Ei tea iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. See on nagu ristsõnamõistatus siin kohe. Nii, siit läheb nüüd vasakule. Ai, siit on tulnud hoopis teine pesakond vist? Ei. Oot. Mitte mõhkugi ei saa arvud. Tere, siilipoiss. Mis asja sina siin pusid, nüüd võib, oleksin ilmselt üleski leidnud, kui poleks nii õnnelikult hõredat võsa praegu siin need kaugele juba sinu roomamine nähtavaks sai. Vot mina hakkasin mõtlemissuured pooleks lõigatud vorstid need siinsele muruplatsi peal vedelevad ja selgub, et need on hiirte tunnelid. Uruhiired on siin ringi müttanud ja nüüd, kui lumi on ära sulanud pealt, siis need tunnelid on kõik päevavalguse kätte tulnud, tavaliselt need on kõik lume all ja talvel tegelikult see põnev elusal lume all toimubki, aga nüüd on kõik see päevavalguse kätte sattunud. Tegelikult on see tõesti nagu ristsõnamõistatus siin vaata ühe pesa hiirega uuristanud ühes suunas ja siis teise pesahiired on uuristanud jälle teises suunas. Niiviisi terve muruplats. Ehkki mööda nad liiguvad, seal, tassivad oma toitu ja, ja söövad ja elavad oma hiire elu, näed, sellesama koha peal on läinud tunnelinell kahel pesakonnal nagu risti, mõlemad on tahtnud ühe koha peal oma tunneli ehitada ja nüüd on kõik suur segadus, siin tunnen ära lõhutud, hiirepered on omavahel kaklema läinud ja sellepärast siis selline sasipusa siia tekkinud ongi. Kas need on siis riiakad ka? Noh, igalühel on loodus, oma territoorium, plats, mille sees tema siis toitu otsib, jõgustama pesa on. Ja kui keegi üle tema piiri tuleb, nii nagu riikidelegi on piirid, nii on ka hiirtel perekondade ele, siis vahel igalühel oma isiklikud piirid, milles ta kedagi teist üle ei taha lasta ja see on muidugi päris õige. Vaata, asi on selles, et kui keegi tuleb sinu maa peale sööma, siis ta seepärast sinu toidu ja kuidas sinu toiduahelas, see tähendab, et sina oled näljas, pead kellelegi teise maa pealt minema, kui sealt sind minema aetakse, siis oledki nälginud, peab oma plats ikka hoolega kaitsma. Kuidas nad üldse aru saavad, kus nende piir on ja kus lõppeb? Selleks Nad märgistavad oma selle platsi ära, neil on lõhnanäärmed, millega nad jätavad siis lõhna ja no meie nina tunneb ainult üldist kiire lõhna ja rohkem ei oska nagu midagi öelda, aga iga hiire eristada peenelt veel oma lõhna ja naaberhiire lõhna ja, ja seal kuskil kaugemal naabrilõhna ja nii edasi, nii edasi. Ühesõnaga see lõhn on neile küllalt kindel ja imelik on näiteks see, et kiiret on seda julgemad, mida lähemal või üldse kõik loomad, seda julgemad, mida lähemal nad oma koduland siis pole üldse teistele mingit võimalust tema üle võitjaks tulla. Kas hiired hoiavad rohkem oma kodu või, või armastavad nad rohkem ringi hulkuda, kui süüa on palju, siis üldiselt hiired, koduhoidjad, tüübid, nemad võtavad mingi platsi ja seal platsi peal nad siis elavad, aga vaat, kui süüa on vähe, siis nälg ajab ikka need hulkurlusele ja nad püüavad leida uusi söögirikkaid paiku ja kui seal on näiteks eelmised hiired ees ja sööki palju, siis ei teki, tavaliselt oli siis ka nad mahuvad kõik ära, avad, kui sööki on vähe või peidupaiku vähe, millestki puudus, siis tulevad need suured tülid, kajakad, kaklemised ja kes on enne ja kes pärast tulnud ja. Mul tuli niisugune mõte, et et praegu, kui lund ei ole, siis oleks lastel vist päris huvitav niimoodi metsa all nende hiirte jälgija urgusid taga otsida või mis sa arvad? Ja näiteks kui lastel on pliiats paber käepärast, siis võiks isegi