Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere raadio kahes alustab puust ja punaseks, see on teadusuudiste rubriik ja sel nädalal DVD jaoks puust ja punaseks uudiseid molekulaarbioloogia, tervise inimkehavaldkonnast. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning minuga koos siin Tallinna Ülikooli geeniteadlane Kairi Koort. Ja meie tänane uudis võib-olla nõuab pisut rohkem puust ja punaseks asjade tegemist kui, kui tavapäraselt, aga siiski on tegu sellise ütleme, pöördelise või läbimõõtmelise järjekordse avastusega. Ja lühidalt kokku võttes on tegemist uue tööriistaga, mis võimaldab inimese epigenoomi muuta muuta mitte pidevalt, vaid vajadusel ka tagasi muuta. Aga ilmselt me peamegi alustama sellest, mis asi see epigenoom on. Kui me oleme vast kõik enam-vähem kursis, et meil on kehas geenid, mis on siis sellel ühel pikal genoomil kõik järjest, siis, siis nüüd me räägime hoopis epi genoomist. Kairi, mis asi see on? No kui genoom on organismi kõikide geenide DNA nii-öelda kogum, siis epigenoom nagu see sõna isegi viitab, viitab sellele lisaks genoomi on veel midagi selle peale, et eesliide epi tähendab peal ja see peal viitab siis tegelikult modifikatsioonidele nende DNA aluspaaride modifikatsioonidena või siis DNA-ga seotud valkude modifikatsioonid ära. Ja need modifikatsioonid on selles mõttes huvitavad, et neid on erinevaid tüüpe. DNA puhul on tavaliselt DNA Metuleerimine, mis mõjutab meie geenide aktiivsust, et kas nad võtavad, kas nad on aktiivsed või mitte, et see on väga oluline selline võti, mis nagu luku lahti keerab ja geen saab avaldada, kui kui geen on kas Metuleerimata või siis ta ei avaldu siis kui tammituleeritud seal nagu lihtsustatud, selline, siis sellise metüülrühm on selline jubin, mille sa saad riputada geeni külge ja siis sellest sõltuvalt kin kas töötab või ei tööta. Ja erinevad geenid erinevates, näiteks inimese kudedes võivad olla erinevalt Metuleeritud. Ja, ja lisaks sellele Metuleerimisele on siis meil ka veel Estonia, valkude modifikatsioonid ja epigenoom kui selline on siis kõikide nende epic, geneetiliste modifikatsioonid, kogum selles konkreetses genoomist, mis tegelikult, nagu öeldakse, on, on vähemasti sama oluline kui, kui päris geenid ise, sellepärast et, et kui nad reguleerivad seda, kuidas geenid töötavad, siis see ongi, et kui sul geen võib olemas olla, aga kui ta ei tööta, siis pole tast mingit kasu. Või siis vastupidi, kui ta on sul olemas ja töötab nagu liiga tugevasti, siis on jälle pahasti, et sul ongi vaja sellist nii-öelda regulaatoreid sinna peale, mis siis siis suunavad kuidas ta siis toimima hakkab ja noh, neid regulaatoreid on rõhk rohkem tegelikult, et ta on ka klassikaliselt selliseid geeniregulatsioonimehhanismist, mis toimuvad läbi transkriptsioonifaktorite, selliste valkude, aga see epigenoom kui selline, see on selline uuem avastus viimase 20 30 aasta teema. Et varem räägiti, kui mina kunagi ülikoolis käisin, siis räägiti, et nii-öelda geneetiliselt märkide eemaldatakse kõik rakkudest, kui uus nii-öelda organism alguse saab. Ja nüüd me teame seda, et erinevate haigusseisundite erinevate arenguetappidega, erinevate funktsioonidega seotud erinevad epigeneetilised, märked ja mida uuritakse väga palju. Ja, ja nüüd me jõuame siis selle seekordse uudise juurde ja see seondub ka sellise tehnoloogiaga nagu Chrysler, mida me ka siin oleme saates teinekord kajastanud, see on selline uus võimas tööriist, mida senimaani on kastustki selleks, et teha genoomis muudatus ja ta ongi nii-öelda lihtsam seni käepärasem kui, kui, kui miski teine moosi varem, nii et juba see on ka oluline päris pöördeline asi geneetikas. Jan-Christopher on tegelikult tavaline protsess. Tavaline selline bakteriraku funktsioneerimise viis mida uurisid erinevad teadlased kelle, kellest siis kas said eelmisel aastal Nobeli preemia selle eest, et nad mõtlesid välja Emmanuel Carpenter ja Jennifer toona mõtlesid välja seda, et kuidas seda kristalli protsessi bakter aktust rakendada. Ja nad töötasid välja sellise Christopher, kas üheksa meetodid, millega saab genoome toimetada või muuta. Ja üks selline kurikuulus näide sellest, et kuidas seda rakendada saab on siis võib-olla teilegi tuttav hiina kaksikute teema, kus Hiina teadlane muutis siis nende praegu juba sündinud kaksikute genoomi, nii et nad ei nakatuks