Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere raadio kahes alustab puust ja punaseks, see on meie teadusuudiste rubriik, mis sel nädalal toob teieni põnevaid palu viimaste nädalate saavutustest meditsiini ja muu inimkehaga seonduva bioloogia vallast. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning minuga koos on siin Tallinna Ülikooli geeniteadlane Kairi Koort. Ja kes sattus meid kuulama eile, siis seal me tutvustasime sellist asja nagu epigenoom ehk siis nii-öelda meie genoomi peal olev kiht erinevaid nii-öelda märkmeid. Või ütleme neid külge riputatud vidinaid, mis suudavad reguleerida geenide aktiivsust, ehk siis kas parasjagu toimib see keel või mitte. Ja täna me jätkame natukene sarnasel teemal ja seostame seda epigenoomi vananemisega ja vana vananemine. Kairi on väga keeruline, mitmetahuline nähtus, organismis toimub päris palju muutusi, aga üks osa nendest muutustest ongi seotud just sellesama epi genoomika, ehk siis, kui nii-öelda meie genoom elu jooksul peaaegu ei muutu võimalikeks mingi mutatsioonid, seal tekivad siis nii-öelda epigenoomis toimuvad need muutused siis nagu kuidagi korrapärasemalt, ühesõnaga et seda saab nagu jälgida, lausel hinnata, et milline on inimese vanus. Ja see on selline tavainimese jaoks natukene krüptiline, võib-olla vihi hinnata vanus, sest tavaliselt me vaatame lihtsalt passi või näkku. Aga teadlased on siis tänu sellele, et nad on uurinud üldse epi geneetilisi protsesse, epi, geneetilisi märkmeid, teinud ka selliseid suuri uuringuid, kus erinevaid inimgruppe kaasatakse, et vaadata, millised on siis nende näiteks epigeneetilised signatuurid näiteks mingi haigusseisundi puhul või mingi vanusegrupi puhul ning on näidatud, et vananemise käigus näib pähenevat näiteks Tseebeegee, saarte, Metuleeriminetseebeegee, saared on genoomi piirkonnad, mis sisaldavad siis Tseegee nukleotiid hästi palju. Teistes kohtades jälle Metulatsioon suureneb ning see, need muutused ei ole sellised juhuslikult, vaid tõepoolest näivad iseloomustavaid just vananevaid inimesi. Nendes suurtes uuringutest ja selle põhjal on üritatud siis luua nii-öelda digitaalseid Metulatsiooni hindamise vahendeid mis võimaldavad siis nende kirjeldatud mustrite järgi öelda pakkuda sinu vanust, nagu meie ühes uues televisiooni saates, kus näo järgi üritatakse ära arvata inimese vanus, siis teadlased tegelikult ütlevad, et selle Meteratsiooni mustri järgi peaks olema sinu vanus umbes selline. Või, või seal on vist see, et ega tegelikult just see noh, vaadates neid mustreid, siis sinu bioloogiline vanus võib tegelikult ju erineda sellest, mis sul passis kirjas on, et tegelikult sinu, sinu keha võib olla kas siis nii-öelda paremas vormis või kehvemas vormis, mis on nii-öelda selle vanuse puhul tavapärane, ehk siis me räägime isegi natukene erinevalt bioloogilisest vanusest ja kronoloogilisest vanusest. Ja peale selle, et meie vanust mõjutavad meie nii-öelda geenid, eks ole, siis kõik me teame, et meie vanust, muudut, puudutabki ja mõjutab elustiil. Ja näib, et teatud elustiili valikud omavad mõju sellele epi geneetilisele vanusele, mida me siis saame hinnata. Ja konkreetne uuring, millest täna juttu on, ongi siis tegelikult suunatud sellele, et tehti selline pisike pilootuuring, kus uuriti terveid mehi ja vaadati, et kas, kui neile rakendada mingi teatud elustiil, et kas siis see nii-öelda epigeneetiline muster, mida punktis üks, null mõõdeti, kas see selle uuringu lõpuks on kuidagi mõjutatud, et on selline, on väike pilootuuring, mis näitab lihtsalt selle, meie teadlaste ja kindlasti ka laiema avalikkuse huvi selle teema vastu, et kas on veel mingit viisid, kuidas me saaksime konkreetselt mõjutada mingit