neid tunneleid üles joonistada, vaadata, kas mingi süsteemi järgi on nad rajatud või, või kuidasmoodi, tunnelite võrgupilt üldse välja näeb ja kas on võimalik ära lugeda näiteks mingi platsi peal, kui palju seal neid pesi on ja noh, ühesõnaga palja annab mõelda igasuguseid asju. Ja muidu, kui vaadata, mida need hiired siis söönud on, vaadata, kas seal söömise jälgi vaadata, ümberringi olevat puud-põõsad üle vaadata, kas nad puu otsa roninud seal midagi söönud pungi või oksi või koort. Tööd selle hiirepesad ümber on küll ja küll. Sügisel andsime lastele, missuguseid ülesandeid nad talvel loeksid, jäljeraamatut käisid palju metsas suusatamas ja ja vaataksid siis, kes seal metsas ringi kõndinud on. Ja nüüd, kui lund pikalt ei ole olnud, on küll selline tunne tulnute, tantsime lastele üpris veidra ülesande selleks talveks, aga. Kui lund ei ole, ega see siis ei tähendab, jäljeraamatut lugeda ei saanud, me nüüd rääkisime, kuidas meie jäljeraamatut lugesime ja andsime natuke nõuandeid ka, kuidas võiksid ilma lumeta jäljeraamatut lugeda. Ja ega see nüüd nii päris kindel veel ei ole, me sellest lumest nii puhtalt ilma oleme. Kindlasti ta veel tuleb ja kõige hullem muidugi see, kui ta tuleb näiteks aprillis või mais veel maha paksult. Ja siis oleks küll üpris ebameeldiv. Mul on siin parksepa üheksaklassilise kooli raamat, jäljeretked sellel kolmanda B-klassi lapsed kokku pannud. Siin on pildid ja jutud ja näiteks selline jutt. See oli enne uue aasta pühi, kui võtsime õega nõuks minna jäljeretkele. Juba koduõues nägime Hirdija varblast jälgi ja siis nad on püüdnud siia joonistada ka need jäljed. Edasi sõitsid metsa äärde ja, ja seal nägid nad jänese jälgi, jänes, jänesejäljed on ka siia joonistatud ja nii edasi ja nii edasi. Ja siis on siin näiteks tuhkrust niimoodi kirjutatud. Kui tulime jõuluõhtul tädi Liivi poolt Maalt, nägime, kuidas tuhkur üle tee jooksis. Kur oli üleni valge, ta jäi keset teed seisma, isa pidurdas järsult ning andis signaalid. Tuhkur ehmatas ja jooksis minema. See oli tore lugu küll, aga ma kardan, et see ei olnud tuhkur, kes seal niimoodi üle tee jooksis. Sest siin oli öeldud, et tuhkur oli üleni valge, aga meie tuhkur ei ole üleni valge, isegi talvel mitte, vaid demand, pruunikas pruunika, kollase kirju. Ja kui ta oli valge, loome kaunikesti suur sotsiali hoopis kärp. Temal pidi olema sihuke väike mustsaba otsakene. Siin vist läks natukene asi sassi. Ja siin on üks lugu, nirgistasime kirja pannud Fred Jüssi rebasetunni järgi. Ja siin on natukene hiirtest jutud. Siin on kirjas, et nirgist on kirjutatud, et ta murrab päevas maha ja paneb nahkad umbes 10 kuni 15 hiirt. Kus tema muidu see söögi ikka saab? Kujuta ette, kui need hiired kõik alles oleksite näiteks viljapõldudele mujal ringi müttaksid. Aga ma arvan, et seda Fred Jüssi rebasetunni raamatut võiks soovitada lastele niisama lugemiseks, sellepärast et seal on meie Eestimaa loomadest põhjalikult kirjutatud ja kes veel teda lugenud ei ole, saavad kindlasti väga palju põnevat teavet. Parksepa kooli kolmanda B-klassi lapsed on teinud väga toreda raamatu. Seda on hiljemgi mõnus vaadata, kui suuremaks kasvate, et kuidas te siis metsas jälgi käisite ajamas ja siin on ka joonistatudel vahvaid pilte. Tuleb lihtsalt lahtiste silmadega metsas ringi käia ja vaadata, mis on natuke teistmoodi ja püüda siis mõistatada, kes selle asja teistmoodi on sättinud. Ja see on, mina arvan sama põnev kui lumejälgede tagaajamine. Siilipoiss