorraldust õpivad. Üks selline väga hea avalik pikk õppetund või,  või, või, või loeng EAP punkte muidugi ei saa  selle eest. Aga elu ise peaks küll õpetama nagu väga hästi,  mismoodi ja kuidas asju juhtida, kuidas mingeid kokkuleppeid teha,  et need peaksid ja ei laseks oma erakonda kehvas valguses paista. No nii on kehvemas ja Eesti Päevaleht ka loomulikult sellest  kirjutab Reformierakonna juhatus, Siim Kallas alustavad ülekuulamisi,  on siin selline pealkiri olemas? Tahad sa veel milleski? Mulle väga meeldis Marsist, see oli väga tore lugu,  sest eile me rääkisime ka siin marsist oli hommikul juttu  ja täna tuleb ainult peale. Mars Mars on väga aktuaalne. Marsikroonika on siin tänases Eesti Päevalehes tahtsime parimat,  välja kukkus nii nagu alati kokku siis 55-st marsi poole  teele saadetud kosmoseaparaadist on oma ülesande täitnud 27. No enam-vähem pooled, eks ju. Ja siis mulle meeldib hoopis see, et isegi soomlased tahavad  marsile minna, et hiinlased, indialased Elon Musk  ja järgmised sammud marsi õuna poole õunapuude poole,  et isegi Soome tahab marsile, see on selline tore alapealkiri,  Eestist ei ole ikkagi lugude veel sõnagi. No praegu veel ei ole, ehkki ikkagi kusagil plaanides,  ma arvan, arvatavasti on kuskil ka sõna marss kirjas,  nii et ma ei usu, et see on nagu päriselt võimatu on. Marsiga on muidugi see hea asi, et kui sa temast mõtled,  siis need mõtted ei lähe mööda nii nagu need satelliidid  seda võib rahulikult teha, näiteks mõeldes  ja vaadates neid uudiseid, mida Elo on valmis teile kohe  ette kandma. Jaa. Tere hommikust. Hommikust. Harjumaal Kose vallas kolu külas hävis täna öösel tulekahjus  suur kahekorruseline tootmishoone. Eile õhtul süttinud lipumastivabrik kuulub firmale FlagMor As. Päästeameti teatel oli tulekahju suur, lahtise leegiga põlenud. Vabriku suurus on umbes 120 korda 18 meetrit. Kustutustöid segasid esialgu ka mitmed plahvatused,  mis hoones toimusid. Mis täpselt plahvatas, ei ole veel teada. Teada ei ole ka see, millest põleng alguse sai. Firma juhataja Rivo Sisas ütles ajalehele Postimees,  et põlengust õnnestus päästa vaid kontorihoone tehas,  kogu sisustuse tehnika ja tootmisvahenditega hävis. Tehas oli omaniku sõnul kindlustatud, kuid kindlasti  tähendab hoone häving firmale pikemat sunnitud tootmispausi. Inimesed õnnetuses kannatada ei saanud. Riigikogu hakkab täna arutama järgmise aasta riigieelarve,  mille kulude ja tulude maht on üheksa ja pool miljardit eurot. Kulud kasvavad 2016. aastaga võrreldes 7,3 protsenti  ja tulud 6,7 protsenti. Valitsuse sõnul peaks eelarve aitama tugevdada Eesti  julgeolekut ja edendada majanduskasvu. Kavas on vähendada tööjõumakse, suurendada madalapalgaliste  ja lastega perede toimetulekut ning uuendada riigihaldust. Opositsioon on muuhulgas kritiseerinud kavandatavaid aktsiisitõuse. Peaminister Taavi Rõivas selgitas, et kogu maksuraha,  mis kogutakse aktsiisimäärade tõstmisest,  antakse majandusse teiste maksude alandamise kaudu tagasi. Rahanduskomisjoni aseesimees Tarmo Tamm Keskerakonnast ennustas,  et põhivaidlused tulevad ilmselt lubatud palgatõusude üle. Prantsusmaal gales jätkub põgenikelaagri tühjendamine,  samas tulevad üle mere üha uued sisserändajad. Laagrist on lahkunud umbes 4000 inimest,  mahajäetud hütid ja telgid süüdatakse põlema. Kohaliku politseijuhi sõnul on see põgenikelaagris  traditsiooniks saanud ja tuletõrje saab ainult valmis olla,  et hoida ära tule levimist. Paljud laagrielanikud on ka lubanud igal juhul kaleesse jääda,  et püüda ikkagi Suurbritanniasse pääseda. Kalee linnapea ei usu, et niinimetatud džungli lammutamine  midagi lahendab, sest sisserändajaid tuleb üha juurde. Eilegi päästsid Malta vabatahtlikud merelt 300 inimest,  kes püüdsid Itaaliasse jõuda. Hispaania sotsialistid hoiatasid, et ei anna heakskiitu  peaminister Mariano Rajoy esitatud riigieelarvele kuigi lubasid,  et lasevad Rajoi lõpuks vähemusvalitsuse moodustada. Uus valitsus peab leidma viie miljardi euro ulatuses kokkuhoiukohti,  et eelarve puudujääk ei oleks suurem kui Euroopa Liiduga  kokku lepitud. Sotsialistide juht teatas, et ei kavatse rahvapartei  eelarvet heaks kiita ega valitsusele rahu anda. Sotsialistide sõnul peab Rajoy taotlema teiste erakondade toetust,  kui tahab eelarvele toetust saada. Ja veel Eestist. Korvpalliklubi Paulus võttis Pärnu linnal 10-ks aastaks  rendile kasutuseta seisnud kalurihalli ja on sellesse  investeerinud 100000 euro ringis. Majas käivad juba treeningud, aga tööd on veel teha. Kalurihall nüüd juba Pauluse hall asub linna servas vana  sauga tänava lõpus. 1989. aastal ehitatud hoone seisis aastaid kasutuseta. Eelmisel aastal hakkas linn otsima soovijaid,  kes halli rendile võtaksid ja selle linnaga kaasse korda teeksid. Konkursi võitnud Kaleviga lepinguni ei jõutud  ja nii sõlmiti kümneaastane leping korvpalliklubiga. Paulus. Linn pani hallile uued aknad ja aitas soojustustöödel. Klubi tegi majas põhjaliku remondi. Saali põrand oli siiski nii heas seisus,  et see vaid lihviti ja lakiti. Ehitada tuleb veel tribüüni ja aeroobika saal. Oleme siis teinud linnaga sellise kokkuleppe,  et Pärnu linn paneb pool siia saali sisse  ja pool siis otsime meie heade toetajate  ja meie klubi sponsorite näol ja linn on teinud ilusti ära saali,  aknad kõik välja vahetatud, saal on soe,  meie võtsime enda peale sisetööd ja me oleme jõudnud jah,  spordisaali valmis jõusaali, valmis olmeruumid,  kohviku, nii, et suur osa on tehtud. Natuke on veel teha. Klubi on väga tänulik sponsoritele, kelle ta halli poleks  korda saanud. Minu arvates on märkimisväärne, et me leiame selliseid inimesi,  kes on nõus panustama isikliku vahe isiklikke vahendeid ühe  saali korda tegemiseks. Oi, meil on vanemas rühmas on 30 poissi,  väikseid tuleb iga päev juurde väikseid väikseid,  nii et noh, kuskil alla 60 on hetkel poisse. Avapeol olidki sponsorid ja koostööpartnerid need,  kellele tänu avaldati. Ja uudiseid taas veidi vähem kui poole tunni pärast ilusat  hommiku jätku. Aa. Aitäh Elole, iga eestlane joob aastas keskmiselt 50 liitrit  piima ja iga Eesti piimalehm lüpsab aastas keskmiselt 9052  kilogrammi piima. Mis tähendab seda, et Eesti lehma on ühed tublimad,  nimelt on nad teisel kohal siis Taani lehmade järel  ja ma teen järelduse, et see tähendab ka seda,  et Eesti põllumehed on väga tublid. Arvatavasti kindlasti on üldse kahtlust ka ei ole,  26. oktoober on nii põllumehele kui ka piimajoojale mõlemale võrdselt. Kolmapäevane päev kätte jõudnud, televisioon jätkub  ja tõepoolest piimast tuleb kohe juttu. Millises kontekstis vaatame koos üle? Nimelt tuleb televisiooni külla aasta põllumehe tiitliga  pärjatud Lembit Paal, saame temalt uurida,  kui heaks või halvaks hindab tema Eesti põllumajanduse seisu. Selles, kui palju sarnasusi võib leida Palestiina  ja Eesti elust, räägib kolm kuud seal vabatahtliku õpetajana  töötanud estlanna. Aitäh. Ja ja tuleva aasta riigieelarve jõuab täna Riigikogus  esimesele lugemisele, vaatame koos minister Sven Sesteriga,  millele riik enim kulutab. Toda plaanib. Ja Hanno toimetab siin terevisiooni köögilaua taga ühe  toreda lõhesupiga. See lõhe, keda peetakse kalade kuningaks hetkel küll ei ole  see kõige parem, sellepärast et saime juba targemaks. Täna hommikul, kui on sellel lõhe mari välja võetud,  siis tema maitseomadused lähevad nagu kehvemaks veidi,  aga selline esimene etapp ongi Hanno lihtsalt köögivilja viilutamine,  see kõik läheb potti. Kõigepealt. Ja minu arust kõige tähtsam on loomulikult see,  et sul seda lõhet oleks. Tõsine kalamees teab kõige paremini omast käest vaikset  ja pigem pilvist ilma oleks selle kala püüdmiseks vaja,  ütles Hanno täna hommikul. Millist ilma Eestile aga täna pakkuda on meile kõigile,  sellest kuuleme kohe sille käest. Tere taas, vihmasadu on, vahepeal jäi peaaegu järgi,  aga nüüd hakkas jälle natukene tibutama,  aga peab ütlema, et siin väljas tegelikult väga külm ei ole,  kui just tuulepuhanguid ei tule. Aga siin Tallinnas on siis sooja kolm kraadi  ning kolm kraadi sooja on ka Kärdlas. Kaks kraadi on Haapsalus ja Kuressaares ning kõikjal mujal  Eestis on siis null kraadi. Täna päeval tuleb aga pilves ilm ning aeg-ajalt sajab lörtsi  ja vihma. Lääne-Eestil siis õht, Lääne-Eestis õhtul saju  võimalus väheneb. Mandril puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse,  saartel ja rannikul puhub tuul põhjast ja loodest  ja seal siis viis kuni 10 meetrit sekundis  ning sooja tuleb kaks kuni kuus kraadi. Kaks kraadi on Narvas ja Rakveres kolm kraadi,  Tallinnas, Võrus ja Viljandis neli kraadi,  Tartus ja Pärnus viis kraadi Kärdlas ning kuus kraadi Kuressaares. Euroopas on täna tulemas ikka igasugust masti ilma,  kus sajab vihma, kus on taevas pilves ning  kus paistab päike. Päikesepaisteline on ilm näiteks Madridis  ja Roomas, kus sooja on 24 kraadi. Stockholmis on taevas pilves ning sooja on viis kraadi. Moskvast tuleb vaid üks kraad sooja ning Helsingis Riias  täna vihma ja sooja on seal siis vastavalt kolm  ja kuus kraadi. Meil siin Eestis tuleb täna ka vihma ja lörtsisajune päev  ning sooja on kuni kuus kraadi. Toredat kolmapäeva hommikut. Seitse, 39 on saanud kell ja televisioonis täna hommikul  eriti suur hea meel öelda. Hommikused tervitused ja õnnitlused aasta põllu 2016  tiitliga pärjatud Lembit Paalile. Tere hommikust. Ja tõesti palju õnne ka. See oli eile kindlasti väga tore sündmus. Aitäh teile oli loomulikult, et see aasta põllumehe tiitel  on ühele tegevpõllumehele kindlasti kõrgeim autasu  ja tunnustus, mida, mida võib üldse saada? Eestis ei ole väga palju suuri selliseid põllumehi ja,  ja selles mõttes juba vaikselt nagu ootasid,  et noh, ühel hetkel võiks see nagu järjekord minuni  ka jõuda. Tegelikult ei, ei oodanud ja see, et, et mind esitati aasta  põllumehe kandidaadiks, see tegelikult tuli üllatusena mulle. Mida president ütles eile, see oli väga selline südamlik  ja tore