molekulaarsed, märkeid, mida, mida on võimalik mõõta? Eks ole, inimesed ikka otsivad seda noorusallikat, et tahaks olla paremas vormis ja, ja elada elada kauem ja mida siis nende meestega tehti? Siseselt kästi elada kaheksa nädalat tervislikult magada, igal öösel piisavalt vähemalt seitse tundi süüa päraselt siia rohkem puu- ja juurvilju, vähem selliseid loomseid valkusid. Ja tõesti nii nad ütlevad, et kaheksa nädalat sellist režiimi ja need mehed olid nagu hoobilt nii-öelda selle kella järgi mitu aastat nooremad. See tegelikult see konkreetne elustiiliettekirjutus neil oli üsna spetsiifiline ja teadlased tegelikult valisid näiteks striteedi soovitusi selliselt, et et need siis mõjutaks teatud ensüüme, mis võivad siis omada rollisele epi geneetilise mustri kinnistamisel või muutmisel. Ning lisati ka teatud proobiootiline toode sisse, millel on eelnevate uuringute käigus teatud mõju näidatud. Samamoodi siis soovitati neil tegeleda nii-öelda selle mainud full Nessi sarnase praktikaga, kus nad pidid iga päev tegelema hingamisharjutustega. No tegelikult väga paljud inimesed siis, kui nad on näiteks mingi tervisekriisi otsa sattunud hakkavad ju kõiki neid asju tegema, et, et see väike uuring üritab siis kõiki neid erinevaid muudatusi koos kaardistada sellise inimgrupi peal. Et pärast siis edasi minna, võib-olla selliste suuremate töö suurema ja laiem Aga no kui nad ikkagi näevad, et seal epigenoomis need positiivsemad muutused toimuvad praegu päris ei saa veel öelda, et kuidas need väljenduvad nii-öelda selles inimeste pikaajalises tervises ja kuidas nad elavad selle tõttu kauem või niimoodi, et seda ilmselt siis peab veel uurima, et mida need nähtud mustrite muutus üldse tähendab. Ja no tegelikult üks selline fundamentaalne küsimus on, et kuidas molekulaarsel tegelikult toimub ja seda see uuring tegelikult ei näita, aga kahtlemata on see huvipakkuv mingisuguseid näiteid selle kohta, et näiteks teatud toiduvalik mõjutab siis näiteks hiirte tervis, pikaajaliselt on olemas, aga inimeste puhul selliseid katseseriaale tehtud, aga näiteks jah, närilistega on selliseid suuremaid uuringuid juba juba läbi viidud. Igal juhul tore ju, teadlased otsivad inimkehast neid kohti, kus saaks nagu nii-öelda siis tõestada mehiti igiammuseid tõdesid, et et kui tervislike eluviis on meile tõesti kasulik ja, ja kui on tõesti selline üsna selge muutus näha juba mõne nädalaga pärast seda tervislikku eluviisi sealt epigenoomi pealt, siis siis tõesti nagu sa ütlesid, see on asi, mida ilmselt nüüd hakatakse palju lähemalt ja põhjalikumalt uurima, et, et siis nagu täpselt jaole saada, mis toimib ja kui palju seda tegema peaks ja ja mis selle nii-öelda kogu mõju võiks olla, nii et varsti elame kõik 100 aastaseks vist, kuna osta, saame need nipid kätte nendest nendest uuringutest. Loodetavasti elame 100 aastaseks tervelt. Ja, ja see on nagu veel olulisem, eks ole, kes ehk siis jälgige või noh, me ise vist ei saa hetkel veel jälgida, aga, aga oluline on teada, et kuidas tiksuvad meie erinevad teised kellad kehas, mitte ainult see kronoloogiline, mis väljendub meie passinumbris, et meie, meie kehas on ka kõiksugu teisi protsesse, mis võivad nii-öelda käia kiiremini või aeglasemalt võrreldes meie kronoloogilise vanusega. Aga selline oligi tänaseks ja selleks nädalaks puust ja punaseks. Täname kuulamast. Loodame, et teeni toodud geeniteaduslikud ja muud bioloogilised teadmised olid huvitavad ja kasulikud. Siin stuudios olid sel nädalal Arko Olesk ja Tallinna Ülikooli geeniteadlane Kairi Koort. Täname kuulamast ning puust ja punaseks on uue teemaga uute uudistega eetris juba taas järgmisel esmaspäeval. Kõike head ja kuulmiseni. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