sul on täna kohe päris suur kirjamatk kaelal. Nojah, me muudkui räägime, kirjutage, kirjutage, aga võiksid kirjutajatega lugeda. No vot näiteks niisugune kiri, tere, siil. Vaheajal külastasin ma tartus, loodusmajad. Oi, kui palju oli seal huvitavat. Nägin palju väikesi loomi ja linde, hamstrid, rotid, tegiiri, neid viimast kahte looma näen ma vahel kodus ka. Veel nägin loodusmaja kasvuhoones viirpapagoid, kes laulis ilusti. Seda on talvel väga tore kuulata, muidugi vaadata ka õitsvaid lilli. Käisime zooloogiamuuseumis, seal oli väga palju loomade ja lindude topiseid. Kõige rohkem huvitasid mind putukad, mille pärast ma sinna läksin. Minu teejuhiks oli loodusmaja direktor, kes tutvustas mind zooloogiamuuseumi teadlastega. Kui elaksin Tartule lähemal, käiksin seal iga nädal. Väga meeldis mulle, et loodusmaja direktor ja teised targad mehed suhtusid minusse kui omasugusesse. Head tervist, Valo särg Paide rajoonist. Ja siin on kiri. Kestet sõpradelt Pärnust Pärnu 21. laste päevakodu teise rühma lapsed kirjutavad, et nad nägid jaanuari lõpupoole juba kuldnokki, kes jalutasid nende akna all ja nad arvasid, et ta otsis seal kindlasti süüa. Lapsed panid sibulat hapukoorepurgi peale kasvama, purk oli vett täis, K4 lõikasid ümmarguse augu sisse. Sinna augu sisse pandi sibul ja kui need juureotsad, siis parasjagu vette ulatusid, siis mõne päeva pärast läks sibul kasvama ja nad said enda kasvatatud rohelist sibulat süüa ja siis on hea soovitus veel nendele, kes gripiviirust kardavad. Nad söövad iga päev küüslauku, et gripiviirused kollitama ei tuleks. Küüslaugu küüne hõõruvad siis leiva konsule ja nii on seda kibedat aiasaadust nende arvates üpris mõnus süüa. Mäletan neid suurte sibulakasvatajate on juba möödunud aastast, sest siis nad ju joonistasid meile kohe sellise sibula kasvatamise raamatu, kus oli päev päeva kõrval kirjas, mis selle sibulaga juhtus. Aga eks mullapotti või panna mõne nartsissisibula. Kuigi praegu on selline aeg, Need nartsissid, kipuvad vorstiga peenral õitsema minema. Taoliselt edasi läheb siis võib juhtuda, et lepad ja sarapuud kõik hakkavad juba ammu enne õige kevade tulekut õitsema näiteks Soome televisiooni pandis. Õige mitu päeva tagasi esimese allergia hoiatuse, sest Sarapuu ja lepp tolmab ja need inimesed, kes on tundlikud bue, leppo, tolmune, nemad peaksid ennast hoida. Tavaliselt antakse sellised hoiatused kusagil märtsi lõpus, aprilli alguses, nii et tänavune aasta on ikka üpris sassi läinud. Seepärast olekski kena, kui te tänavu hästi palju tähelepanekuid kirja paneksite, mis te näete enda ümber. Sest võib-olla see on üks eriskummalisemaid Talvi meil, kes teab. Praeguse seisu järgi tundub küll olevat selle sajandi üks põnevamaid talvi, et hoolega kõik pliiatsid paberid välja muutuda. Kribinal-krabinal kiri. Ja ütleme kõigile, kes meile kirjutasid suur-suur, aitäh. Siin on meil ka vastuseid eelmises saates antud küsimustele, aga neist me täna ei räägi, sest ehk tuleb kirju veel. Ja nendes kirjades on meelega uusi küsimusi tulnud, aga nendele küsimustele vastame järgmistest saadetest. Ja mul on veel niisugune rõõmus teade, et meie kõigi usinamatele kirjutajatele. Me saadame järgmisel nädalal välja, et pisipisikese üllatuse Kuule, sul on siin päris võõrama kirjandust veel täna kaasas ja me saime. Ühe toreda pakikese Saksamaa liitvabariigist, sealne loomakaitse selts saatis oma informatsioonilehed ja siin on huvitavaid asju ja kuna meil on nüüd ka loomakaitse selts