sündmus, president oli ise kohal,  pidas ka väikese sellise noh, kõne on võib-olla palju öeldud,  aga, aga tervitussõnavõtu, mida ta teile ütles  siis kui auhinna üle andis? Eks ta soovis õnne, aga mis puudutab presidendi kõnet,  siis see oli ootamatult sisukas. Ja mul on väga hea meel, et meie praegune president asju  sellises valguses näeb, nagu ta eile kõnes esitas,  ehk et see Eesti toidutootjate arv muidugi väheneb. Ja samas me peamegi nagu mõtlema uutele lahendustele,  et konkurentsis püsida. No see oli üks tema sellistest juhtmõtetest,  et põllumajandus, toidutootmine ei kao kuhugi,  aga see muutub tema sisu, see olemus, kuidas seda kõike tehakse,  muutub. Jah, kindlasti erinevus 40 aasta taguse  põllumajandustootmise tänapäeva vahel on väiksem kui tänase  päeva ja homme homse päeva vahel, nii et eks me kõik peame õppima,  et see on ilmselt üks märksõnasid, mis põllumajanduse iseloomustab. Te jõudsite mulle siin juba öelda ka neid arve vaadates,  kui suur teie siis kari on, et see on suuruselt nii-öelda  esikümne piiri peal selle 11 seas, kui mitut inimest läheb  vaja selle jaoks, et 950. Noorlooma, ja kõik need, kes teil seal koos on,  eks ju, et nad kõik ära toimetada. Oleme selle täpselt üle lugenud, neid inimesi on täpselt  meil 20, kes otseselt loomadega tegelevad,  nende hulgas on ka siis veterinaar, loomakasvatusjuht,  seemendaja ja kõik töötajad. Nad on ise igapäevaselt kohal ka kogu aeg ei ole. See loomapidamine on tänapäeval pigem selline ikkagi nagu  natukene tööstuslik või vähemasti suurtootmine on tööstuslik tootmine,  et seal on töövahetustega ja korraga on lüpsiparmis tööl 10 inimest. Aga nagu ma ütlesin, töö käib vahetustega,  nii et kokku on on 20 inimest, kes siis selle hõivatud on. Eesti piimandusest ja, ja selle piimanduse seisust on olnud  siin selle aasta lõpus üsna palju juttu. No nii nagu ikka, need jutud käivad enne riigieelarve  kokkupanemist ja ja siis on vaja seal teatud hoovuseid  mõjutada ja suunata. Milline teie vaade on, Lembit Paal, millises seisus meie,  meie piimandus hetkel on? Kui kadus kasutada meditsiinilise termineid,  siis haige seisund on stabiilne, aga on märke paranemisest. Ja selle aasta suvekuudel oli tõesti piimavarumishindade  kõige madalam seis juunis juulis langes alla 200 euro tonn,  mis on ilmselgelt noh. Taluvuse piiri peal et nüüd on hakanud piimakogust tõusma  ja kusjuures terves Euroopas kaasa arvatud Eestis,  et vaatame pigem lootusrikkalt tulevikku,  kui pessimistlikult. Millest see tuleb, et Eesti piimatootjad on Euroopa sõna  otseses mõttes absoluutses tipus, taanlased on meist pisut  eespool nii-öelda toodangut ühe lehma kohta,  me oleme kohe teisel kohal, et see, see on tegelikult ju ju  väga kõva tulemus. Vaieldamatult on, et siin ei saa saa märkimata jätta,  et meie tõuaretus on maailmatasemel. Meie loomakasvatajad on maailma tasemel. Me oleme hästi palju investeerinud loomakasvatusse. Ehk see, me oleme lihtsalt väga uue tehnoloogiaga äkki,  kas see on see põhjus, et me oleme lihtsalt just ostnud? Me oleme väga püüdlikud olnud, et kui euroliitu astudes  avanesid võimalused Kasutada neid PRIA rahasid et siis Eesti põllumees oli väga  usin ja ilmselt need, kes täna jätkavad piimatootmisega,  need on ka enamikus oma investeeringut teinud. Ja see on väga hea stardipositsioon tulevikuks. Muide, ise saate selle normiga maha see 50 liitrit aastas  piima elaniku kohta, mida statistika väidab,  et ära tarbitakse. No ma jah, arvan küll, nii. Muide, kas see, et te tegelete tegelikult lisaks  selle karja pidamisele seal ka väikese muuseumi pidamisega,  on lihtsalt teise ukse lahti hoidmine, et kui lõpuks Eestis  enam piimakasvatus sellisel kombel ära ei tasu,  et siis oleks millega tegeleda olemas või on see tegelikult  lihtsalt mingi selline lisahobi sportlik hasart,  mis, mis kõike seda tegema paneb? Neid lisahobisid on mul tegelikult rohkemgi  ja ajaloohuvi on mind saatnud tegelikult lapsepõlvest saadik. Ja kui oli hetk, kus tuli elukutset valida,  siis ma tõsiselt kaalusin, kas minna õppima ajalugu  või põllumajandust. Valik langes tookord põllumajanduse kasuks  ja ma olen tegelikult õppinud agronoom. Aga see ajaloo huvi on on tegelikult kestev olnud  ja tõepoolest, ma olen seda vana vara korjanud juba,  võib öelda aastaid ja osa neist Eksponeeridest on siis minu väikses talumuuseumis  nii et kellel on huvi ja soovi, siis hea meelega näitan. Sõbrad-tuttavad, kõik püsikülalised tunnevad ära juba,  mis uued asjad on juurde tulnud, oskavad kohe ise rõõmu tunda,  jagada teie rõõmu. Neid asju on ikkagi üsna palju ja kõik ei ole noh  ka eksponeeritud, aga me jah, liigume sinna suunas,  et et neid rohkem eksponeerida. Aasta põllumehe tiitel võib-olla mõnes mõttes  ka kohustab seisus kohustab, nii nagu prantslased oskavad  selle kohta öelda, mis teie vaade sellele Eesti elule on,  mis teile, mis teile nagu selles pildis,  mida te täna näete, meid ümbritsemas meeldib  ja mis teile tundub võib-olla selline ebamugav  või mis teie mõtetega kokku kuidagi ei lähe? Kui te mõtlete põllumajandust Eesti elu Eesti elu põllumajanduse selle ühe osana. No põllumajanduse poole pealt ma arvan, et me oleme vägagi  tublid olnud, me oleme väga konkurentsivõimelised  ja meil on väga hea positsioon, kust edasi liikuda. Samas eilses konverentsi ühes ettekandes  ka Rando Värnik märkis, et, et tegelikult. Me oleme oma naaberriikidega, kus turgudel me oma toodetega konkureerime,  oleme halvemas positsioonis tänu sellele,  et, et teiste riikide valitsused on leidnud võimalusi rohkem  oma põllumeest toetada. Et see on kindlasti probleem, millele me tahaks tulevikus  rohkem tähelepanu juhtida ja pigem võiks  siis meie vabariigi valitsus ehk lähemalt Vaadata neid võimalusi kuidas siis seda Eesti põllumehe  olukorda võrdväärseks teha nii-öelda naaberriikide  põllumeeste ga, mis Eesti elus meeldib, mina arvan isiklikult,  et meil läheb väga hästi, meil on väga ilus maa. Kui ma mõtlen, siis põllumehed on ilmselt need,  kes, kes seda Eestimaad ka tegelikult kõige enam hooldavad. Et see põllumajanduse hea käekäik tegelikult paistab meie  põldudelt meie metsadest igalt poolt välja,  et kui ta mööda Eestimaad sõidate, siis on tegelikult ju  pilt ilus. Ja see, kui hästi põllumehed tegelikult  ka natukene, nagu selles maastikupildis kajastub. Ehk. Üldiselt, ma arvan, et läheb hästi. Ehk häirib pisut see. Poliitiline kemplemine, võibolla see on? Ütleme keskmise kodaniku taluvuspiiri ületanud,  aga aga mis teha, sellised me siis oleme. Lembit Paal, kui sageli te ise veel olles juba nii-öelda  ikkagi Eesti kontekstis suur tootja, suur suur looja,  kui sageli te ise lauta satute või asja leiate sinna,  et ühte või teist tööd teha? Teate, ma käin laudas praktiliselt iga päev,  ma ei käi seal nagu inimesi segamas nii-öelda töö ajal,  aga ma vähemasti iga õhtu sõidan läbi. Nii et ma ikka käin. Jah, ma ei ole see mul ei, mulle ei sobi selline kontori töö vorm,  et ma ei käi ülikonnas tööl ja et mulle meeldib käia. Lembit Paal, suur aitäh tulemast, aasta põllumees 2016 oli  täna terevisioonis külas, eile siis piduliku hetke käigus  presidendi poolt see tiitel taas üle anti  ja muide, seda on tehtud juba hea mituteist aastat 16 korda  kokku Eestis tunnustatud siis neid, kes hoolitsevad  selle eest, et meie toidulaud mitmekesine  ja eestimaine oleks. Aga kas meie järgmisest külalised täna hommikul saab aasta  tegija 2016, seda teab ainult aeg ja see žürii,  kes reede õhtul koguneb, siis hindama noorte bändi galal  või noortebändi kontserdil, kõiki neid, kes finaali on  jõudnud ja üks finaali jõudnutest on lühendina Ekst. Selline noor tegija täna hommikul siin televisioonis,  külas ja falsett on esimese loo pealkiri. Ma istun porgandis, kes naeratavaid kurtummi,  vana inimesi. Kell on seitse, 26, vaevalt hilinengi. Kell on seitse, 26. Ruuged, sinisiluetid puudel, hõbetäpidega,  paist, kõik, mis alles luule hetked, nendest õhk n parimad valivad,  ei selekteeri teenis imenduku jahupalli vabrikutes  gaasilekke ei veel veel tee nii imestus,  küla trepist kokku, tähistaevastesse kraadi tekkes. Plaanid, hetkes ei karja tena, kükitame kivimurrus,  justkui oleks lainet meie nimel liiva rivistunud,  niigi tundub, et on rahvateatris villa. Pigem sooviks hingelõkke, kuna igaüks ikka minimaalselt  suureks mõtleb. Melanhoolne muusika, melanhoolne muusika,  melanhoone, muusika kui melodroomil tuuritan,  see on melanhoone, muu muusika, su melanhoolne muusika,  melanhoolne muusika, kui meloomi. Melanhoolne muusika, su melanhoone, muusika,  melanhoolne muusika, kui melodroomil tuurita. Kui mina troomil puurita Tahaks kord kell saavutada mõnusat harmooniat nagu õnn,  teisel korral mõnusamat veelgi pistes ahjuplaadi alla,  kõik mõrudad, paroodiad, magusakui jälle luues olme,  loomed, krustame, reeglid, seegi pea peegeldajad. Ma olen puhta veereleine oma soovi. Ihar Ma pelgan tantsida nii kõrgust, sügavust  ja läita tikke iseendal puid alla loopides oma musta oratooriumiga. Heiskad iseenda kindluse le välisvallutaja lippe,  siis mõistad sinagi, et oled teretulnud iga kelgus paki kummikarudega. Ole oluline, kuidas päev või jõe või seisud aja trummi  varude ga, lähme, loome, ridasid. Melanhoolne melanhoolne muusika, melanhoolne muusika kui  mina troomil tuurita Melanhoone muusika melanne, muusika, memm,  melanhoone, muusika kui melodroomil tuuritan see melanhoone,  muusika, melanhoone, muusika, melanhoone,  muusika kui melodroomil tuuritan. Kui melodroomil tuuritan Kui melodroomil tuuritan Ütlen otse, ütlen ausalt, ütlen ühe korra välja,  ise tead, kui kuuled, kui ei mõista, võta sõnad ette. Siiski, aga kasutan ma tekste vist hullemalt Petseris jalas,  uude maailma, tule maalt. Ma jälle toonitan, kui autotehase eest maani sa siin  väittuid lubadusi ritta nagu ülikutest tulmil,  sule saab öökapil mängimatuks kuulatud ka maetud vaidlustegu tuumad,  hääl, falsetid, tuldi tagant, luuakse tal õhtul veel kaks sett. Aga see kõik on tuhk, sest tundus 13 korda lõbusam maketil. Melanhoolne muusika melanhoolne muusika,  melanhoolne muusika kui melodroomil uurita melanhoolne muusika,  melanhoolne muusika, melanhoolne muusika kui melodroomil tuurita. Melanhoolne muusika, melanhoolne muusika,  me melanhoolne muusika kui melodroomil tuuritan. Tänu melodroomil tuuritan. Melanhoolne melanhoolne muusika, melanne muusika kui  kelodroomil tuurita. Kui kelmi tuurita. Ma istun porgandis, kes naeratavaid kurtummi,  vana inimesi. Kell on seitse, 26, vaevalt hiline hängi. Ma istun porgandis, kes naeratavad. Kurt tummi vanainimesi. No ma usun, et väga paljud said tuttavaks hetkel täiesti uue talendiga. 