Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, raadio kahes alustab puust ja punaseks, see on meie igapäevane teadusuudiste rubriik mis on teie jaoks välja otsinud põnevamaid uudiseid kindlast valdkonnast viimastest kuudest ning nüüd toob need teieni, püüdes teha puust ja punaseks. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning sel nädalal on meie uudised pärit meditsiini, tervise, inimkeha, geneetika kõige sellega seonduvatest valdkondadest ja mul on hea meel. Sel hooajal on meil sel teemal siin saates uus ekspert külaline, Tallinna Ülikooli geeniteadlane Kairi Koort, tere, Kairi. Tere. Ehk võib-olla alustuseks lühidalt. Räägid endast tutvustad kuulajatele, mida sa igapäevaselt Tallinna ülikoolis teed, eurid? Minu selline kitsam ettevalmistus on keraamikast bioinformaatikast. Nii et ma olen geenide ja geeniproduktide uurimisega tegelenud juba viimased 20 aastat. Et seda nii Eestis kui alguses olin Tartu Ülikoolis, kui ma olin bakalaureusetudeng, aga hiljem ka Rootsis ja siis 10 aastat Cambridge'i ülikoolis veel Inglismaal ning nüüd aastast 2014 olema siis Tallinna Ülikoolis, kus ma tegelen endiselt genoomikaalaste töödega, aga fookus on liikunud pigem sellise Microvjota uuringute suunas ja me vaatame Est valdavalt selliseid süsteeme nagu sugutööde, mikro, Flora uuringud ja, ja teine, selline suur suund on keskkonna mikrobioloogia, kus me vaatame ka sealseid süsteeme ning teeme koostööd paljude erinevate ülikoolidega Eestis ja ka väljaspool Eestit. Ning lisaks ma tegelen ka veel õppekava arendusega Tallinna Ülikoolis, nii et agrojuhina Väga põnev ja ma arvan, et nendest teemadest, mis siit jutust läbi käisid niimoodi geenidest, mikrobioomi, mikroflooras, oleme siin saates juba varemgi päris palju rääkinud ja kindlasti koos sinuga siin räägime veel, kui vähegi põnevaid uudiseid tuleb. Aga meie tänane teema on meil tänane uudis natukene. Teise nurga alt haagib selle olukorraga, mis meil siin juba poolteist aastat kehtinud on ja selle pandeemia aja üks kõike võib-olla rohkem vaidlusi tekitanud küsimus avalikkuses on selle kohta, kas maskidest on ikkagi kasu ja ja selle kohta Ühed ütlevad, et miks pagan meil ometi seda kohustust neid maske kanda on, kui meil ei ole ühtegi uuringut, mis ütleks, et nendest nagu tõesti oleks tolku, teised ütlevad, et nii palju, kui me vähegi teame selle kohta, siis mingi kaitse sealt on ja me ei tohiks seda nii-öelda kõrvale heita, sellepärast et päris lõplikku uuringuid ei ole, aga nüüd tundub, et selline tõendite balanss kaldub sinna suunas, et et asjast ikkagi on kasu, ehk siis. Kas võib öelda, et nüüd tehti üks pärisinik, klassikaline korralik teadusuuring selle kohta, kuidas maskid, kui hästi nad toimivad? Ja neid uuringuid maskide efektiivsuse või selle puudumise kohta on olnud väga palju. Et suur osa neist uuringutest olnud laboratoorsed, kus on vaadatud nii-öelda laboris nende efektiivsust, siis viies läbi õhuvoogu näiteks selle maski materjali erinevat tüüpi materjalidel on siis ju erineva suurusega võime neid mikroosakesi ja, ja siis süljeosakesi takistada. Aga lisaks on tehtud ka selliseid vaatlusuuringuid päris palju, et vaadata, et kuidas siis maski kandmine ühel või teisel ühes või teises piirkonnas võiks kasu tuua. Vähem on tehtud kliinilisi uuringuid, et kui me räägime kliinilistes uuringutes, siis kliinilisel uuringul on teatud reeglid mida tuleb järgida, et tuleb kasutada kontrollgrupi. Selleks, et uurida mingisuguse teguri, siis mõjusust ja neitschest. Septembri alguses avaldatud üks kiri, mis viitab veel avaldamata uuringule liinilisele uuringule, mis viidi läbi Bangladeshis ja selle uuringu, viisid läbi Ameerika teadlased koostöös kohalike organisatsioonidega. Ja, ja eelistan Freudi projekti, teadlased uurisid siis Bangladeshis 350000 inimest. See on väga suur valim, mis tähendab, et see, selle uuringu tulemused võiksid olla usutavamad kui väiksemate uuringute omad. Ja nad uurisid siis kuutesadat küla just sellistes piirkondades, kus vaktsiini kättesaadavus on limiteeritud. Et kui meil on vaktsiin kättesaadav, siis meil on erinevaid strateegiaid, kuidas me saame ennast kaitsta ühiskonnas selle viiruse eest, aga kui vaktsiinile ligipääsu ei ole, siis on ainult vähe asju, mis me saame teha. Ja just need vaesemad inimesed nendes külades siis jaotati kahte sellise suurde rühmad, pooled neist olid kontrollgrupiks ja pooled neist osalesid uuringus, kus siis viie kuu jooksul jagati neile tasuta maske ning Te olete neid mask hakkab kasutama õigesti kaheksa nädalat järjest neid instrueeriti kandmise osas ja ka tegelikult