Ei iial jookseb alla mööda külge. Taeti siililegi selge. Njah jah, et mul on kohe tõeliselt hea meel, et mis sa arvad, mille pärast sellepärast et suvi on, sellepärast ka, aga tegelikult ma pean tunnistama, et mul on hea meel, sellepärast et meie suur pidunud ükskord otsa saanud ekspeoga on ikka niimoodi, et tore on, kui ta tuleb, aga, aga noh, eks ta pikapeale väsitab ja, ja siis on jälle hea, kui ta ära lõpeb. Ja sinul, siilipoiss on nüüd olnud päris palju pidusid, kindlasti käisid seal vanalinna päevadel. Palo linna päevadel käisin mina ka ja, ja nägin seal õudsalt palju tuttavaid ja ausalt öeldes pean ütlema, et veel rohkem nägime võõraid ja sain muidugi omale palju uusi sõpru ja pean ütlema, et mitte ühtegi vaenlast. Toredad olid need vanalinna päevad küll ja üle hulga aja, niimoodi tunnetad linnas olemisest ka suurt siirast rõõmuga, aga tegelikult linn ikka linn ja, ja suvi on see, mis oma täies ilus läheb lahti siis kui linnast ära saad koti selga või lihtsalt kuhugi natukene kaugemale ära sõita, lausa tunnen seda suue praegu oma naha peal ka täpselt selline tunne on nagu jookseksid juba mitu päeva mööda selga sipelgad üles-alla-üles-alla taastanud selga pesa ehitama hakata, aga tegelikult seal nendest oma rumalus. Ma käisin ühe saare peal ja kasvatus niimoodi, päike paistis mulle peale terve päev ja ma ei saanud arugi, ta oli kuidagi pilv all ja nüüd on siis sipelgapesa selga saanud. Nojah, aga mis suvise ilma päikese ta on ja sügiseks peaksid ikka kõik saama toredaks pruuniks, siis on talvedega kergem vastu pidada. Aga mis sellesse matkamise puutub, siis ma usun, et küllap neist tarkustest, mida talve jooksul teile jagasime ka natukene suvel abi andma. Ja ja matkaõpetusest on tublisti tulu olnud. Minu viimane matk viis näiteks Uus-Meremaale ja pean ütlema, et meie õpetustest oli seal suur tulud. Aga täname vast rohkem matkamisest, räägid. Sul oli täna väike matk, tulite siia loomaaeda ja seisame siin karupuurides ja oleme nüüd Burnitsenud juba õige tükk aega. Ja ma ei tea seal, meil on vist mingi plaan ka nende karudega või kuidas? Nojah, võib-olla neil meiega mõni plaan. Aga tegelikult on küll nii, et me peaksime laste küsimustele vastama. Me palusime täna siia ka Tallinna loomaaia direktori Mati Kaalu. Nojah, tema on meil suur karuteadlane ja mul ongi kohe selline esimene küsimused, et metsas üldiselt on karude kohtumisega päris nadi lugud, mina küll aeg-ajalt olen neid kohanud, aga pean tunnistama, et küllalt harvad. No siin loomaaias on neid küll näha, aga ega vist igavest kättpidi teretama ei maksa minna või mis karule käpp. Pandu tegelikult ei tohi, sest see võib väga õnnetult lõppeda ja mina näiteks oma 20 aastase loomaaiastaaži juures võin öelda kuus inimestel õlast saadik käest ilma jäänud ja, ja pooled nendest on karude abiga niiviisi juhtunud. Aga mis puutub nüüd karu nägemisse, siis, kui lapsed tahavad kindla peale karu näha, siis muidugi tuleb loomaaeda tulla, aga metsas karu nägemine kui, kui metsas ennast vaikselt ja viisakalt üleval pidada. Praeguseks ei olegi Eestimaa peal nii haruldane, sest Eesti karude arv on sellesama paarikümne aasta jooksul üsna mitmekordselt suurenenud. Nad on nagu arvult juurde tulnud, on nad ka mööda Eestimaad laiali läinud, sest et kui paarikümne aasta eest võis karu näha põhiliselt Alutagusel ja pisut ka Vändra metsadest, siis praegust on praktiliselt igal pool, sealjuures isegi saartele