28. oktoobril on viis noortebändi finalisti juba laval  ja võitja selgub siis reede õhtuks, aga sellel nädalal  terevisioonis kõik need viis finalisti kolmega oleme  nüüdseks hetkeks juba tuttavad. Järgmistel päevadel kaks uut veel. Kätlin Kuldmaa ja Gregor Jürna, vabatahtlik Palestiina  ja fotograaf, kaks toredat noort inimest on täna hommikul  terevisiooni stuudios. Tere hommikust. Kätlin, kuna sina oled tantsija ja tantsuõpetaja,  siis kas sellise muusika sellise räpi järgi saab tantsida? Hästi? Annab, annab midagi teha, natuke peab vist mõtlema. Sest rütm on selles ju olemas. Hüme on olemas, siis peakski laskma sellel sõnumil,  mida see noor poiss oma sõnadega edasi andis,  ennast inspireerida ja siis vastavalt sellele tantsida. Aga kolm kuud olid sina, Kätlin, siis Ramalla linnas  Palestiinas tantsimist õpetamas, sina, Gregor käisid seal  kolmeks nädalaks, et teha kõigest sellest pilte,  see kõnetas sind ja kõigepealt vaatame, mis riigiga tegu on,  sellepärast et peamiselt me teame Palestiina ikkagi  välisuudiste kaudu ja Iisraeli ja Palestiina vahelise  konflikti kaudu. Palestiina asub Eestist enam kui 3000 kilomeetri kaugusel  ja piirkonna ajalugu on veel keerulisem kui Eestimaal. Tänapäevase Palestiina. Jordani jõe läänekaldast ja Gaza sektorist ei ole täpselt teada,  millal Palestiina alad esmakordselt asustati,  kuid arheoloogia ise avastused näitavad,  et seal oli inimasustus juba 600000 aastat enne Kristust. Tänapäevase konflikti peamine süü algab Iisraeli juudi riigi  rajamisega 1948. aastal, mis sundis ligi miljonit Palestiina  araablast kodudest lahkuma. Sellele järgnes 1967. aastal Palestiina okupeerimine. Palestiina kuulutas end iseseisvaks 1988. aastal. Aastal 2012 sai Palestiina ÜRO paatleja liikme staatuse. Sama aasta lõpus kinnitas ÜRO, et organisatsiooni ametlikus  dokumentatsioonis hakatakse seda nimetama Palestiina riigiks. Palestiina riigi iseseisvust on tänaseks tunnustanud 136 ÜRO  liikmesriiki ja Vatikan. Eesti nende riikide sekka ei kuulu. Sellises riigis käisid siis Kätlin ja Gregor Kätlin,  miks sa sinna läksid tantsuõpetajana? Siit tegelikult videost oli näha ka, et justkui selline  liigutamine on neil väga veres. See piirkond tundus huvitav, et tahtsin näha,  mis on selle üldkuvandi taga. See oli minu jaoks ka esimene kokkupuude sellise araabia  kultuuriruumiga ja see oli ka üks põhjus,  miks ma tahtsin minna ja iseennast niisuguses teistsuguses  keskkonnas proovile panna. Keskkond, kus tantsivad rohkem mehed või Eks see üldiselt kipub niimoodi olema, kuigi  ka naised tantsivad seal. Et ta on selline piirkond, et kuna ta asub niisuguses kohas,  kus on väga palju erinevaid linnasid, mida on mainitud  ka piiblis, siis tegelt on seal ka päris palju araabia kristlasi. Nii et et avastamist on seal palju, et ei saa lüüa kedagi  seal ühe haamriga, et tantsivad ainult mehed  või tantsivad ainult naised, et seal on erinevaid religioone  ja siis on ka niisuguseid tavasid ja traditsioone päris mitmeid. Gregor, sina läksid sinna selleks, et teha pilte,  siis millest tantsimisest või sellest riigist pigem. Pigem sellest kogemusest, mis meil seal oli,  ma arvan, et niisugune otseselt tantsimisest ma pilti tegema  sinna ei läinud, et pigem nagu läksin ja  siis tegin pilti sellest, mis, mida me seal nägime  või et kuidas, kuidas see meile tundus. No me saame vaadata ka, mida sinu silm seal  siis tabas, meil on selline väike pildirida,  mis hetked need on, kui sa vaatad praegu ekraanile,  mida ka vaataja näeb? Need on enamasti hetked sellest, kui me ise käisime mõlemal  pool seda nii-öelda Palestiina ja Iisraeli piiri,  selle nende püha idi ajal, kus kõigil oli niisugune väike  nädal puhkus. Ja siis me reisisime ringi seal ja vaatasime,  vaatasime seda erinevalt, poolt. Sellised toredad tänavapildid, mis nad mustvalged on? Sest mul oli kaasas üks pigem vana kaamera pigem niisugune  eriline ka, et ta on. No võib-olla natuke raske oli seal sellega pildistada,  kuna filmi ei olnud, aga aga see tuli Eestist  siis kaasa võtta. Et see on niisugune Kiiev 60, mis on nagu lai formaatkaamera. Et täiesti analoogis on need pildid tehtud. No Kätlin, sina tantsuõpetajana, mida sul oli neile õpetada? Võtsin enamus aja lapsi vanuses viis kuni kaheksa  ja eks lastega on eesmärk sama saada, et saada nad liikuma  ja muusikat tajuma. Ja et nad tunneks iseennast kindlamalt ja paremini. Lõpupoole, või noh, augustikuus ma tegin  ka siis paar tundi täiskasvanutele ja neil oli üleüldse huvi  sisukuse teistsuguse tantsustiili vastu,  kuna mina olen enamus aja tantsinud hiphopi  ja seal neil on arusaam, et hiphop on ainult reik tants  ja neil on seal üks üksik, kuid väga tubli breigipunt seal  Palestiina aladel on, kes ainuke vähemalt üks,  ainuke, kellega mina kokku puutusin ja nii palju,  kui ma küsisin, siis see üks ainuke nagu vist oligi. Et siis ma nii-öelda veidike laiendasin nende silmapilti,  et hiphop võib-olla ka püstine tantsustiil,  et ei pea ainult maas tegema erinevaid trikke  ja saltosid. No meil on üks videolõik ka sellest konkreetselt just nimelt,  et see ei ole breik, vaid hipop, nii nagu sa ütlesid,  võibki olla püsti, et kohe me hakkame seda otsast vaatama. Ju. Doos. Sina ja ilmselgelt siis üks sinu tantsutrennis osalenud  tüdruk või? Ma ütleks, et temaga me tegime pigem koostööd. Sellega juba on tantsija. Jah, et tema nimi on miropi ja ta varem on teinud kaasaegset  tantsu ja ta ise Kohapeal töötab fitness treenerina aga see tantsustiil on see,  mis talle rohkem meeldib, aga ega seal väga palju kedagi ei ole,  kes midagi sellist teeks või et kellega koos seda teha. Ja siis tal oligi väga hea meel, et me saime koos tantsida  ja selle koreograafia luua ja sellest ka koos video teha. Milline see koht, millised need inimesed on,  mis teid kõige rohkem üllatas? Grigor? Et nagu niisugune võibolla külalislahkus  või mingi asi, mida tänapäeval nagu Eestis noh,  võib-olla ma ei ole olnud Eestis selline nagu külaline ka,  et. Et aga see inimesed on hästi külalised ja uudishimulikud kindlasti,  et kindlasti avatud. Kätlin, et väga tihti oli esimene küsimus see,  et mis usku sa oled? Et neil ei olnud nagu otseselt teiste religioonide vastu midagi,  aga noh, usk on hästi suur osa inimeste elust  ja perekondlikust kasvatusest ja siis näiteks Kui lapsed seda mult küsisid, siis ühe korra ma alguses  ütlesin esimese hooga, et noh, ei olegi nagu mingit usku,  siis ma nägin, kuidas nende laste peas hakkas tekkima mingi pundar,  et oota, mis asja, kuidas see üldse võimalik,  et on ju moslemid, kristlased, juudid, kumb,  mis sa siis neist oled, on ju, et täiskasvanute puhul ka,  et kui keegi oli mul lähedasem sõber, siis ma talle ikkagi  seletasin ära, et noh, et minu perekonnas ei ole olnud  sellist asja. Aga kui tänaval kellegagi tutvusid või noh,  näiteks poe omanik küsis sinult, et kas sa oled  siis ma võib-olla vahel lihtsalt, et oleks lihtsam neil  siis ma vahel ikkagi ütlesin, et ja kristlane,  et et see oli nagu hästi suur osa nende maailmapildist,  et sul peab nagu mingi religioosne religioosne taust olema,  isegi kui see Ei tähenda seda, et sa oled nagu väga pühendunud sellele,  aga et mingi taust võiks nagu olla. Gregor sinu pilte näeb veel selle nädala lõpuni,  jah. Jah. Telliskivi loomelinnaku hoones. Telsi loomelinnaku Ahoones. Kas Kätlinit on ka mõne pildi peal? Kindlasti on. Üks pilt oli, mis seal ekraani peal jooksis ka,  et ühe pildi peal või isegi. Kahe. Aitäh teile tulemast, Kätlin, siit Vaba Palestiinas  tantsuõpetajana kolm kuud ja Gregor Jürna fotograafia kolm nädalat,  aga seda saaki siis on tõepoolest võimalik vaadata  selle nädala lõpuni Telliskivi loomelinnak a hoone kolmanda  korruse valges galeriis. Kell on kaheksa isegi veidi rohkem ja Elo on uute sõnumite  kohe eetris. Ja. Tere hommikust. Kust? Prantsusmaal Gales jätkub põgenikelaagri tühjendamine,  samas tulevad üle mere üha uued sisserändajad. Laagrist on lahkunud umbes 4000 inimest,  mahajäetud hütid ja telgid süüdatakse põlema. Kohaliku politseijuhi sõnul on see põgenikelaagris  traditsiooniks saanud ja tuletõrje saab ainult valmis olla,  et hoida ära tule levimist. Paljud laagrielanikud on ka lubanud igal juhul kaleesse jääda,  et püüda ikkagi Suurbritanniasse pääseda. Kalee linnapea ei usu, et niinimetatud džungli lammutamine  midagi lahendab, sest sisserändajaid tuleb üha juurde. Eilegi päästsid Malta vabatahtlikud merelt 300 inimest,  kes püüdsid Itaaliasse jõuda. Belgias jätkuvad täna läbirääkimised, et saavutada kokkulepe  Kanada Euroopa Liidu vabakaubanduslepingu üle. Eile peeti kuus tundi kõnelusi, aga Vallonia piirkondliku  ja föderaalvalitsuse vastasseisu ei õnnestunud lõpetada. Läbirääkimiste juht, Belgia välisminister Tite in ers  avaldas lootust, et liberaalide valitsusel õnnestub  Vallooniat juhtivate sotsialistidega siiski ühisele  seisukohale jõuda. Valloonia on vabakaubandusleppe vastu, kuna leiab,  et selles antakse vaidluste korral rahvusvahelistel  korporatsioonide suuremad õigused kui riikide kohtutele. Kriitikute sõnul kasutavad üle pika aja föderaalvalitsusest  välja jäänud Valloonia sotsialistid veto sisepoliitilistel eesmärkidel. Euroopa Liit loodab Kanadaga vabakaubandusleppe  