distantseerimisel osas kontrollgrupile siis selliseid maski kandmise instruktsioone ei antud, neid jäeti siis rahule ja jagati erinevat tüüpi maske, nii kirurgilisi, neid maske, mida me siis näeme täna on need siniste tagumise osa tagumiste osadega valdavalt agaga tekstiil, maske, ja siis peale selle uuringu läbiviimist tehti siis kokkuvõtteid, et esiteks vaadata, et kas see strateegia kui inimesi, kellel võib-olla eelnev info selle kohta, kuidas maski peab kandma kas instrueerimine aitas ja, ja nähti, et nendes külades, kus instrueeriti inimesi, siis suurenes maskide kandmine väga oluliselt kuni kolm korda. Ja selles uuringus siis keskmiselt 42 protsendini nendes külades, kus siis maske jagati, mis siiski on allapoole, aga siis kolmekordne tõus. Ja kuna tegu ei olnud sellise molekulaarse uuringuga, kus uuriti kõiki osalejaid, vaid vaadati lihtsalt, et kellel on sümptomid, covidi sarnased sümptomid nad nägid selles uuringus, et et covidi sarnaste sümptomitega inimeste osakaal vähenes üheksa protsenti nendes külades, kus siis olid maskid. Et see väike on väike number, aga tegelik, ilmselt viiruse leviku selline tendents oli seal oluliselt madalam. Lihtsalt nüüd me teame, et osad inimesed ei jää Ilmari haiged, eks, et et nad märkaksid, ainult võiks olla viirusekandjad. Ja mis oli ka oluline, on see, et Need konkreetsed teadlased näitasid, et kirurgiliste maskide kandmine vähendas tegelikult seda riski roht rohkem haigestuda suurendas, suurendas ühesõnaga kaitset selle sümptomaatilisi Covidisse nakatumise vastu. Ja maskide puhul, mis olid riidest, oli see kaitse väiksem. See ole meile tegelikult uus teadmine, sest seda on uuritud, nagu mõtlesime laborites igal pool. Seda on uuritud ka teiste Ameerika teadlaste poolt ja, ja Euroopa teadlaste poolt ja Hiina teadlaste poolt. Näiteks sellel suvel. Max Plancki teadlased avaldasid artikli ajakirjas Science, mis on väga prestiižne ajakiri kus nad näitasid, et tegelikult on igasuguste maskide kandmine, kui neid kanda õigesti, see tähendab näol mitte nina väljas, eks ole. On, on efektiivne. Ja Nad võrdlesid nagu seda maskide kandmise tavaliste maskide kandmist respiraatorite kandmisega. Respiraatorit teatavasti hoiavad kinni 95 protsenti neid partikleid, mis läbi selle riide liiguvad, noh, meie maskidel, mida meiega anname tänaval, suurema osa ajast on see võime peatada neid osakesi kusagil 30 kuni 70 protsendi vahel, olenevalt sellest, mis materjalist see mask on. Nad särskov kaks viirus ja on väga väike see mingi 0,1 mikromeetrit, eks ole, see nime tillukene. Ja nüüd olenevalt sellest, millised on need materjalid, mis on meie näo ja siis seal väliskeskkonna vahel on see võime osakestel läbi tungida, erinev viirused ei tungi ju läbi sealt mitte üksinda, vaid nad on mingisuguste süljeosakeste peal, eks ole, aerosoolide peal ja need aerosoolid võivad olla erineva suurusega mis tähendab, et iga aerosooli osakese peale ei ole viirust. Ja seetõttu, kui nii-öelda meil siseruumis ei ole väga viiruserikas keskkond näiteks tavalises poes või koridoris siis võiks olla abi olla ka tavalisest maskist, aga kui me läheme kusagile haiglasse või Covidi osakond, siis on selge, et seal väljaspool olev viiruspartiklite Arnendele aerosooli tal on palju suurem ning sel juhul on vaja siis kanda selliseid maske, mis oleks tõhusamad. Mingil moel uuring kinnitas asju, mida me juba teame. Nüüd me saamegi, eks ole mingid numbrid sinna külge panna, jälje kuu, saada kindlat tõestust, et tõepoolest et maskid toimivat, mitte küll, eks ole, sajaprotsendiliselt keegi ei olegi väitnud kunagi, et sajaprotsendilised toimivad. Aga nüüd me ikkagi näeme, et, et mõju nendele on olemas teatud olukordades ja, ja see on üks mõistlik ettevaatusabinõu, mida siiski tasub tutada erinevates olukordades. Ja ma arvan, et selle esimesena mainitud uuringu puhul on kõige olulisem tegelikult sõnum see, et nendes piirkondades, kus ei ole laialdaselt vaktsineeritud inimesi, on hädavajalik, maskide kasutamine nähtavasti ei haigused ega viirused ei käi, kivisid ja kändusid mööduvaid inimesi mööda. Ja kui paljud inimesed puutuvad viirusega kokku siis see viirus jälle muteerub, nii et mingid teised strateegiat peavad olema paigas, et meid ei ründaks järgmine selline viiruse tüüp, siis mis võib olla Meie vaktsiinide suhtes juba tunda? Selline oli tänane puust ja punaseks, rääkisime uuringust, mis näitab maskide tõhusust. Stuudios olid Arko Oleski Kairi Korts. Täname teid kuulamast ja järgmise teemaga jõuame Teieni juba homme kõike head ja kuulmiseni. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