on ujunud nii, et et karu on ütelda praeguseks üle Eesti levik. Rakvere kolmanda keskkooli kolmanda klassi lapsed tahavad teada, et kui palju neid karusid meie metsades on, kas on keegi neid kokku lugenud? Tähendab, eks neid püütakse lugeda, aga just sellepärast, et nad esiteks sellest väga vähe näitavad, teiseks nüüd ka tänu suurele põlevkivitööstusele Alutaguse kandis on nagu rohkem liikuma löödud. Ei suuda keegi seda arvu nii täpselt ütelda, et nüüd just nii palju ja mitte rohkem ja sellepärast räägitakse suhteliselt umbmäärasest arvust, et noh, et ütleme, kolm-nelisada karu võib Eestimaa peal olla. Nojah, tegelikult, kui arvestada seda, et meie põhjanaabritel on karusid veel vähem ja, ja lõunanaabritel pole neid üldse siis see nii väga vähe polegi, aga teisest küljest jälle võiks neid ikka hulk maad rohkem olla. Ei tea, kas nad ei tunne ennast seal metsas siis päris hästi võitš. Noh, et küsimus on selles, et metsaloomale on tarvis, et temal, mets pakuks seda, mis tal tarvis on ja, ja mis siis loomal tarvis on, tähendab, lisaks sellele ta kõhu täis saab, on tarvis, et tal oleks turvaline ja võimalus ska rahulikult puhata, aga kui võib-olla inimese puhkamise mõttes üldse mitte nii ilusad metsad, Alutagusel mis olid niuksed taigailmelised, kus siis karu tundis ennast tänu sellele, et inimene sinna soode, rabade rapikute keskele suurt ei läinud väga turvaliselt, siis nüüd, kus kõik ei mahu sinna enam ära on tekkinud karusid ka muudesse metsadesse, mis ei ole nii rapikut ja kus inimene käib rohkem nii marjul kui seenil, kui, kui lihtsalt jalutamas, jaga metsatööd tegemas, siis selge tema kokkusaamist karuga ja karu kokkusaamised temaga on tihedamaks muutunud ja karu ei tunne ennast enam nii nii hästi. Ja tekib ka puhas konkurents, sest et needsamad marjad on karutoiduks, mida vedaja inimesed eriti linna ümbruses ja suuremate asulate ümbruses kipuvad, et sealt ära korjama. Ja on tekkinud ka olukordi, mis võivad väga kurvasti lõppeda, kus siis karu vastutasuks on tulnud asulasse toitu otsima ja siin-seal on praegu kuulda niukestest karudest, kes siis kas lõhuvad mesilaid või õunaaedu veel hullem, tulevad lausa prügikonteinerite kallale ja niisuguses kohas võib väga kergesti tekkida konflikt, sellepärast et karu aru ei saa. Ma tean seda, et, et kui see, mis seal prügikonteinerit pideva ümber vedeleb, kõlbab süüa ja tema selle leidnud on, siis see on tema oma ja isegi siis, kui inimene tuleb sinna seda juurde panema, siis ikkagi aru sellest ka aru ei saada, juurde tuleb, paneme, ta arvab, et nüüd tuleb konkurent seda sööma ja siis ta õigustatult hakkab kaitsma oma toiduobjekti, nii et niisugused karud kuigi nad võivad esimesel pilgul tunduda nii sihukeste, sõbralikke ja, ja mitteohtlikena alati peab valmis olema, et, et niisugune suhteliselt põikpäine loom nagu karu on, nõuab oma ühemehe mõistuse ja üheksa mehe rammu galati õigust, puht nii lennutsin, et, et temaga ei tasuv konkurenti mängima hakata. Nojah, me siin ennist küll rääkisime, et, et neid karusid on harva kohata, aga aga noh, oletame, et et siiski mõnel Pungerjal kuskil metsarajal jalutades tuleb karu vastu, mis ta siis tegema peaks? Tähendab, kui ta metsas vastu tuleb, siis ei ole see üldreeglina ohtlik kummalegi kokkusaajale selle peale, kui just ei ole karuloaga jahimees, kes vastu tuleb. Karu, kuigi ta on niisugune tugev kiskja on oma loomult jänesest àra ja niisuguseid kokkusaamisel