allkirjastada homme. Ja Eestisse Harjumaal Kose vallas kolu külas hävis täna  öösel tulekahjus suur kahekorruselise tootmishoone. Eile õhtul süttinud lipumastivabrik kuulub firmale Flag Mor  as päästeameti teatel oli tulekahju suur. Kustutustöid segasid esialgu ka mitmed plahvatused,  mis hoones toimusid. Mis täpselt plahvatas, ei ole veel teada. Teada ei ole ka see, millest põleng alguse sai. Firma juhataja Rivo Sisas ütles ajalehele Postimees,  et põlengus hävis tehas kogu sisustuse, tehnika  ja tootmisvahenditega. Inimesed õnnetuses kannatada ei saanud. Reformierakonna juhatus koguneb täna koosolekule,  kus loodab kuulda Siim Kallase selgitusi ajalehele Äripäev  antud intervjuu ja tema tulevikuplaanide kohta. Kallas väljendas äripäevas rahulolematust erakonna praeguse  juhtimisega ja avaldas lootust, et tunnistatakse suuri  lahkhelisid erakonna sees. Artiklis ei välistanud Kallas ka uue erakonna loomist,  kuid hiljem ta sellest mõttest loobus. Reformierakonna peasekretär Reimo Nebokat ütles vastuseks,  et Kallas on presidendivalimiste pärast kibestunud  ning süüdistas Kallast sõpruse otsimises kremlimeeste  kremlimeelsete jõududega. Kallase sõnul vajab see konkreetne süüdistus  ja presidendivalimised lahtirääkimist. Eilses ringvaate saates ütles Kallas, et tänase arutelu  eesmärk on tüli maha võtta. No eks natukene ikka räägime sellest presidendivalimistest ja,  ja kuidas see ikkagi nii lõpuks läks, mis mind on kõige  rohkem nagu häirinud, mida, mis on ka võib-olla  ega aunis emotsionaalne, et mitte see niivõrd,  et sa kellelegi kaotad, eksole valimistel,  mis on loomulik, eks ole, aga see, kuidas see lõpuks lahendati,  ma arvan, et see oli ikka põhimõtteliselt mina ei suuda seda nagu,  nagu heaks kiita, et see nii nii lõpuks tehti. Kuigi mul ei ole praeguse presidendi vastu midagi,  eks ole, ja siis noh, eks siis omavahel on  ka nate natukene seda seletamist, aga ma arvan,  et, et seda väga suurt seletamist ei tule ja,  ja ei ole ka minu soov, et hakata, no liiga palju ei ole  mõtet arutada seda nagu tagantjärele, et,  et tegelikult peab vaatama nii, et mismoodi see elu edasi läheb. Kliimamuutused toovad endaga kaasa lisaks  keskkonnaküsimustele ka sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme,  mis avaldavad otsest mõju inimeste igapäevaelule. Tartus toimuval konverentsil arutatakse keskkonnarändeteemat  ja seda, kes on kliimapagulane. Nii maa-alade kõrbestumine kui ka sagedased üleujutused  sunnivad inimesi kolima, kuna toimetulek  ja senine elustiil on teatud piirkondades muutumas võimatuks. Ajavahemikus 2008 kuni 2014 on igal aastal keskmiselt 26,4  miljonit inimest olnud sunnitud oma kodudest lahkuma  keskkonnakatastroofide tõttu, kusjuures enamikul juhtudel  oli otsene seos kliimamuutustega. Tõenäosus keskkonnaõnnetuse tõttu oma kodust ilma jääda on  viimase 40 aastaga kasvanud 60 protsenti. Ja uudiseid veel kell pool üheksa, seniks aga ilusat hommiku jätku. Jaa. Aitäh Elole, tere hommikust. Kuus minutit on kell kaheksa läbi, te vaatate 26. oktoobri terevisiooni. Ja kesknädal on taas käes ja kui me siin saate alguses  rääkisime sellest, et Tallinnas on eilehommikune lumi  asendunud vihmasajuga ja lumest ei ole jälgegi,  siis pani tähele tähelepanelik televaataja,  et see jutt oli väga Tallinna keskne, mis ta muidugi  ka oli, sest et ega me hommikuti siin väga vähe jõuame mööda  Eestimaad ringi sõita ja ise asjades veenduda. Napiline võimalus on ja et seda lund on. Sigri saatis meile viiteidki selle kohta,  mismoodi Eestimaal ikkagi erinevates paikades on lumega  hästi juba mõne hetke pärast saame aga teada,  millist ilma üle kogu riigi täna oodata on,  enne veel nendest teemadest ja külalistest,  kellega räägime, kellega kohtun, kohtume. 2000 seitsmeteistkümnenda aasta riigieelarve on täna esimest  korda riigikogus arutelu all, uurime, kas  ja kui palju tõusevad tuleval aastal maksud  ja aktsiisid. Aukonsuli ametit pidav Vaho Klaaman räägib sellest,  mis seob Lõuna-Aafrika vabariiki ja Eestit. Ja oktoobrikuu kalaks on lõhe ja Hanno Kask täna hommikul  valmistamas kalasuppi. No porgand on sinna potti jõudnud, kartul ootab veel oma järge,  kala läheb muuseas ainult paariks minutiks peaaegu et  selle keetmise lõpus. Anna, kuidas lõhn tundub? Tundub väga ilus olema, peaasi, et pärast ära  ka süüakse. Kuule aga tee ühe lausega selgeks, mis vahe on ühel  lõhesupil näiteks koorese lõhesupi, mis su täna valmib  ja uhhaal. Haa on selline kalasupp, kuhu lisatakse koore asemel tilk  viina sisse. Kusjuures see viin ju tegelikult aurab piiritus välja sealt seest,  aga see on läbi aegade selline traditsioon,  et seda on nii tehtud ja kui päris aus olla,  siis see viin annab mingisuguse sellise olematu tausta sinna taha,  et tõesti ta supiga maitsvamaks teeb, et tegu ei ole mitte  alkoholi pärast sinna selle lisamisega. Uurisime tegelikult ka eesti nii-öelda kirjakeelt selgitavatest,  raamatutest järele, seal oli veel üks versioon,  seal oligi see versioon, et uhaa on igasugune supp,  mis on tehtud lihtsalt kalasta. Erinevad kalad kokku. Erinevad kalad kui on pandud üks või teine  selle viina aspekti me peame veel eraldi järele uurima. Aga millist ilma täna Eestis oodata on ja kas pakub head  võimalust näiteks õues uhaa keetmiseks, sellest kuuleme kohe sirel. Aa. Tere taas. Kui nii mõnelgi pool Eestis on veel lumi kenasti maas,  siis siin Tallinnas on küll ideaalne kummiku  ja vihmakeebi kandmise ilm, sest et jätkuvalt vihma sajab  ja mina panin ka endale ka puutsi pähe. Aga siin väljas tegelikult väga külm ei ole. Hetkel on Tallinnas kolm kraadi ja sama palju sooja on  ka Kärdlas. Kaks kraadi on Haapsalus ja Kuressaares ning kõikjal mujal  Eestis on soss sooja null kraadi. Päeval tuleb aga pilves ilm ning aeg-ajalt sajab lörtsi  ja vihma. Õhtul Lääne-Eestis, siis saju võimalus väheneb. Mandril puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse,  saartel ja rannikul põhjatuul ning loodetuul viis kuni 10  meetrit sekundis ja puhanguti isegi kuni 14 meetrit sekundis  ja sooja tuleb kaks kuni kuus kraadi. Kaks kraadi on Narvas ja Rakveres kolm kraadi,  Tallinnas, Võrus ja Viljandis neli kraadi,  Tartus ja Pärnus, viis kraadi Kärdlas ning kuus kraadi Kuressaares. Heites nüüd aga pilgu mujale Euroopasse,  siis näiteks Moskvas on täna ikkagi üsna jahe,  seal on ainult üks kraad sooja. Helsingis on aga kolm kraadi ning seal sajab vihma. Vihmane on ilm ka Riias, kus on kuus kraadi sooja. Stockholmis on taevas pilves ja seal tuleb viis kraadi  ning Madridis ja Roomas tuleb täna 24 kraadi sooja  ja paistab päike. Meil siin on igal juhul päris tuuline, sest et mu juuksed on  mul kogu aeg näos. Aga täna tuleb siis kuni kuus kraadi sooja  ja sajab vihma ning lörtsi toredat hommiku algust. 10 minutit teisel pool kaheksa on kell, see on hea aeg  tänaste värskete lehtede ettevõtmiseks ja Piret Tali  ja Indrek Lepik on nii juba teinud ka. Tere hommikust. Nii, aga hakkame kohe pihta, mis silma jäid,  kuidas te ära jagasid, kes alustab, kes lõpetab? Ks välismaale kohe, et mina mõtlesin, et räägiks Belgiast  Euroopa Liidu ja Kanada vabakaubanduslepe oleks pidanud sel  neljapäeval saama allkirjad, ehk siis homme. Nüüd on üsna selge vist, et ei saa. Üsna selge vist ei saa, sellepärast et kolme  ja poole miljoni elanikkonna ga Vallona on otsustanud,  et neile see ei sobi. Miks see neile siis ei sobi? Vot see on selline huvitav küsimus, et, et, Tihti tundub, et kõik need sellised vabakaubanduslepingud  lähevad põhja üldse, mitte vabakaubanduse pärast. Et Vallonias on võimul nagu Kontinentaal-Euroopas,  üldjuhul, et lõuna pool on sotsialistid ja põhja pool on  konservatiivid või liberaalid ja sotsialistid kasutavad seda  oma siseriiklikuks või niisuguseks sisepoliitiliseks võitluseks. Siin kõlasid nende selgitusi ka natukene,  mida nad siis ette heidavad sellele vabakaubanduslepingule  ja tõesti, sa ütlesid nagu üsna-üsna sellesama asja meeleoludes,  mida nemadki nimetasid, et see ei ole küsimus nagu  vabakaubanduses niivõrd kuivõrd vist et leping oli väga pikk,  et 300 lehekülge, et see oli üks suur probleem  ja viska d nagu raskesti sõnastatud, tõsi,  see on nüüd nende uudiste vahendusel, mis,  nagu minuni on jõudnud, et sealt võib-olla on,  on filtreeritud üks ja teine välja, aga,  aga, aga see oli see kaja, mis Eestisse jõudis siia. Nojah, valloonid arvavad, et küll on kuus-seitse aastat seda  läbi räägitud, aga nemad võtaks aja maha  ja vaataks nii-öelda nagu otse peale ja võib-olla vaataks  veel nädala või vaataks paar kuud või vaataks isegi mõne aasta,  et peamine asi, mis neid tegelikult häirib,  on see nii-öelda rahvusvaheline arbitraaži kohus,  mis oleks mõneti nagu riikideülene, mis kaitseks  rahvusvaheliste ettevõtete investeeringuid. Tegelikult on juba Euroopas ka neile lubatud,  et seda punkti ei pea algusesse sisse panema,  et vaatame edasi. Aga balloonid arvavad, et neile ikka ei sobi  ja kui keegi hakkab neile ultimaatumeid esitama,  siis võib-olla nad üldse ütlevad ei ja nii jääbki. Kuidas me selle pealt jätkame, nüüd? Aga selle aja, et juba mitu päeva loen erinevatest portaalidest,  et on, milline on siis eestlaste valmisolek kriisiolukorraks,  et nüüd on ka jutt siin uuringust, et päästeamet on tellinud  ja Emor on läbi viinud uuringu, et eestimaalased ei mõtle  eriti kriisi ja hädaolukordadele. Et eile ma lugesin Postimehes, oli kohe selline eraldi  näidis menüü, et palju sul peaks siis kriisi olukorraks  olema vett ja toiduaineid ja konserve nädal aega,  et nädal aega vastu pidada. Ja siis ma kohe ostsin poest kolm, neli konservi rohkem  ja noh, peab tunnistama, et mõned neist juba on otsa saanud,  et ei ole puutumatud kriisiabi, et noh, tundub,  et ühtepidi on see teema nagu, et tekib küsimus,  et milliseks kriisiks peaks valmistuma, kas need on nagu  Svanetski selles humoreskis, et halvad ilmad tulevad  või siis millised halvad ilmad tulevad