HIV viirusega muutes ühte konkreetset retseptorgeeni niimoodi, et, et HIV viiruse lisaks kinnitada rakule. Sellest oli väga suur skandaal, vaid see on tegelikult illegaalne võtta. Aga see on selline, selline väga, väga selge näide, kui dramaatiliselt võib mõjutada selle tehnoloogiaga siis geene? Jaa, jaa. Ja see, millest me siis nüüd täna räägime, on see, et ühed teadlased nagu nägid üldse Krisbur töötab geenide muutmiseks juba päris hästi. Aga et võib-olla oleks midagi sellist tarvis ka sellesama klipi genoomi muutmiseks, et te nüüd nad või on töötanud välja sellise lahenduse, mis, mis suudabki samu võtteid kasutades köiega meie epigenoomi kallal lisada siis nii-öelda teenide peale sobivasse kohta mingisuguse asja või võttes selle sealt ära, tal on, millele me saame siis geeni lülitada sisse-välja või kuidagi selle aktiivsust reguleerida ja, ja see on ka ju ikkagi oluline läbimurre. Ja siis nunnyes oma kolleegidega avaldas ajakirjas sell, mis märatlikestiisne, teatas ajakiri sellel aastal sellise artikli, kus nad modifitseeriks seda, Christopher, kas üheksa meetrit ja, ja siis lõid sellise meetodi, mille nimi on siis Kresper off. Ja selle abil nad siis üritavad, selle asemel, et muuta geenimuutvaid geenide avaldumist. Ja, ja seda sellepärast, et Krisper, kas üheksa, üks selliseid murekohti on olnud kõrvalmõjud, et kas iga kord ikka geeni toimetatakse ainult ühes kohas, kas võib olla lõpelga kuhugi mujale ja selleks, et seda sellest probleemist nii-öelda mööda minna, nad mõtlesid, et ahaa, et võib-olla me saame lihtsalt geenide aktiivsust reguleerida, muutes neid epi, geneetilisi märkeid, mis siis lasevad geenil kas avaldada või mitte. Ja see mulle tundub, on ikkagi jällegi potentsiaali ka haiguste ravimisel haiguste ennetamisel. Ehk siis kui me näeme, et mingisugune haigus on põhjustatud geenitööst või, või mitte tööst, siis saadame selle tööriista sinna, kes siis ütleb geenile, et te siis nüüd niimoodi ja siis me saamegi selle haiguse haigusest jagu. No see on see lootus, aga, aga praegusel hetkel need konkreetsed teadlased tegid oma katseid rakukultuuris, mis tähendab siis, et me räägime tööst laboris, pus, immartaliseeritud rakuliinidega, vaadatakse et kui nad on epi geneetiliselt välja lülitanud Krisper ohviga mingisugused alad, et kas see muutus läheb edasi ka siis, kui rakk jaguneb näiteks diferentseerimise käigus ja nemad vaatasid konkreetselt seda ühe rakuliini puhul, mida siis diferentseeriti neuronitaks, nad nägid, et kuni 450 raku jagunemist, nende tehtud muutused, Need olid stabiilsed seal. Et nad on kõige esimesed katsed mis võimaldavad siis järgmistel teadlastel või neil endale siis sellele toetudes edasi minna ja lõpuks loodetavasti ka jõuda mingisuguste konkreetsete kliiniliste aplikatsioonideni. Nagu sa ennist ütlesid, et kui, kui senimaani või mingi hetkeni oli sul arusaam või mõtlemine, et nii-öelda jaguneb, eks ole, uude raku saab, pannakse kokku see uus DNA, siis see nagu puhastatakse kõigist nendest märkmetest sealt pealt ära, sest nüüd me tegelikult näeme, et kui see märge sinna peale teha, siis ta jääb ka nii-öelda läbi põlvkondade kandub edasi ja see on ikkagi ka jällegi nagu uus arusaam. No siin tuleb rõhutada, et tegu oli siis nii-öelda raku liiniga. Ta uue organismiga. Et seal nad testisid seda, et kas raku jagunemisel see nende nii-öelda tehislikult tehtud muutus on stabiilne. Et muidu me teame, et rakkude diferentseerumine käigus epigeneetilised mustrid muutuvad nagunii. Aga nemad just tahtsid vaadates, kas nende see konkreetne tehnoloogia ütleb, et nad suudavad kontrollida selle epi geneetilise märke, stabiilsust ja selle tagasipööramist, sest nad suutsid selle käigus ka selle nii-öelda tagasi pöörata oma Chrysler on nii-öelda võttega. Igal juhul, kui see lähenemine jõuab sellist väga konkreetselt juba rakendusteni suudetakse ravida haigusi või, või muul moel meie tervist paremaks muuta, siis ma usun, et kindlasti siin saates tuleb sellest veel kaljut. Sest need on tõesti pöördelised olulised saavutused, aga sellega täna lõpetame. Stuudios olid Arko Olesk, Kairi Koort ning sel nädalal on meil teile veel üks teadusuudis serveerida ja seegi räägib epi genoomist. Kui te tahate täpsemalt kuulda, mis on siis? Lülitage taas raadio kahe lainele, homme samal ajal kuulmiseni puust ja punaseks toostia punaseks.