tavaliselt karu põgeneb, ehmatab isegi veel omal kõhu lahti ja väga erksate meeltega loomana karu enamasti niukseid korraliku ilmaga ei satu inimesega kokku, sest ta omab inimeste ennem ja inimene ei saagi teada, et ta karuga niivõrd lähestikku oli. Aga kui nüüd ilmastikuolud karule kahjuks mõjuvad, siis võib juhtuda, et kokku saadakse ja siis on parim, mida teha tuleks, tuleks ennast võimalikult noh, näidata, et karu õigel ajal teada saaksid olemasolust. Selleks on kõige parem siis seista püsti ja ta käed-jalad ka püsti ja võib-olla plaksutada teinekord ja niiviisi karu märkaks teid, aga jooksu ei maksa pihta, sellepärast et nii nagu meie, kui meil käsi tuleb silma juurde instinktiivselt tõmbame silma kinni ja niiviisi kõik kiskjad loomad järgivad objekte, kes eemalduvad kiiresti nendest ilma jätta, sealjuures mõtleksid, panevad käpa peale, vaatavad siis, mis asi see on. Nii et selle pärast ei tasu ühegi kiskiga kokku saades panna kohe kabuhirmus jooksu vaid on võimalikult vaja ennast suure ja hirmsa näidata ja siis ei juhtu midagi. Siin on mul üks Rakvere kolmanda keskkooli kolmanda b klassid laste küsimused. Kui suur on Eestis elav karu? No Eestimaa karu on niisugune keskmist mõõtu karu kui võrrelda maailma teiste karudega, see tuleneb ka meie niisugusest keskmisest geograafilisest asendist meist põhja ja eriti kirde suunas olevatel karudel on mõõtuv tugevasti rohkem ja, ja meestele lõuna pool olemas Hotel tunduvalt vähem ja häda on ka selles, et praegusel ajal kipub asi nii minema, et enamasti meie karud ja muidugi mitte ainult meie karud, vaid üldse karud. Harva saavad oma niisukese maksimaalse bioloogilise vanuseni elada ja ka maksimaalse võimaliku mõõduni kasvada. Ja igal pool on paarsada aastat tagasi ja 100 aastat tagasi fikseeritud mõõdud ja jaga, toppisid skeletid näitavad suuremaid mõõtusid kui praegustest enamasti noh, ühelt poolt küttimisega, teiselt poolt ka kokku põrgates inimese poolt kultuuristatud tegevusega ei kasva enam oma vanaduse kasvu piiril. Nii et kui põhimõtteliselt Eestis võiks karu äärmisel juhul kuskil nii nelja-viiesaja kiloni kasvada suured vanad isakarud, siis praegust selleni praktiliselt ei jõua. Ja kui meil praegu niisugune juba paras suur kopsakas Karu on, siis enamasti on kuskil seal paari-kolmesajakilone või natukene, äärmisel juhul üle selle. Aga niuksed ema karudega, need, need on kuskil seal sae 200 kilo vahel, nii et praegu on karul väikseks jäänud. Nojah, see karu, kelle purjes meie siin seisame, on meil küll päris kodune meie metsade karu, aga tal on siin ka palju sugulasi, osa suuremad ja teised väiksemad ja kes need sellised on? Tähendab, siin on nii meie karud kui, kui nende karude sugulased ja siin on võimalus ka näha seda maailma kõige suuremad Karu, kes on siis pärit kodiagi saarestikus ja, ja lapsed, kes tahavad selle üles otsida maakaardi peal, siis peavad vaatama Alaska ja ja tšuktši poolsaare vahele, seal on niisugune saarestik. Ja noh, nende kõrval on siis võrdluseks kohe meie oma pruunkarud praegustel pruunkarudest rohkem erinevaid vorme ei ole, aga karud on kõik üsna lähedalt sugulased, siis edasi on võimalik vaadata ameerika musti karusid ehk parimale ja ka meie Kaug-Idas elavaid musti karusid, kaelus, karusid ja kõigele lisaks veel jääkarud, kes tegelikult pruunkaru kõige lähemad sugulased on ja kelle hulgas praegust on näha meie vanu loomi ja siis ka sel kevadel loodusest