ja,  ja mis konservid need peavad siis valmis olema? Aga kas see ei ole nagu üldnagu selline põhimõte,  et me nagu usume, et midagi ei tule ja no  ega ei tulegi ju pidevalt, eks tuleb väga-väga harva,  kui midagi tuleb, kui midagi juhtub. Ja, ja siis teine pool sellest usust on see,  et, et, et kui juhtub midagi, et siis on ju mehed mundrites ja,  ja päästeameti tes ja politseis, kes jooksevad ki kohe appi  aru andmata, et tegelikult nad ei saa joosta. Ja mulle tundub, et maainimestel on muuseas rohkem kogemus,  kui on elekter ära või traktor ei jõua sinuni,  kui on suured lumehanged, siis peavad nagu mingi mingi  koguse kogu aeg omama teatud selliseid varusid kodus,  et kui ei pääse välja. No et kui linnainimene on neljandal korrusel  ja kraanist vett ei tule ja küte ei tööta,  siis on ikkagi keeruline, kui seal kartulikoti nurgas ei ole. Või lihtsalt väikest veepangekest, sest poest  ka ei saa, sest seal ka on. Aga siis ongi see, et jah, et vann on vett täis,  petroolium on, teie mäletate, minul on. Et see on nagu huvitav, et selliste asjadega nagu tuleb  tegeleda ja tegeletakse. Oota nii, mitmes korrus. Teine teine, kolmas. Kolmas kolmas nii kellel on vett kodus? Reaalselt väike. Sai pea hoidma valmis, eks ju, ja ämbris  ka mitte, täna on ju mingi olemas. Asjad. Minu namahla. Kolme liitrine erasta. Hambaid ei pese muidugi sellega. Jah, ega ega me üldiselt ilmselt valmis ei ole,  iseküsimus on jah, et kus see normaalsuse piir tõmmata,  et milline kapp, see peab olema nende makaronide konservide hoidmiseks. Ja see on nagu keeruline olukord. Aga see ei ole selles mõttes ka natuke lihtne,  ehk et nende makaronide konservide hoidmiseks sa kogu aeg  käidki poes ja tegelikult ju täiendab varu paar pakki  makaroni on ikka äkki olemas, kogu aeg sööd ära,  ühed. Äkki tundub natuke üle mõtlemine praegu või? Makaronidega arvestama, sest et äripäev kirjutab oma  juhtkirjas taas riigireformist eelkõige valitsussektori  kokkutõmbamisest ja siin nad toovad tegelikult  selle vahe, et kui ametkondades, ütleme,  politsei-piirivalveametis või päästeametis on pidanud päris  korralikult kokku tõmbama, siis ministeeriumides on natukene  isegi töötajate arv kasvanud kohati. Aga noh, sellest on nii palju räägitud, et ütleme,  ega tal täna mingit suurt uudisväärtust ei ole,  aga mis mind nagu rohkem huvitab, on see,  et, Räägime kogu aeg, et tõmbame nagu ma ei tea,  700 inimest ära või 1500 inimest ära, aga. Tööd on vaja ikka teha, et, et tuleks ümber vaadata,  et mida me üldse teeme, et riigisektoris võib ju mõnest ministeeriumist,  ma ei tea, paarkümmend inimest ära võtta,  aga ega nendel inimestel, kes alles jäävad,  ega neil tööd nagu vähemaks ei jää, seetõttu,  et siis on lihtsalt kolme inimesega, tehakse see ühe inimesega,  tehakse kolme inimese töö. Et. Tasuks võib-olla seda pidi vaadata. See lihtsalt on see, et me ei taha, me, poliitikud ei taha  nagu tunnistada, et ühte või teist asja enam ei,  ei saa teha lihtsalt, eks me teame ju küll,  kuidas noh, varjatult umbes üks või teine teenus nagu eemale hiilib,  aga seda kõike proovitakse öelda, et aga  siis sealt saab või, aga, ja ka see ei ole objektiivne pilt,  inimene ju tajub ise seda, et nüüd seda minu juures lähedal  enam ei ole, mis enne oli olemas, aga keegi ei,  ei võta ju seda lippu kahjuks üles tõsta  ja öelda, et jah, tõmbame nüüd tagasi siit,  et me enam üldse ei tee seda näiteks. See on seesama asi, mis tegelikult masu ajal toimus,  et needsamad inimesed, kes jäävad alles,  teevad ära ka nende töö, kes on koondatud sama raha eest. Aga, aga noh, ilmselt teenus selle võrra ei lähe ju paremaks. Aga lihtsalt küsimus on selles, ma saan aru,  et Indrek küsib, et kas mingeid teenuseid võib-olla ei,  ei saagi, ei saagi olema, ei, ei peagi riik osutama lihtsalt,  et me me ei julge nagu seda või ei taha väga üle vaadata. Jah, sest et ma usun, et pigem teha vähem asju,  aga paremini kui see, et me üritame kõike teha  ja kõike, teeme nagu niimoodi, noh, et enam-vähem saame tehtud. No sealt tuli see teine teema haldusreformiga seoses kaob  igasugune mõte ära maakonna ajalehtede või noh,  kas kaob igasugune mõte ära, mina olen suur maakonnalehtede pooldaja,  et iga kord, kui ma vahetan Eestis lokatsiooni,  ostan ma mõne maakonnalehe ja ja loen seda suure huviga,  aga nüüd ma saan aru, et seisab ees see,  et. Vallalehti oluliselt vähem loen selles mõttes,  et, et, et seesama, millest just Ragne Kõuts on siin kirjutanud,  ongi see, et ilmselt muutuvad need järjest rohkem propaganda  trükist trükisteks, kuigi ka maakonnalehtedes on nagu palju  selliseid lugusid, kus on kolm lehekülge pühendatud uuele  kohalikule märulifilmile, mis kinos jookseb  või rasvatihase elule. Aga ikkagi nad annavad nagu palju parema ülevaate,  aga siis kui toimub nagu suurvaldadesse ühinemine,  siis ikkagi keegi võtab koos reklaamiga üle  ka kohaliku inforuumi. No vallalehes on väga oluline, kus saab küttepuid osta  ja kellel on mune üle kuskilt, kõik need teated on väga tähtsad. Selle ka oma vallalehte loevad. Nüüd lugeda. Jah, et see on nagu väga põnev ja ja siis ei saa  ka jätta nagu ütlemata, et. Leidsin ometi kord, et mul on lapsepõlves suur trauma olnud,  kui reklaamiklubis näidati kogu aeg seapõrna  ja ennustati selle pealt talve tulekut ja nüüd on ometi kord,  eks ole metsas elavate sigade põrnad, kõik on juba ära  kadunud ja on teil tekkinud uus diskursus  ehk ahvenauimenime. Ahvenauime järgi, et ahvenauim ennustab talve tulekut,  et nagu on teada, tali taeva ei jää. Ja nii mitu päeva enne mardipäeva, kui sajab lund,  nii mitu päeva varem algab tali. Ahah, no aga jaa, aga eile tehtud lumememmed on tänaseks ära sulanud,  sina tead. Eile käis niisterdamine, täna saab Tallinnas vihma. Tere, Indrek, aitäh teile tulemast, sellised teemad meie  külalistele täna hommikul silma jäid ja lehtedest üles  leitud said, mõne hetke pärast räägime juba 2000  seitsmeteistkümnenda riigi aasta riigieelarvesse. Jõuab täna riigikogus esimesele lugemisele,  mis tõuseb, mis langeb, saame sellel teemal kohe hetke  pärast jagada kultuuriteated, aga kõigepealt. Ja. Klaverikunsti maagid, virtuoosid, supertähed,  suurmeistrid, uued üllatajad, Mihhail Bletnjov,  Angeli Nelson, Körner Eesti klaveriorkester,  juubilar Kalle Randalu ja paljud paljud teised. 10. Tallinna klaverifestivalil neljandast 12. novembrini. Oi, 100.-le sünnipäevale pühendatud kontserti pühapäeval,  30. oktoobril kell 15 Estonia kontserdisaalis esinevad Eesti rahvusmeeskoor,  rahvuse Estonia, poistekoor ja noortemeeskoor,  Estonia seltsi segakoor, Eesti muusika ja teatriakadeemia,  keelpilli kvartett ja organist Ene Salumäe. Piletid piletilevis piletimaailmas ja enne kontserti kohapeal. Festivali ideejats kutsub Tartusse maailma parimaid  muusikuid kuulama päikseline ahvrokuuma Richard toona  ja esmakordselt Eestis Argentina legend Dino Salus,  Poola klaveritipp, Marsi Vassilevski ner Ismailo,  Gruaane randalu Kadri Porand ja veel palju värvilist  üheksandast 13. novembrini Tartus. Piletid piletilevis. Ja. Kaheksa ja 20 on saanud kell 2000 seitsmeteistkümnenda aasta  Eesti riigieelarve jõuab täna riigikogus esimesele  lugemisele ja rahandusminister täna hommikul terevisioonis  külas ka Sven Sester, tere hommikust, aitäh kingituse eest. Rahandusminister tõi siis 303 numbriga seaduseelnõu,  mis siis täna menetlemisele läheb, kõigepealt sellest  eelmisest jutuajamisest siit kinni. Kas uus eelarve paneb ka riigi valitsemise struktuuride  midagi sellist paika, kas on mingeid asju,  mis riik millise teenuse pakkumise ära lõpetab  ja mille ridu enam siit eelmise eelarvega võrreldes ei leia? Uuesti? No pigem riik teeb asju palju efektiivsemalt tulevikus,  et kui me vaatame ka viimast aastat poolteist,  siis me näeme seda, et avalikus sektoris on üle 1000 inimese  on tegelikult vähemaks jäänud. Mis ei tähenda seda, et teenused oleksid halvemaks läinud,  et pigem riik vaatab üle oma teenuste hulga  ja vaatab nii üle, et midagi oleks kahe tooli vahel  ja samal ajal midagi oleks dubleeritud. Mis on kõige olulisemad maksud ja aktsiisid,  mida 2000 seitsmeteistkümnenda aasta eelarve tõstab? Selle riigi koalitsiooni üks põhilisemaid eesmärke on  tööjõumaksude langetamine. See on välja öeldud poolteist aastat tagasi,  seda, seda me näeme ka järgmise aasta riigieelarves. Inimestele jääb kätte nii inimestele kui  ka ettevõtjatele jääb kätte järgmine aasta 100 miljonit eurot,  see on reaalsus. Ja, ja see kujuneb nii välja, et, et kõigepealt sotsiaalmaks  langeb pool protsenti, 40 miljonit nagunii juhti  ettevõtjatele kotis rahakoti juures, kas  siis investeerimiseks või palkadeks. Uus asi madala palga eest, maksutagastus,  mida varem kunagi pole Eestis olnud, inimesed,  kes saavad 500 600 650 eurot kuus palka sisuliselt neile  maksta kas täies ulatuses või siis osaliselt tulumaks tagasi,  mida riik on neilt võtnud pea 40 miljonit,  kohe jääb inimestele raha taskusse ja kindlasti  mis on ka oluline kõigi jaoks olenemata palgatasemest,  tulumaksuvaba miinimum tõuseb kõigile 10 euro võrra,  20 miljonit jällegi riigieelarvest niikuinii uhti läinud,  nii et 100 miljonit on, on see, mis jääb inimestele tasku  ja mis siis tõuseb, on juba varem kokku lepitud aasta varem,  et erinevad aktsiisid, siin alkohol, tubakas,  kütuse, need on siis nii-öelda tõusutrendis,  et see ongi olnud selle koalitsiooni selge poliitika  tööjõumakse alandada ja kui üldse mingeid makse tõsta,  siis pigem kas pahesid, tarbimist või. Kõikide nende lugemise kõige teravam debatt saab kahtlustata  olema opositsiooni ja koalitsiooni vahel. Kadri Simson, rahanduskomisjoni liige ka täna hommikul  terevisiooni telefonil, tere hommikust. Teie olete kindlasti selle pakiga ka väga hästi kursis  ja tuttav, mis on 2000 seitsmeteistkümnenda aasta  riigieelarvele peamine etteheide opositsioonilt. Ma arvan, et kõige valusam ongi see, mida rahandusminister mainis,  et