loodud, siis ma mõtlesin, et et võib-olla siis oleks kasulik meie kuulajatele, kes sinna loomakaitse seltsi kuuluvad või tahavad sinna veel kuuluma, hakata teada, milleks siis üks loomakaitse seltsi näiteks mujal maailmas tegutseb? Siin iga infolehe alguses on kirjas, et loomakaitse on tegelikult inimeste kaitsjad ja sellest tõuseb aru saada. Suhtumise erinevusest. No nad on ikka väga kaugele jõudnud oma teabega ja probleemidega, millega nemad tegelevad. Paar pealkirja lihtsalt loen lastele ette, et oleks võimalik jah võrrelda näiteks informeeritakse inimesi, kuidas õigesti pidada kodus kanaarilinde ja viirpapagoisid, kuidas hoitakse karusloomi ja kas üldse on ilus karusnahast kasukat kanda, kuidas akvaariumit pidada, milline loom üldse sinu kodusse sobib, selle kohta on pikk infoleht koostatud siis kuidas on loodud suur register, kuhu kõik loomad sisse kantakse, mida see register endast kujutab ja mis, mis kasu annab see, kui teie loom on ära registreeritud? Kuidas siis pidada hamstrid ja merisigu, kuidas toita talvel linde, siin on, kuidas pidada kodus koeri. Igasse postkasti lastakse selline väike reklaam, prossöörikene inimesel ei ole vaja kusagilt otsima minna, mismoodi see linnu söögimaja teha või või mida talle söögiks panna, kõik tuleb talle ilusti koju kätte ja ma arvan, et meie loomakaitse selts võiks ka näiteks selliste probleemidega tegeleda, levitada lihtsalt sellist teavet inimeste hulgas või näiteks informeeritakse elanikkonda teemal koera sõnnik. Ja see on täitsa üllatav, tähendab, vaadake, millised huvitavad andmed siia sisse on pandud. Keskeltläbi üks koer toodab päevas umbes 0,7 liitrit uriini, 300 grammi sõnnikut ja kujutage nüüd ette, et linn, kus on 10000 koera ma ei kujutagi ette näiteks pool Tallinnas koeri olla, võib-olla ma usun isegi rohkem, et 10000 koeraga linn toodab siis päevas kolm tonni koera sõnnikut ühes päevas kolm tonni aastaga teeb see kusagil siis juba peaaegu 1000 tonni ja see jääb ju kuhugi kõik vedelema. Ja sellepärast seal siis räägitaksegi on päris suur kampaania, et inimesed, kelles koeri peavad, koristaksid ise ära ka oma koerte sõnniku tuleb korralikult kühvlikesega kokku pühkida, prügikonteinerisse panna ja seal ei ole ilmselt sellist probleemi, nii nagu meil on. Eriti suurtes linnades pole last võimalik lasta õue mängima, sest liivakastid ja murud ja kõik kohad on koerte väljaheiteid täis ja seal inimesed, kes sellest reeglist kinni ei pea, need saavad päris tublisti trahvitud ja muruplatsid on seal väga puhtad ja liivakastides sellist koeraprobleemi üldsegi ei tunta. Linnas on koeral küll väga raske elada ja tema ei saa öelda oma peremehele, et ära pane mind siia väiksesse korterisse või rõdule kinni ja ravimilaste liivakasti. Selle jaoks meelse inimese mõistus antud ongi, et meie sellistele asjade peale ise tuleksime ja võib-olla jah, meie loomakaitseseltsid võiks sättida kordase koera pidamisel majandus üldse tervele Eestimaad. Nojah, ongi nii, et, et kõik see mustus ja saast, mis muidu lumevaiba all peidus olnud, on nüüd ilusasti näha ja me räägime küll tihtilugu sellest, kuidas me küll võitleme igasuguste jõgede saastamisega ja õhu saastamise ja kõige väga suurte probleemidega. Aga tegelikult algab loodushoid ikkagi sellest, et et sul oleks aknad pestud ja küünealused puhtad. Nojah, ühesõnaga, et sinu enda ümbrus oleks puhas, harjuksid ikka sellega, et et puhas olek on normaalne olek, räpane olek on, on halb olek. Ma tooksin sellise