püütud jääkarupoeg. Pärnu neljanda keskkooli teise c klassi tüdruk Diana Nõmme tahab teada, et kuidas karu teab, millal ta peab ärkama. Aga kõigepealt ma küsin, kas siin loomaaias. Karud magavad talvel siin loomaaias on keskküte ja meeloomas. Üldiselt ei maga, aga seda on võimalik esile kutsuda, kui, kui tahetakse ja näiteks kuskil sedasi kolm 40 aastat tagasi vanas loomaaias pandi kid talveks magama. Karu, see talve magamine ei ole tegelikult niisugune ehtne talveuni, vaid on talveuinak, nagu teadlased ütlevad selle tõttu, et et ta ei ole päris niisuguse kangestusega sügav uni, nagu, nagu näiteks on siilidele nahkhiirtel ja ja Unilastel ja mitmetel teistel loomadel, temal on niisugune põgus uinak ja see sõltub ilmastikust, sõltub laiuskraadist ja näiteks pruunkaru levila lõunaosas, kus on võimalik aasta ringi toitu leida, seal nad ka looduses ei heida taliuinakus. Ja kui minna meistis karmimas kliimasse, siis seal on see seda Li uinak pikem ja, ja selle tõttu tal ei ole raske selgeks saada, millal see ilm nüüd kevadeks kisub, nii et sellest tulenevalt siis hakkabki üles ärkama, esialgu siis käib iga pisikese tiiru koopa ümber ja lõpuks siirdub siis kuskile mõne raba peale, kus mullused kuremarju on, või midagi niisugust ja, ja siis sööb kuremarju ja ütleme seal mustikavarsi ja muud niisugust rohelist ja tasapisi hakkab tal siis seede kond uuesti tegutsema ja taliuinaku jooksul on siis kõik need viimased jäänused, mis, mis soolestikus on sügisel olnud ja, ja, ja karvad, millal ta lakkunud on. See kõik moodustab niisuguse tiheda pigitaolise karu punni ja siis enne seda, kui see karupunn ei ole siis välja tulnud, enne seda ei saa ka aru normaalselt hakata toituma ja, ja niisugust suve poole aasta elu elama, nii et kes viitsib, kevadel, kui veel on lumelaik, pori, kui karvu üles tõuseb, jalutada karu jälgi mööda, seda ilmtingimata leiab sellega Rubunny. Rakvere lapsed tahavad veel teada, et kui palju võib üks karu päevas süüa. No see sõltub ka suuresti sellest, mida ta sööb, aga tema mitmekesise toitumise juures on siiski perioodid, kus ta toitub erinevatest asjadest rohkem ja ja siis on niiviisi, et üleminekul ühelt toidult teisele, esialgu see kogus ei, ei seedi nii hästi ära, sest et seedetrakt on, on harjunud seedima midagi muud, nii et sel ajal, kui, kui nüüd jälgida jääkaru väljaheiteid, siis on nii, et kui ta on läinud üle ühelt toolilt teisele, siis alguses on on väga palju seedimata toitu. Aga üldiselt on niiviisi, et eks ta enamasti videvikus ja öösel toitub ja karu maos aga on kümmekond kilo niisugust näiteks kaera või kui tal on soodusniisugune nuumamise eelne söömine, eriti meie oludes on see väga tihti kaerapõllust, siis kümmekond kilo kaera Caromaast leida üsna lihtsasti. No päris paras õgard sisu. Eriti just enne talveuinakut on tal vaja täiendavaid rasvavarusid korjata. Aga samal ajal, kui tal on mingit niisugust rahulikum periood ja kehvem toidu kättesaamise aeg, siis ta võib ka vähem süüa. Ja mõnigi päev võib juhtuda, eriti kevadisel ajal, kui ilmad teevad vingerpussi, nagu siin meil sel aastal aprilli lõpus oli, siis tuleb otil mõni päev päris ilma läbi ajada. Aga sellele karule antud palju hellitusnimesid. Jah, tähendab, ühelt poolt on see tingitud muidugi sellest, et eriti karupoeg on aga sümpaatse hellitus esile kutsuva välimusega, aga teine asi on siin palju sügavam ja ajalooliselt pikema traditsiooniga väga paljusid ja