nagu niuhti on läinud ligi 100 miljonit  ja see korjatakse kokku maksude näol, mida me ei pea õiglaseks. Nii et järgmisel ja ülejärgmisel aastal on  kütuseaktsiisitõusud plaanis Eestis siis 10 protsenti  nii diislile kui bensiinile ja seda olukorras,  kus Läti meie lõunanaaber, kütuseaktsiisi ei tõsta. Ma arvan isiklikult ka seda, et ravikindlustuse alandamine  poole protsendi jagu ei loo Eestis olukorda,  kus sellepärast hakatakse looma uusi töökohti. Küll aga viib ta meil eelarvest välja ligi 40 miljonit eurot olukorras,  kus haigekassa vajab hoopis lisarahastust. Ja ma ei ole näinud sellel valitsusel ega  ka eelarves lahendusi meie sotsiaal Sotsiaalprobleemidele, nii et jah, see on nagu niuhti välja  viidud raha tegelikult toob rohkem probleeme kui tulusid  meie ettevõtjatele ja meie konkurentsivõimele. Ja Kadri Simson hetkeks katkestan teid tõepoolest,  kuidas see riigieelarve aitab parandada siis haigekassa olukorda,  me oleme sellest siin sügisel ka streigi kaudu  hoiatusstreigi kaudu kuulnud ja näinud, kas millised meetmed  siin plaanis on, et see olukord leeveneks? Ma toon kohe lihtsalt, et kommentaaris, et vaatajale jääks  vale muljet, et, et siin ongi suured poliitilised erimeelsused. Et Keskerakonna nägemus on pigem olnud selline,  et, et võtame inimeselt rohkem raha ära. Ehk siis erinevad tööjõumaksud peaks olema kõrgemalt maksustatud,  riik saab küll rohkem raha kätte ja siis on,  mida jagada. Et parem parempoolsete erakondade vaade on täiesti teistsugune,  jätame inimesele pigem rohkem raha kätte,  et see on selle eelmise kommentaari nii-öelda  ka meile täna riigikogus debatt jätkub. Mis puutub haigekassasse, siis kindlasti vaadates tänast  haigekassa olukorda, ma peaks ütlema, et,  et see on imeline olukord, täna on haigekassa iga aasta  tulemas üle 60 miljoni täiendavat tulu juurde. See ei kesta igavesti, et, et vaadates lühiajaliste perioodi  on haigekassa olukord täitsa hea 60 miljonit juures palgatu,  seda hästi sotsiaalmaks palkadelt on siis automaatne haigekassa,  siis nii-öelda tulubaas. Kui me vaatame pikka perspektiivi 20 aastat 40 aastat,  siis on probleem, meil on demograafia probleem,  inimesed vananevad, töökäte arv jääb vähemaks  ja sellele selle juurde tuleb tagasi tulla kindlasti pika  perspektiivi kontekstis. Aga lähiperspektiivis 60 miljonit iga aasta tuleb süsteemi  raha juurde. Täna täna on üks miljard, nelja aasta pärast on 1,3 miljardit,  see on reaalsus. Teile on ette heidetud viimaste nädalate jooksul  ka seda, et, et eelarve ei kasvata reservi,  te kasutate pigem neid vahendeid. Noh, nii-öelda reservide reservide arvelt,  et meie reservid ei kasva praegu. Pigem ma arvan, et, et me teeme just õige õige suuna,  et kui me täna oleme selles olukorras, kus meie majandus ei  ole olnud sellises kasvutempos, nagu me tahaksime  siis siis mida me saame riigieelarvest teha,  me saame riigieelarve seda stimuleerida,  mis tähendabki seda, et me suuname majandusse rohkem raha. Et täna on meie SKP tase ei ole sellel tasemel,  mida me oleme eeldanud ja kui me seda ei ole saavutanud,  siis erinevad organisatsioonid ka rahvusvahelisel tasandil  ütlevad seda stimuleerige majandust, seda me  siis oleme ka läbi eelarve tegemas. Hüpates siit ühelt teemalt teisele, Kadri Simson,  tahaks teiega korraks jätkata veel õpetajate palkade osas. Olete te skeptiline, et selles eelarves see raha olemas oleks? Tõepoolest antud eelarve näeb õpetajate palgafondi kasvuks  väiksema protsendi, kui plaanitakse üleüldist  või siis see prognoositakse üleüldist palgatõusu Eestis. Nii et sellega õpetajate palgad küll ei lähe keskmisest mööda,  vaid jäävad maha. Aga kiire repliik ka selles suhtes, mida Sven Sester just ütles,  et valitsus tahaks justkui inimestele rohkem raha kätte jätta. Et tõusvad aktsiisid ei tule küll kuskilt mujalt kui  inimeste endi taskust. Nii et siin mängitakse nullsumma mängu, millega väga paljud  inimesed tegelikult saavad rohkem kannatada,  kui neile nii-öelda näilistest kingitustest tulu tõuseb. Ja Kadri Simson, suur aitäh kommenteerimast täna hommikul. Ma ikkagi küsiks selle õpetajate palkade tõusu jutu üle,  sest maris Lauri on, on, on olnud selle osas  ka sõnakas mitte väga lahkelt lubanud, aga kindlasti  nii-öelda rohelises valguses pigem rohelist tuld näidanud  sellele palgatõusu kasvule. Õpetajate palgad on meie üks kõige suuremaid prioriteete  ja kui me vaatame nii-öelda läbi järgmise aasta riigieelarve  erinevate avaliksektori palkade tõusu siis me näeme seda,  et tinglikult öeldes põllu maaeluministril,  rahandusministril või keskkonnaministril tema nii-öelda  haldusalas palgad ei tõuse, kui tahab tõsta,  peab sisemisi reforme tegema. Meie prioriteet on sotsiaaltöötajad, kõrgharidus  ja kultuuritöötajad, sisejulgeolek ja õpetajad  ja kui me räägime sotsiaaltöötajatest, kultuuritöötajatest  ja sisejulgeolekust, siis nende palk on tõusmas praegusel  hetkel kuskil suurusjärgus kolm, natukene kolme protsendi. Õpetajatel on täna otse eelarvest juba 4,6 protsenti  ning haridusminister täna tegutseb ka nende lähimate kuude  jooksul sellega, et vaadata oma sisemisi ressursse. Nii et ma nendib seda, et, et on sellel valitsusel üks kõige  suuremaid prioriteete olnud õpetajad jätkuvalt  ka on edasi. Riigieelarve ei ole kahtlust, et ainult koalitsiooni  opositsiooni vaidlus püüame tuua siia teise vaate juurde. Ka Peeter Koppel, SEB analüütik täna hommikul terevisioonis  telefoniliini pidi. Tere hommikust, Peeter. Mis peamised märksõnad on, mis 2000 seitsmeteistkümnenda  aasta riigieelarve nii-öelda sinu peas üles tõstab? No esimene loomulikult on see, et riigieelarvest on saanud  selgelt rutiin, et kui me räägime peamistest kulutustest,  siis need on tegelikult kõik juba varasemalt nii-öelda teada,  et kuhu, kuhu see läheb seega sellised, ütleme,  uued asjad ja, ja, ja, ja teistsugune lähenemine ja,  ja millegi kuhugi konkreetselt suunamine. Et selle. Sellest nagu väga palju rääkida ei saa, et see,  see tekitab sellise rutiini teatud mõttes võib-olla isegi  natukene igavuse tunded, see on kindlasti üks aspekt,  teine aspekt kindlasti on see, et kui ma vaatan seda,  et see on tehtud eeldusel, et majanduskasv on 2,5 protsenti,  siis ma Olen ka selle numbri suhtes natukene skeptiline,  sellepärast et noh, vaadates, mis ümberringi toimub  ja vaadates seda, et suur suured rahva rahvusvahelised  institutsioonid on Globaalset majanduskasvu allapoole tõmmanud  ja ja mõningate meie ekspordipartneritel jätkuvalt väga  hästi ei lähe ja, ja, ja me oleme ka osa nii-öelda võib-olla  majanduse kontekstis, selles piirkonnas või,  või sellest osast nagu, nagu nagu Euroopa,  kus kus, kus, kus võib-olla probleemid on kõige suuremad,  et ma, ma leian, et see number võib olla tõesti liiga optimistlik. Peeter Koppel, suur aitäh, kuidas see tundub,  2,5 on alus, aga siiamaani ütleme viimaste aastate jooksul  see väga kokku tulnud ei ole. Kaks kiiret kommentaari Peetrile, esimene on  siis selline rutiini pool, eks see on mingil määral  ka teadlik, et pigem pigem nenditakse ju seda,  et aetakse etteennustatava poliitikat ja tõsilugu,  see koalitsioon on teinud väga suured sammud ära eelmise  aasta suve hakul pannud paika nii-öelda maksupoliitika  järgmisteks aastateks ja, ja ma arvan, et see pigem on  ka ettevõtjatele ja ühiskonnale hea, et ta tunnetab,  mis lähiaastatel on tulemas. Mis puudutab majanduskasvu, siis loomulikult kõik valitsused  teevad selle nimel pingutust, kõik valitsused,  ma arvan, Euroopas on kerge depressioon üle Euroopa  ja mida me võime Eesti puhul öelda, on küll see,  et, et meil on üks fenomen, et meie, meie,  meie maksukogumine ja maksude laekumine on tunduvalt parem kui,  kui on, kui on eeldatud majanduskasvu tingimustes  ja meie inimeste heaolu palgad kasvavad kolm korda kiiremini  kui majanduskasv. Et selles mõttes inimeste inimeste heaolu on tunduvalt  kiirenenud võrreldes majanduskasvuga. Aga vaadates riigi tegevusi selleks, et majandust ergutada,  siis me näeme seda läbi eelarvepoliitika läbi maksupoliitika  läbi seadusandluse. Me näeme selgeid samme, mida riik on tegemas,  sest see on riigis. Ehk te usute, et 2,5 tuleb järgmisel aastal kokku? Ma ütleks nii, et meie tänane prognoos on lähtuvalt kahe  või poole protsendi pealt ja me peame võrdlema,  kuidas teised prognoosivad. Meie oleme täna rahandusministeeriumis suhteliselt  konservatiivsed OECD IMF. Kommertspangad on, on nentinud kahe poolest kuni kolme protsendini,  et me peame alati võrdlema ennast võrreldes teistega,  et, et me ei ole olnud optimistlikud ja ma arvan,  see on selge signaal ka ühiskonna jaoks,  et me ei ela mingitest pilvedes siin, et,  et mille pealt siis eelarvet kokku panna  ja lootis, et tulud tulevad, et vaadates tagasi võime nentida,  et seitsmest aastast kõigil aastatel on tulud pigem suuremad  kui mulle iga aasta on seesama jutt, et äkki maksud ei laeku  sellel tasemel, mida ma oleme eeldanud igal aastal maksud  laekunud suuremas määras. Rahandusminister Sven Sester, suur aitäh täna hommikul  tulemast televisioonis külas väga lihtsal põhjusel. Riigikogus algab siis 2000 seitsmeteistkümnenda aasta  riigieelarve seaduse. Ehk siis riigieelarve esimene lugemine pool üheksa uudisteaeg. Jaa. Tere hommikust. Kust? Harjumaal Kose vallas kolu külas hävis täna öösel tulekahjus  suur kahekorruseline tootmishoone. Eile õhtul süttinud lipumastivabrik kuulub firmale Flag mor as. Päästeameti teatel oli tulekahju suur. Kustutustöid segasid esialgu ka mitmed plahvatused,  mis hoones toimusid. Mis täpselt plahvatas, ei ole veel teada. Teada ei ole ka see, millest põleng alguse sai. Firma juhataja Rivo Sisas ütles ajalehele Postimees,  et põlengus hävis tehas kogu sisustuse, tehnika  ja tootmisvahenditega. Inimesed õnnetuses kannatada ei saanud. Maailma panga värske raporti järgi kuulub Eesti ärikeskkond  190 riigi arvestuses 12 parima hulka mis on kõrge tunnustus  Eesti senisele majanduspoliitikale. Kui mullu pälvis Eesti ettevõtluskeskkond maailmapanga Ting  Business indeksi järgi 16. koha, siis tänavu tõusis Eesti  neli kohta ja jõudis Soome ette 12.