Kirjastuse tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter ütleb, et praegune olukord on 20 aasta jooksul talle esmakordne. Vanasti oli kriitiline hinnapiir 20 eurot, no nüüd ta on juba tihtipeale on raamatuid, mis on 30. Ja eelmisel aastal me avaldasime esimese raamatu, mis maksis 40 eurot, mis on ikka nagu päris karm. Vahter lisab, et üldiselt tahab kirjastaja seada raamatu hinna 20 euro kanti. Pandeemia tõttu on see keeruline, sest raamatute trükkimise tarneahelad on löödud pahupidi. Trükk läheb kallimaks, trükk läheb kallimaks, siis trükikulu on enamasti üks suuremaid kulusid siis loomulikult raamat ka lõpuks 20 esimest korda ma näen sellist asja, et mõnel materjalil on ooteaeg, noh, ma ei saa rääkida, et ta nüüd on päris nõukogude aegne defitsiit. Aga, aga tõepoolest, et kohati tuleb vaeva näha, et mingit materjali kätte saada. Või viimasel hetkel vahetada üks materjal teise vastu välja. Tihti on põhjuseks merekonteinerite puudus Hiinas, mis kajastub pea kõikide kaupade hinnas. Vahter toob näite, et trükiste merekonteineriga transport Hiinas Tallinna maksis aasta tagasi umbes 5000 eurot. Nüüd peab välja käima 20000 eurot. Kui vanasti oli see tarne reeglina täpselt niisugune noh, enam-vähem täpselt 40 päeva siis nüüd võib ta olla üle 100 päeva ehk siis raamatut, mis pidid ilmuma keset suve. Päris paljud need raamatud ei ole ikka veel Eestisse jõudnud. Piirangute tõttu loevad küll inimesed rohkem, kuid pikaajalist lugejate arvu langustrendi see tagurpidi ei pööra. Kõik need mured mõjutavad Eestit rohkem meie turu väiksuse tõttu. Et näiteks Soome kirjast kulud ühe raamatu kohta on selgelt väiksemad kui Eestis aga meie peame kõik kulud ära jagama, padjad piltlikult öeldes mitte 3000 eksemplari peale vaid vähem kui 1000 peale. Vahter ütleb, et just eestikeelset tõlkekirjandust tuleb rohkem toetada. Eesti autorite looming müüb paremini ja kadumise ohus ei ole.