mitte ainult loomi, vaid ka loodusnähtusi ei tahetud nimetada oma õige nimega, sest arvati seda, et kõikidel nendel loomadel ja nähtustel on olemas oma vaim metsas. Ja siis ei tahetud tähendab seda vaimu mitte ärritada ega äratada ja sellepärast siis kasutati mitmesuguseid varjunimesid. Ja eriti soome-ugri rahvad on karuga väga tihedasti olnud seotud oma niisuguse igapäevase toidu ja elupaiga konkurentsi tõttu. Ja selle tõttu karule ongi eriti palju neid nisukesi nimesid. Et eks iga niisugune rahvarühm võib-olla mõtles oma nime välja, pärast hakati laiemalt suhtlema, siis kandusid need niisugused hellitusnimed ühelt teisele ja kui ta kasvõi leidsite Kalevala, siis te näete, terve karupeied, peatükk on, aga oma nimega seal ei taheta nimetada, seal on väga palju kasutatud igasuguseid varjunimesid ja see, see karupeied pidamine ja see kõik oli jälle selleks, et seda karu vaimu uinutada. Need väga vanad uskumuslikud juured on sellel asjal. Paljud niisugused asjad on meil tänase päevani teadmata, millest see tulnud on. Me tarvitame nii sihukesi asju, millel on kunagi olnud ajalooliselt väga sügavad niuksed. Uskumuslikud juured. Ja võrreldes nugisega näiteks esineb karu meie muinasjuttudes märksa tihedamini. Jah, ja kipub enamasti sedasi olema Rex inimesed muinasjuttu siis ikkagi panid oma loodusvaatluse tulemused ja ja kui kas või võrrelda neid hunti ja karu muinasjutus, siis enamasti kipub karu olema küll niisugune heatahtlik, aga, aga see, keda kogu aeg alt tõmmatakse ja, ja hunt kipub olema niisugune, kes siis alt tõmbab ja aeg seda väljenda, kasvõi isegi vanasõna, kus hundi kohta öeldakse, et tal ühe mäe jõudega üheksa mehe mõistus ja ja karul Me mõistus üheksa mehe jõud. Et kuigi jõud on, siis pole väga vaja asja kallal juurelda ja karukäitumine võrreldes hundi käitumisega ongi niisugune väga põikpäine ja, ja põhiliselt tihu Rammule rajatud need, eks inimesed siis kõiki oma ülekantud ja otseseid mõtteid sidusid loodusvaatlusega ja, ja selle tõttu sega niiviisi on ja ja kuna ma tahan veel öelda ikkagi seda, et soome-ugri rahvad On ju kogu oma niisuguse etnilise ajaloo jooksul liikunud mööda taigavööndi osa ja see on just see ala, kus karu on põliselanik, siis karu on olnud noh, nende niisugune kõige normaalsem naaber ja elukaaslane ja selge, et kõik see igapäevane, kõige tuttavam on ka muinasjuttudes. Nonii nüüd me oleme nendest karudest küll päris priskelt rääkinud. Aitäh Mati kaalule, kuulame nüüd vahepeal ühe laulu ja siis lähme küsimustega edasi. Nõndaks siin võistkond Öökull küsib, missuguse kummalise küsimuse, kas loomad ja linnud magavad talveunest oleme me küll juba päris pikalt rääkinud, aga võib-olla nad mõtlevad seda, et kas loomad ja linnud öösel magavad. Ma arvan küll, et nad vist seda mõelnud, aga kui nad on näiteks kodus kassi näinud või koera või lehma võitsid, ta ilmselt on näinud sellega loomundiku magavat, küll linnud, kama, katku kanna, vähemalt on ikka maalapsed näinud, Kanaarledal tukub, et kõik loomad, linnud magavad, kes magab päeval, kes magab öösel, see ei ole nüüd päris kindel. Sest need, kes öösel on ärkvel, need magad päeval ja väga palju loomi, loomi on just sellised, neil on siis suured silmad ja suured kõrvad, millega öösel seal pimedas on hea ringi joosta ja Neid nõrku helisid või või nõrku valguskiiri siis püüda, aga Nemad siis magad päeval ja päeval magada, kas siis sellepärast, et et vaenlastele mitte silma