-le kohale. Maailmapanga andmetel on esiviisikus Uus-Meremaa,  Singapur, Taani, Hongkongi ja Lõuna-Korea. Euroopast on Eestist eespool Norra, Suurbritannia  ja Rootsi. Dwing Business raport hindab 190 riigi  ettevõtluse ja õiguskeskkonda 10. erinevas kategoorias. Belgias jätkuvad täna läbirääkimised, et saavutada kokkulepe  Kanada Euroopa Liidu vabakaubanduslepingu üle. Eile peeti kuus tundi kõnelusi, aga Valloonia piirkondliku  ja föderaalvalitsuse vastasseisu ei õnnestunud lõpetada. Läbirääkimiste juht, Belgia välisminister Tidie in ters  avaldas lootust, et liberaalide valitsusel õnnestub  Vallooniat juhtivate sotsialistidega siiski ühisele  seisukohale jõuda. Valloonia on vabakaubandusleppe vastu, kuna leiab,  et selles antakse vaidluste korral rahvusvahelistel  korporatsioonidele suuremad õigused kui riikide kohtutele. Kriitikute sõnul kasutavad üle pika aja föderaalvalitsusest  välja jäänud Valloonia sotsialistid vetot sisepoliitilistel eesmärkidel. Euroopa Liit loodab Kanadaga vabakaubandusleppe  allkirjastada homme. Türgi rünnakud Süüria kurdide vastu muudavad sealse olukorra  veelgi raskemaks, hoiatavad analüütikud. Türgi pelgab, et kurdid püüavad luua Süürias oma autonoomse  valitsuse USA toel ja Venemaa vaikival nõusolekul. Türgi kasutab ISISe vastaseid rünnakuid ettekäändena,  et takistada leppos kahe suure kurdide piirkonna ühinemist. Vaba Süüria armee võitlejad on türklaste toel Süüria  põhjaosas jõudsalt edasi liikunud, aga nüüd on tekkinud  kokkupõrked kurdide juhitavate rühmituste  ja teiste ülestõusnute vahel. Pukeri kirjandusauhinna saab tänavu Ameerika kirjanik Paul  Peti oma romaani, sellal on terav satiir USA rassipoliitika  üle tragikoomilises. Raamatus on juttu orjapidamise ning rassilise  ja majandusliku ebavõrdsuse tagajärgedest Ameerikas. Beti tunnistab, et lugejatel võib olla tema teost raske  vastu võtta, aga ta rõhutab, et tõde pole kunagi ilus  ja et ka temal oli raske seda raamatut kirjutada. Pool Peti on esimene ameeriklane, kes pukeri  kirjandusauhinna saab. Ja veel Eestist. Korvpalliklubi Paulus võttis Pärnu linnalt 10-ks aastaks  rendile kasutuseta seisnud kalurihalli ja on sellesse  investeerinud juba 100000 euro ringis. Majas käivad treeningud, aga tööd on veel teha. Kalurihall nüüd juba Pauluse hall asub linna servas vana  sauga tänava lõpus 1989. aastal ehitatud hoone seisis  aastaid kasutuse ta. Eelmisel aastal hakkas linn otsima soovijaid,  kes halli rendile võtaksid ja selle linnaga kaasse korda teeksid. Konkursi võitnud Kaleviga lepinguni ei jõutud  ja nii sõlmiti kümneaastane leping korvpalliklubiga. Paulus. Linn pani hallile uued aknad ja aitas soojustustöödel. Klubi tegi majas põhjaliku remondi. Saali põrand oli siiski nii heas seisus,  et see vaid lihviti ja lakiti. Ehitada tuleb veel tribüün ja aeroobikasaal. Oleme siis teinud linnaga sellise kokkuleppe,  et Pärnu linn paneb pool siia saali sisse  ja pool siis otsime meie heade toetajate  ja meie klubi sponsorite näol ja linn on teinud ilusti ära  saali aknad kõik välja vahetanud, saal on soe,  meie võtsime enda peale sisetööd. Ja me oleme jõudnud jah, spordisaali valmis jõusaali,  valmis olmeruumid, kohviku, nii, et suur osa on tehtud. Natuke on veel teha. Klubi on väga tänulik sponsoritele, kelle ta halli poleks  korda saanud. Minu arvates on märkimisväärne, et me leiame selliseid inimesi,  kes on nõus panustama isiklikku vahe isiklikke vahendeid ühe  saali korda tegemiseks. Oi, meil on vanemas rühmas on 30 poissi,  väikseid tuleb iga päev juurde väikseid väikseid,  nii et noh, kuskil alla 60 on hetkel poisse. Avapeol olidki sponsorid ja koostööpartnereid need,  kellele tänu avaldati. Ja ongi hommikuuudistelt praeguseks kõik,  mina soovin teile toimekat, kolmapäeva. Jaa. Aitäh Elole ja siin terevisiooni köögis on Hanno olnudki  väga toimekas, juba alates kella seitsmest potis keeb kalasupp,  täpsemalt lõhesupp. Just, aga lõhe seal sees veel ju ei ole. Seda enam ei ole see lõhe, pea ja luud rändasid siit supist  koos sibulaga välja. Nüüd on hästi vastutusrikas moment, nüüd tuleb loorberi. Siin praegu on ainult see puljongi ja ja porgandid  ja juurikad, just sibul ja kartul ka. Peast valime välja sellised rohelised lehed,  need, mis pruuniks on läinud, need ei kõlba  ja paneme ainult kaks tükki, siis ei tule seda sealehemaitset,  paneme natuke teravipart ja nüüd paneme sisse  selle lõhe lõhest, mis on järgi jäänud või see filee  kuubikud ja ja seda ei tohi nüüd väga üle keeta,  see ongi see, et kui kala liiga kaua keeta seda,  mis, mis pärast söögiks läheb, siis see läheb hästi puiseks. Keedame täpselt niikaua, kui Sirle räägib meile ilmast just nii,  teeme. Tere taas siin Tallinnas on väljas ikkagi üsna sombune  ja vihmane ilm, samas kui Mandri-Eestis sajab mitmel pool  lund ning ilmselt on siis selle võrra ka olemine pisut helgem. Aga temperatuuri osas pole vahepeal mitte midagi suurt muutunud. Tallinnas on jätkuvalt kolm kraadi ja sama palju sooja on  siis ka Kärdlas. Kaks kraadi on Haapsalus ja Kuressaares ning null kraadi on kõikjal. Mujal. Päeval tuleb aga pilves ilm ning aeg-ajalt sajab  vihma ja lörtsi. Õhtul siis Lääne-Eestis saju võimalus väheneb. Mandri-Eestil puhub mandri-Eestis, puhub muutliku suunaga  tuul üks kuni seitse, saartel ja rannikul puhub tuul põhjast  ja loodest viis kuni 10 meetrit sekundis,  puhanguti isegi kuni 14 meetrit sekundis  ja sooja tuleb kaks kuni kuus kraadi. Kaks kraadi on Narvas ja Rakveres kolm kraadi,  Tallinnas, Võrus ja Viljandis neli kraadi,  Tartus ja Pärnus viis kraadi Kärdlas ning kuus kraadi Kuressaares. Meie naaberriikides on ilm taaskord üsnagi sarnane nagu meil  või siis vähemalt nagu meil siin pealinnas. Sest et nii Helsingis kui ka Riias sajab täna vihma,  Helsingis on sooja kolm kraadi ning Riias kuus kraadi. Aga Stockholmis on sooja viis kraadi ja Moskvas vaid üks kraad. Moskvaga võrreldes on igal juhul meil siin ikka kõvasti  soojem või noh, kas just kõvasti, aga pisut ikka,  sest et meil siin Eestis siis tuleb kuni kuus kraadi sooja  ja sajab vihma ning lörtsi toredat päeva jätku. Kuskil minuti jagu see supp nüüd siin podiseski alates  sellest hetkest, kui Sirle hakkas rääkima ilmast  ja sina panid kalakuubikud sisse just ja nüüd on ta valmis ja. Nüüd on ta valmis, peaaegu, noh, paneme selle koore  ka sisse, lülitame selle välja. Ja nüüd kastame selle maha. Siia. Nüüd alguses paneme sisse maitserohelise supp on  tuline ja tõmbab. Nüüd võiks ju paar sõna peale lugeda, tähtis on,  et see temperatuur langeks sinna kuskile pastööritemperatuurini,  kus valgud veel ei kalgenduks, see on selle. Nii et hetkeks hetkeks veel kannatust ja  siis läheb koor sisse, just just räägime ühest asjast,  Hanno veel vahepeal lõhe ja forell, üks vaataja meile kirjutas,  et no puhas luule on siin köögis. Et tegu on forelliga, see on hea, et ainult üks vaataja,  sellepärast kõik ülejäänud eestlased pidasid seda kalalõheks  ja see on igipõline vaidlus, et kas on lõhe  või on forell. Et selleks, et nagu absoluutne tõde teada saada,  tuleks tungida sinna ribonukleiinhapete ketti  ehk DNA-sse ja siis võib võtta otoliidid kuulmekivikesed  kala peast ja selle järgi saab absoluutselt kindlat Selle välimuse järgi päriselt 100 protsenti öelda ei saa,  lugesid neid täppe seal ja mida sa kõik selgitasid,  aga. Sellel kalal olid mõlemad tunnused, tegelikult oli natuke  forellitunnuseid ja oli natukene lõhe tunnuseid,  aga kuna randlased on eluaeg nagu määranud seda kala  niimoodi täpselt nagu ma enne ütlesin, et kui on üle 60 sentimeetri,  et siis peetakse seda kala lõheks ja kui on alla,  siis on forell absoluutsele. Tõele ma selle kala juures ei saa kahjuks pretendeerida  ja ma ei usu ka seda, et meil on olemas selline televaataja,  kes absoluutselt ilmeksimatult suudaks ära määrata  selle kala liigi sest tehistingimustes on proovitud lõhe  ja meriforell annavad ka omavahel rist, sugutist  ja kalakasvanduse on selline katse tehtud. Ene saade on seda põlulas korra teinud. Et see tähendab, et ikkagi absoluutselt tõele ei saa läbi  telepildi pretendeerida. Väga keeruline maailm, ma nimetan seda siis lihtsalt  kalasupiks igaks juhu. Me läksime lõhega teele. Siis me ka lõhe saime, meil ei ole nii, et  nii ja nüüd valame selle koore siia sisse. Temperatuur võiks juba olla sellise tilise paari seismise  järel selline. Kaas oli pealt maas. Nii, nüüd segame selle ära. Ja nüüd on valmis. Nüüd on hästi maitsev, kas sa soovid? Ei ole, seda ei ole, ei ole ka soovid, ma tõstan sulle. No tõsta ja muidugi tõsta natuke. Nii vaatame, siit oleks niisugune rammus ka. Tahaks ka, vaatame juurika kätte saaks siis supi tõstmine on  ka omaette kunst, et kõiki asju peaks ka rohelist natukene  siia saama. Aga supi tegemine oli küll väga lihtne sinus kõik asjad. Natuke palav on, las ta veidi jahtub. Siis siis ma saan maitsta ja öelda sulle,  eks ju, las ta natukene julgen küll. Ma ei taha keelt ära kõrvetada. Täna õhtul kell 20. Null viis on aga pealtnägija aeg, sellepärast et ta on kesknädal. Ja üks lugu täna õhtuses saates on Taavi Kotkast mehest,  kes on teinud Eestis e-residentsuse, aga  kes selle aasta alguses võitles põhimõtteliselt oma elu eest,  tehti talle raske südameoperatsioon ja tänases saates  kuulete veel midagi väga põnevat ja. Ehkki kotka jääb kaamera ees oma tervisest rääkides diskreetseks,  mängis see rolli, et 37 aastane kolme lapse isa astus  möödunud suvel ebaeestlaslikult romantilise sammu  ja korraldas oma pikaaegsele elukaaslasele,  Kerstinile üllatuspulmad. Pulmi, mida peeti Vihula mõisas, oskasid pruudi eest salajas  hoida ühtviisi nii paari ühised lapsed kui  ka Eesti tähtsamad riigijuhid. Minu abikaasa sai sellest teada pulmapäeva hommikul,  siis jah, selles