näite praegu võidu väljakul remondivad Soome ehitusmeistrit, telli palas ja kui me vaatame, milline näeb välja nende seguauto, mis on tulnud Soomest, on lumivalge, ilusa sinise mustriga ja vaata meie oma garaazist välja sõitvat segu autot ja võrdleme neid kahte asja, siis on kohe selge, et ühel pool on Puhtus normaalne, kas me ei tahaks siis olla ka puhtad ja miks me siis oleme endale sellest räpasusest sellise normaalse igapäevase seisundi teinud? Minu meelest see on väga halb ja kui me ei näe siukest väikest räpasust enda ümber, no kuidas me siis saame mõista, kas nende suurte räpasuste pahandust ikka see väike puhtus viib lõpuks ka selle suure puhtuseni välja ja kui ei oska väikest puhtaks pidada, siis ma kipun arvama, et ei tule sellest suure puhtuse pidamisest ka mitte midagi. Georgil ma näen, on üks mõistatus. On küll üks mõistatus, aga ma tahan, et sina hel ette loeksid. Oot, mulle mõistetamiseks lastele mõistetamiseks, lastele mõistetamiseks, väiksematele lastele mõistetamiseks, aga suuremad võivad ka, kui see neile huvi pakub, meile vastuseid saata. Minul on akna taga toidulaud lindude jaoks. Seda külastavad ainult varblased. Kuid mina neid ära ei aja, ma saan nende järgi õhutemperatuuri teada. Kui Varblaste sulekuub on sile ja korralik siis tähendab, et väljas on soe. Aga kui see on turris, just nagu täis puutud, siis hoia kõrvu ja nina. Mina olen ammugi tähele pannud, et kui tuleb pakane, siis varblased ajavad kohe suled kohevile. Aga pärast seda ma küll ei mõistad, kui keegi teab selleta koera. Nii selline oligi see mõistatus küsimuse lastele. Nüüd jääme siis ootama vastuseid sellele küsimusele, mis pärast paka sellise ilmaga varblased enda suled kohevile ajavad. Selle mõistatusega seoses tuli mulle meelde, et et ega me seda mõistatus ju tegelikult ise välja ei mõelnud. See mõistatus on pärit raamatust, mille nimi metsa uudis, et ja see on välja antud Tallinnas 1964. aastal. See uudis on tegelikult üleüldse üks põnev raamat, seal on palju huvitavat lugemist just noorematele lastele, kellel kusagil raamatukogus koduses raamaturiiulis raamat olemas on. Ma arvan, vihmastel talveõhtutel, nagu praegu on, on päris tululik seda raamatut riiulist raamatukogust välja otsida, natukene lugeda. See on jagatud nagu kuude kaupa kenasti ära, näiteks võtame siit jaanuarikuu, siin on lugusid ja muinasjutte, siis räägitakse sellest, kuidas saab ise metsakalendrit teha. Siis on kaebuste ettepanekute raamat ja pealtkuulatud kõnelusi, mida räägivad siis Põderi harakas, Ronkja Teder, Käbi lindias, siisike hiirejänes, nii et tegelikult see on hästi tore ja siin on ka palju mõistatusi. Niimoodi palju põnevat on siin raamatus iga kuu kohta ja ma arvan, et see oleks päris päris tululik kusagilt üles otsida, natukene aeg-ajalt lugeda. Hoiaga Georg, mulle tuli meelde, et kui me seal siilipoissi otsisime, enne kui ta neid jälgi ajas, sa ütlesid, käisid Riia loomaaias. Ja üle hulga aja, nüüd käisin jälle oma Riia kolleegidel külas ja meil oli natuke tööasju ajada ja, ja rääkida. Ja siis ma vaatasin nagu uue pilguga seda loomaaeda ja mind üllatas lausa, et see loomaaed, mis paar-kolm aastat tagasi, kui torkangi silmad on järsku hoopis uueks muutunud, hoopis põnevamaks nagu väravast sisse astusid, seal värava kõrval, kohe on suur parv flamingosid ilusatest oranžpunased, Kuuba flamingod, Need oli umbes paarkümmend lindu. Ja siis veel kolm või 40 flamingopoega. Need ei olnudki nende Kuuba flamingod