Ajaleht Sakala kirjutas eile, et angerjapüüki ohustab üleeuroopaline keeld püügi. Lauskeeldu on Euroopa Liidu komisjon arutanud aastal 2017 kuid keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herkki tuus ütleb, et uuesti pole ettepanekut tehtud. No hetkel seda nagu küll niimoodi laual ei ole, aga me ei ole ka kõiki komisjoni ettepanekuid järgmiseks aastaks veel näinud Läänemerekvootide arutelul seda täna ei ole midagi karmimat nagu laual. Eestis püüti möödunud aastal merest vaid üks ja pool tonni angerjat, 35 tonni püti Võrtsjärvest. MTÜ Võrtsjärve kalanduspiirkonna tegevjuht Jaanika Kaljuvee. Me ostame ju angerjamaime tihvt Prantsusmaalt viimastel aastatel ja lihtsalt seda maimu enam ei ole ja me oleme sunnitud ostma siit veel olemasolevat angerjakasvandustes. Kuna Võrtsjärve angerja siseei pääse on kalamaimu siiatoomist toetanud Euroopa liit, enam seda ei tehta. Maaeluministeeriumi kalandusosakonna juhataja Ain Soome selgitab, et angerja Võrtsjärve toomine ei aita liigi arvukust taastada. Võrtsjärve angerjapüük jätkub selle varu pealt, mis sinna on asustatud ehk tegelikult varasemate aastate asutamine tulemusena on seal ju kuskil seitse kuni 12 aastat varu ees. Et kui Euroopa liidu asemel ei tule mingisugust püügikeeldu, ilmselt on mõistlik siis vähemalt selles osas kõik jätkata, mis seal järve on juba asustatud. Maimu saaks küll kalurid osta ise ka Eesti riigi abiga, kuid ainult Soome sõnul tuleb 10 aastaga leida muu tuluallikas, kuna püügikeeld mingi hetk siiski tõenäoliselt tuleb. Jaanika Kaljuvee sõnul kaluritel palju teisi võimalusi ei ole. Noh, oleme ju kuulnud ka seda, et ministeerium plaanib järgmise rahastusperioodi meetmetesse sisse tuua ka selle, et seda püügivõimsust vähendada, kaloreid siis nii-öelda välja osta, eks siis nooremad mehed peavad hakkama õppima uut tegevusala ja vanemad mehed peavadki pensionile. Nii et eks see kaluri elu siin tasapisi hääbub. Kuna angerja levikupiirkond on lai ja arvukuse languse põhjuseid on mitmeid, ei ole teadlastel veel üksmeelt, kas kõik püük tuleks ära keelata, selgitab kalandusteadlane Priit Bernotas. Nõukogu annab enda soovitusel siin kuskil, ütleme, mingisugune kuu või paari pärast ja sellele järgnevalt siis ilmselt diskussioonides, mis saab edasi täpselt praegu ongi täpselt liiga vara seda veel öelda, et mis nagu üle-euroopaliselt selle püügiga teha.