mõttes küll õnnestus hoida seda saladust,  et ma pean vist päris tänulik olema kõigile neile  külalistele ja, ja toetavale meeskonnale,  et et nad seda saladust pidasid ka. No lilli, jahilooga kleite hakkasime tegema. Veebruaris ja pulm oli juulis. Aga ma pean tunnistama, et pulmakleidi valimine eriti  meesterahva poolt on ikka päris keeruline ülesanne. Jah. Aa. Ehk siis kolmapäevaõhtune klassikapealtnägija kell 20,  null viis, aga televisioon sellel nädalal on tegelenud Eesti  ja Aafrika mandri erinevat riikide omavaheliste sidemete  otsimisega ja üks tihe intensiivne side,  mis sealt välja paistab, on Eesti ja Lõuna-Aafrika vabariigi  vahel selle riigi au. On sul Eestis vahu klaam on, tere hommikust. No me oleme siin hommik otsa kalasuppi teinud,  ma tean ise teie ka mõõdukal kombel gurmaan hoolitsust,  teate ka Lõuna-Aafrika vabariigi toidukultuuri kohta  nii ühte kui teist. Mis kalad seal peamised on, mis hea kalana söögilauale jõuavad? Lõuna-Aafrika on selles mõttes kummaline,  et tal on kahel pool on ookean ümber, eks ole,  kolmel pool isegi, aga nad on rohkem liharahvas. Ja kui kalade rääkida, siis ütleme nende mõistes linefish  ehk siis kinglipp ja kabeli ja sellised ütleme sisulused,  pikad lapikud, kalad, eks ole, mida nad söövad,  sardiine on seal tohutult palju, aga, aga seda keegi ei tee,  et selles mõttes keegi võiks sinna Eesti tippkokkadest minna  ja neile õpetada, seda ka teha. Ja Tuunad muidugi on, eks ole, selliseid üldised,  suuremaid asju, aga nad on ikkagi liha, raha. Nii, aga mis on see, mis Eestit ja Lõuna-Aafrika vabariiki  mingite ühiste joonte kombel seob, mille poolest need kaks,  üks väga-väga suur, teine ikkagi ju väike riik omavahel  sarnased on. Miskipärast on, ütleme, inimeste vaheline side on selline,  et kui ma esimest korda sinna läksin, siis oli niisugune  kuidagi tund, ütleme, kodune tunne, et ma ei oska seda  siiamaani seletada, aga meil on midagi ühist,  eks ole, et Lõuna-Aafrika eriti see kapina ümbrus on ikkagi  väga tihedalt Euroopa ajalooga seotud, Hollandi,  Inglismaa ja võib-olla teine asi, mis on võib-olla omane,  on või ühine, on see, et me tegelikult umbes samal ajal  pääsesime eesriide tagant välja, eks ole,  seal oli aparteid, meil oli N-Liit ja enam-vähem samal ajal  me pääsesime maailma, eks ole, ja meil oli suhteliselt  üksteisega lihtne rääkida, et me teadsime  mis need ütleme, tunded seal teises pooles olid. Ja koha peale minnes on ka, et tegelikult see on väga euroopalikuriik. Eriti see, mis on Lääne-Kapimaa ehk siis need veinimõisad  Kaplin ja see ümbrus. Saame näidata teie enda tehtud väikest valikut  ka nendest fotodest, mis seda riiki kirjeldab  ja puudutab, kui vaadata seda ettevõtluse poolt. Te olete ise Eestis siin IT-ettevõtlusega seotud ja,  ja, ja, ja asutanud ettevõtteid, kui palju paistab  Lõuna-Aafrika vabariigis ärivõimalusi Eesti ettevõtja jaoks. Tegelikult on palju, et ta on suur riik,  et 54 miljonit elanikku pindalalt, kui võrrelda,  siis Euroopas umbes sama suur kui Saksamaa,  Prantsusmaa, Itaalia kokku. Et. Seda ei saa muidugi unustada, et seal suurem osa inimesi on  ikkagi suhteliselt sellise vaesuspiiri. Lähedal, aga infrastruktuur on neil väga hästi arenenud. Mida? Võiks ütleme erinevad IT lahendused, eks ole,  et siin on käinud kolm seltskonda ka suhteliselt kõrgel  tasemel Eestis uurimas X-t lahendusi. Ja. See võtab küll natukene riigi tasemel kauem aega kui eraettevõtluse,  eks ole, aga ma arvan, et lähiaastatel me saame ikkagi sealt  kuulda esimestest ühisprojektidest. Kui sarnane või, või, või erinev see argielu just sellesama  Euroopa ajalooga seotud osaga on, kui me Eestit ja,  ja labi võrdleme. Muidugi, ütleme üks asi, mis mõjutab päris palju,  on seesama kliima, eks ole, et. Praegu ma hea meelega olekski, pigem seal,  et kuna seal hakkas suvi ja, ja siin aknast välja vaadates  on suhteliselt trööstitu, et päike teeb inimesed rõõmsamaks. Et. Ütleme, see on väga avatud rahvas. Seal ütleme, eestlase jaoks oleks minu jaoks on tegelikult äri,  sõltub sellest, kas ma saan hea kontakti kellegagi  kohalikest sest ega võõras riigis midagi alustada on  suhteliselt raske, kui sa ei tea seda tausta,  eks ole, sa ei tea kohalikku kombed, sa ei tea kohalikku seadusandlus,  et see algab ikkagi kõik ütleme kohalikust väga  usaldusväärsest kontaktist. Teie enda ettevõtlus on pigem sealtpoolt siia seotud mingite  kaupade toomisega või olete suutnud ka siitpoolt oma oskusi  teadmisi kuidagi seal rakendada. See on mõlemasuunaline, et ma olen hobi korras Lõuna-Aafrika  veine Eesti olnud üks 10 aastat. Aga sinnapoole ma osalen ühes alternatiivenergia projektis,  mis on nüüd kolmandat aastat käigus ja saame  siis ka kogemust, ütleme sinnapoole. Äritegevusest. Kui Lõuna-Aafrika vabariik sellise reisisihtpunktina ette võtta,  kui kuidas soovitate, noh ilmselt kuna ise käi pidevalt,  siis ei ole nagu väga kahtlust ja küsimus,  mis piirkonnad need on, arvestades, et see on suur riik,  kuhu kindlasti tasuks minna, mis on need põnevad paigad? No kindlasti Kaplin, et siis Johannes Burgi  ja Pretoriam jätaks võibolla vahele, et seal nüüd  nii palju vaadata ei ole. Et ütleme, Lääne-Kapimaa ehk siis. Westan K, provints, mis on suuruselt umbes kaks pool Eestit. Et seal annab käia küll, et. Kaplin ise veinimõisa, kogu see rannaäär,  väiksed kalurikülad Noh, tohutult rikas loodus, eks ole, võib-olla loomaparke  seal nii palju ei ole, kui kui seal ida pool,  aga kõik muu on olemas. Ja tohutult hea toit, nii et ma arvan, et see on esimene üllatus,  kui hea on Lõuna-Aafrika köök tegelikult. Vao Laoma suur aitäh tulemast täna hommikul sellel nädalal. Televisioon on otsinud Aafrikast Eesti jälgi Eesti  ettevõtluse jälgi. Järjekordne näide oli siis seotud lõuna-Aafrika ikka vabariigiga,  aga saate hakkab vaikselt lõpupunkti saama. Selle nädala jooksul lisaks Aafrika tehes le on igal  hommikul olnud meie külalised seotud noorte bändi finaalvõistlusega. Nädala lõpus selgitatakse aasta parim taas täna üks viiest  finaali jõudnud tegelased külas ja seekord tõesti tegelane  üksinda laval sõna ja rütmikunsti omavahel miksimas segamas ekst. Paberkivi käärid. Paberkivi käärid. Paberkivi käärid. Käärid. Käärid käised üles lõkke ja siis keerad une,  see tuba püsib sääske täis, mis sest, et aknad suleme. Kuulen veel, kus 15, mida hiljem lahkub,  kuna väljas lahedam ning ühe puhketunni sa päikse vastu vahetan. Sa oled nagu suvetuul, mis seal alu joostes kaotan hääle  vaid vaiksel pilgul varbaid rahnul, sellega on nul,  pööra tiikrile kridis kri. Paliroome minetades mõttetus siin näen ja kuid  siis vaid vaikselt varbaid, pilgu pilgu,  pööran. Kiru. Mänguga nu mis te tahate, vaba jeee tuba,  aga kuna ise vabad kunagi laada päiksepaistet vaevalt et sa pista,  aga hoian eemal siit endigo kokapudelist. Mul on pale, oto hepatiit. Era, ta on välgupilt, ega tal ei ole silma,  mustad suured kell on kolm, siis pole ükski õpetaja enam luu  jäämegi lolliks hetkel, kui kõik pimedaks  ning silmapiir saab puna heli, taeva tõusu minek. Pimedat ära kurat küsi Ma ei ole väga lihtsalt vihkan vorsti lõhna,  kui ma eile õhtul näkku toppida sain neli kilo lihti. Toksi kivi muuluka, valminud ei ole tikjad. See tekst sai korda neli null neli öösel,  vahest strask on lihtsalt aega, vahest trask on lihtsalt aega. Sai käidud, samas pildid paistavad kui kahest maailmast,  vahest raiskan lihtsalt. Sai käidud samas paigas, pildid paistavad kui kahest maailmast,  vahest raiskan lihtsalt aega. Mu tõeline elu on egoistlik piraka nagu fakt,  et võimatu on luua jäätist virtsata viisakas. Tehke nalja, pigem trummilaksi peode kintsud,  värisesin mis mu kõrvas viie paiku heliseb,  kerige siis ise veedad ammu ööbarjääri, koristas paagi mas  ning lootades lõkerdani kinni keenud saali auti pauk  siis ammugi end pigem vihast rühma tuli tive. Röövin roppuseid ja raiskan pilke. Vahin ammuni, kui paigal siplet. Johin mammuteid, kui vaja, hilpe, minge. Ja siia grill vorsti estrisse, kes turris juukseid tukku  ning sõna lausumata ammu surnud nutta uputa. Milleks kõike seda pärlmuter roosat loojangut  ja laiki punast kilekat, sest naerulsuisu ala oodik musta  auku minetan. Maitsessõbrad alles tundmatud ning juba löövad mupo saatel  pargis õllepurk ja ümber ainsad lähedased naervad nuttes  seda keegi. Ja miks sina upu, teki sisse uirumine? Vabandust, ma mõtlen tõsiselt vaid mõtlemata,  sellepärast ongi keele eksam tundmatu ning analüüsi tühjal  pilgul minu tekstigi sest idee sul niikuinii ei jõua,  kohale sai käidud samas paigas ja pildid paistavad kahest maailmast,  vahest raiskan, lihtsalt aega sai käidud,  samas pildid paistavad kõi kahest maailmast,  vahest raiskan lihtsalt aega. Sa ei käidud samas paigas, pildid paistavad kahest maailmast,  vahest raiskan lihtsalt aega. Sa ei käidud samas mpaigas, pildid paistavad kui kahest maailmast,  vahest raiskan lihtsalt aega. Vahest raiskan lihtsalt aega. Vahest raiskan lihtsalt aega. Vahest raiskan lihtsalt aega. Jaa. Noortebändide, kes ta täna hommikul ja noortebändide finaal  28. oktoobril, siis selle nädala lõpus, kolm finalisti on  meil teada. Neljapäev, reede es ootamas kaks esinejat veel. Ilma kahtluseta tänase päeva ilmselt üks tsiteeritumatest  teemadest uudistes on seotud seaduseelnõuga number 303,  mis siin korraga nii seaduseelnõu kui ka seletava tekstina,  mis on muidugi põhiosa sellest kirjeldab  siis 2000 seitsmeteistkümnenda aasta riigieelarvet  ja päris huvitav on ikkagi vaadata ja leida nii-öelda oma  teema selle seest üles ühel või teisel kombel ühel  või teisel moel on ju meil tegelikult selline oma seos  tegelikult riigieelarvega täiesti vahetu. Nii on 300 lehekülge head lugemist. No päris priskelt jah, loodetavasti on nii opositsioon kui  koalitsioon selle lektüüri omandanud, läbi vaadanud,  nii et debatt Riigikogus tuleb sisukas. Televisioon on ühel pool, homme hommikul jälle ilusat päeva. Kõike head. Jah.