torgata või siis lihtsalt sellepärast näiteks kõrbeloomalt paljud magatavat lihtsalt puhtpraktilistel põhjustel päeval on nii palav seal olla, et nad ei kannataks välja anud kuumeniksid üle ja huvitav on see, et näiteks väga paljudel loomadel see uneaeg on väga erinev. Me teame kõik loomade kuningas, lõvi ja lõvist on palju kirjutatud, palju räägitud, aga lõvi on nii laiskloom, nagu ta tegelikult on, seda ilmselt teavad vähesed noh, päris kui ka sellel päris laiskloomaga ta võistelda muidugi ei suuda, see ilmselt on kogu oma elu ainult möödubki magades. Aga, aga Lõvi suudab talle väärilist konkurentsi pakkuda, tema magab umbes 20 tundi 24 tunnisest tööpäevast, nii et see on küllalt soliidne uneaeg, kui võrrelda näiteks kaelkirjaku elevandiga, kes päeva jooksul magad seal noh, olenevalt päevast kaks kuni neli tundi, ainult sama palju, kui Lõvi üldse ärkvel on. Võib teha omad järeldused, millised on Virkad loomad ja millised on laisad loomad, aga enamik loomi siiski magab umbes nii nagu inimene või nagu koerad kassidki ainult sagedasti üles, vaatad ümbrust, sest noh, neil ei oleks sooja teki, millal ennast mõnusalt tunda. Vaid nemad peavad siis kogu aeg valvel olema, sest muidu liigub keegi neile lähedale, kes tahab parajasti sedasama loomakest näiteks nahka panna ja mida kaitstuse loomake, kauem ta muidugi magada võib. Aga on selline ütlused, ole, kus kala magada. Kas kala siis tõesti magab ja kala magab, selleks laskuvad enamasti veekogu põhja, no näiteks, kes akvaariumit kodus on pidanud, kustutab akvaariumis tule ära, siis seal jääb vaikseks hommikul, kus tuli seal akvaariumi kohal põlema panna, järsku seal on näha, kuidas kalad on uimased, nad enamasti isegi värvist ära läinud, need värv on täitsa niimoodi nagu keeraks maha kustutanud nende pealt ja siis võtab üks kümme-viisteist minutit, seni kui nad ärkad, hakkad uimedega liigutama, värv tuleb tagasi ja siis kalad lähevad käima ja üles ärganud, aga magavad nad päris tõelist, tundis. Aga sa rääkisid niiviisi, et need loomad, kes päeval magavad, et nendel on suured silmade suured kõrvad On küll nii jah, sellepärast et öösel, kui seal metsas ringi liikuda enamasti troopiliste alade loomad, siis öösel on kottpime, seal suurt midagi näha ei ole, selleks et seda vähest valgus kinni püüda, on vaja suurt silma, et valgus sinna sisse mahuks või siis suuri kõrvu hästi kuulda ja nende kuulmise järgi orienteeruda. Ja mõned on veel kavalamad loomad, näiteks genet. Aafrikas elab niisugune kassi moodi loomakene tema siis selleks, et öösel ringi liikuda, julgelt käib uude elupaika, sattudes territooriumi niimoodi kiiresti läbi, jätaksin lõhnajäljed ja siis tal on nagu Teie ees, need läheb mööda mu lõhnajälgi kasvõi silmad kinni, ta leiab oma selle koha ümber ja praktiliselt kunagi oma raja pealt kõrvale ei astunud, jahirada on tal teada, käib kogu aeg mööda ühte rada, mis on tal lõhnaga ära märgitud. Kui kõrvade suuruse järgi otsustada, siis peaks elevant ööloom olema ja tähendab elevant tegelikult öösel siiski magab, magab suhteliselt vähe, nagu ma ütlesin, et kusagil neli tundi, tema on ikka rohkem päevaloom, aga tema kõrval hoopis teise eesmärgiga nende kõrvadega tema lehvitab tuult, kui nii võib öelda ja see kari signaliseerib vastastikku oma meeleoludest kõrvadega kõrvad, jahud, tahavad seda elevanti palava päikese käes kõrvades on palju veresoon ja kui tuule käes laperdavad, siis tuul jahutab