pojad, vaid meil Nõukogude liidus Kaspia mere rannikul elavate roosad flamingod. Pojad, nad on praegu pruunika sulestikuga. Kõik see kokku, see suur oli väga efektne, huvitav vaadata. Ja üleüldse seal Riia loomaaias on praegu palju põnevaid linde, neid on seal parditiigi peal kõikvõimalikke hanesid ja ja siis võõramaiseid, part. Ta on seal luikesid kormorane, mida meil juba ammu aega ei ole. See kormoran on huvitav sukeldaja lend, kui ta kusagil istuksid, ta jätab mulje linnust, kes istuks, nagu seisaks ta püsti. Tema isteasend on kangesti seismisega ühtemoodi. Ja temal on väga kummaline saagipüüdmise viis mõningaid kormorane liike, näiteks kasutavad isegi jaapani hiina kalurid selleks, et et nende abil kala püüda, pannakse talle rõngas ümber kaela, lastakse nööri otsas vette, kormoran, sukeldub, püüab kala kinni, Kalamis tirib paati, raputab kala suust välja, laseb kormorane uuesti vette tagasi. Mõtlesin, niimoodi kasutatakse nüüd kormorane kalapüügil siis ära, siis on seal suured jaanalinnu moodi andud väga põnevad, ilusa suured linnud ja neid linde oli servel lõpmata palju. Eriti mis mulle meeldisid, papagoi majas, tumedad, peaaegu sinakasmustad kaka tuud, need papagoid sugulased, aga nad hästi suured jagu, 80 sentimeetrit pikad, ajavad uhked pealae peal turri ja kraaksuvad, karjuvad nii jubeda häälega, et kohe hirm tuleb peale, kui ta neile otsa ainult vaatad. Aga tegelikult nad nii, noh, iseenesest ei ole halva iseloomu läinud nii nagu kõik Acadutsevad, nemad puuvilju ja ja ronivad turnivad omasuguse võimsa noka abil mööda oksi ringi. Aga see selline uhke tutita ja võimas kisa teeb neist hästi atraktiivsed ja väga vaadeldavad linnud. Kas siis Riia loomaaiast on nüüd saanud Riia linnuaed või mis? Ei, no päris nii ei ole, seal on palju ilusaid muid põnevaid elukaid ka väga suureks on paisunud, nende kahepaiksete tähendab konnade kollektsioon. Viimased andmed ütlevad, et neil on 38 liiki. No meil Tallinnas on alla 30 liigi päris palju põnevaid imetajaid, näiteks ainukese nõukogude liidus peavad nad sellist pool eeslit mille nimi ongi ang ja mis seal hirmus, kallis, seal loomaaia töötajad rääkisid, näiteks kui nad oleksid nõus müüma jaapanlastele ühe paarigi ange, siis jaapanlased on nõus selle ühe paari eest neile ehitama ja sisustama terve suure akvaariumi terraariumi, vaja tooma ise kõik tehnika kohale ja kõik selle loomapaari eest valmis ehitama, aga millegipärast see ettepanek vastuvõtmist ei leidnud, nii et ma ei kujuta ette mis võis neil selle toreda ettepaneku vastuollu. Ja need on terve kari minu arust 16 17 loomult niisiis on neile ilmunud nii nagu meilgi Tallinna loomaias, praegu on olemas lakk, hundid. Toredad on nendel karud seal. Mis tõsi küll, paar aastat tagasi valmis sai, nüüd kapitaalremonti läks, aga ikkagi on see päris päris uhke ja nii edasi ja nii edasi, tähendab praegu Lõuna-Eesti lapsed, kellel Tallinna loomaaeda sõit on võib-olla sama kauge kui Riia loomaaeda sõit võiksid vahelduse mõttes või võrdluse mõttes külastada mõlemat, see oleks üpris huvitav ja turulik kahe loomaaia peale kokku võiks näha umbes 800 900 looma. Stria loomas pidi praegusel hetkel olema 560 erinevat loomaliiki. Võrdluseks Tallinnas on natuke üle 400, et kõvasti kõvasti rohkem kui meie loomaaias. Kuulge, ma märkan, et, et meie tänane aeg hakkab otsa saama. Ootame siis teie vastuseid meie antud ülesannetele ja kuulmiseni kahe nädala pärast. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