veresooni verd ja, ja seda elevanti. Nojah, aga e-jänes v seal on tema kohta, ma ei oska midagi tarka öelda, aga jänes on siiski hämarikuloom, kus silmadest suurt abi ei ole ja kõrvadega orienteeruda, siis on võimalik oma elu tervist hoida. Vaat siin elevandi kõrvadest oli juttu, lastel on elevantide kohta ka küsimusi, kõige suurem sõber Leopold on hoolitsenud selle eest, et Tallinna loomaaias ikese elevandimaja rutem valmis saaks ja Rannu kaheksa klassilise kooli teise klassi lapsed tahavad ka teada, et kui kaugel see elevandimaja ehitamine siis ikkagi. Seal poole peal praegu ja praegu vaadates seda ehituse tempot, tundub, et siiski ta selleks ajaks, nagu ta valmis saama peab, tulevaks suveks ta näib valmis saavad, aga muidugi ma ei julge ära sõnuda, sest see on nii oluline asi. Praegu, kui ma nüüd ütlen, saab valmis, äkki midagi juhtuda ei saa, siis ma ei taha seda pattu enda hinge peale võtta, aga ma loodan kõigest hingest, et ta valmis järgmisel aastal saab. Keda kardab elevant kõige rohkem küsib palade kaheksa klassilise kooli teine ja kuues klass. Seda on väga raske öelda, sellepärast et elevandil see kartus nii nagu inimesena olen selle looma iseloomust, mõni kardab igasugust tühist krõbinat, jookseb paaniliselt minema kõikvõimalike selliste ärritate peale, aga teine noh, ei karda suuri pauke kõrva ääres edenes praktiliselt välja. Üks üle maailma levinud legend on näiteks selle kohta, et elevandid kardavad paaniliselt hiiri ja sellepärast, et kardavad, et hiir jookseb londi otsast sisse, kolont seal Maason ja ummistab fondi ära. Nüüd juba surnud professor pärasus võimeka otsustas seda asja kontrollida, tegi sellise katse, lasi elevantide puuri hiireke alguses läkse katsetel untsust, hiired kadusid kohe põranda alla, ei elevandidega hiired teinud vastastikku teineteist välja, Ühispoida kleeplindiga kiirekese saba külge nööri ja lasi siis nööri otsas nendest kiirekesed elevandipuuri. Elevandid ei tundnud küll mingit hirmu, nende ees nuusutusid rahulikult londiga peaaegu vastu hiirekaste lont. Ja siis, kui ta natuke ettevaatamatu oli, siis suur loom nagu elevant on, astusid lihtsalt hiirele peale ja üks noor elevant käitusele eriti agressiivselt, tema muudkui püüdiski hiireke ära tallata seal. Ja siis selleks, et seda katset kontrollida, viis ta selle noore elevandi õue, lasi siis liiva peale. Lahtine Ta oli taltsas elevant, tsirkuses lasi ta õue peale lahti ja lasi systemaid hiire. Ja siis juhtus midagi kummalist. Elevant hakkas temas paanilist hirmu tundma. Tähendab ilmselt mõjub selle kartusele või julgusele ka see, kas sa oled üksipäini või oled sa hulgakesi koos, noh, poisid, kand, julgemad kui kambaga kellelegi vastu annavad ja täpselt samamoodi on ilmselt ka elevantide üksinda, nad kardavad siis, kui hakati veel proovima loomi, prooviti rotte ja siile ja oravaid ja kõike, mida sinna puuri lasti. Elevandid ei teinud neist väljagi, tähendab ei kartnud ühtegi looma ja no looduses näiteks Eili oportidega lõvi, aga kedagi sellist samuti ei kardab, aga üks loom, keda nad siiski seal puuris kartma hakkasid. Need neli tsirkuseelevanti oli küülik. Kui sinna puuri lähtuks must küülik, siis elevandid kõik hirmunult tagalasse, tagaseina londid püsti, pasundasid kohutavas hirmus. Julged seal nurgas liigutada küülik, siis tõusis tagajalgadele, vaatas nii rahulolevalt ringi, ootas, millal talle porgand antakse. Elevandid ei rahunenud enne maha, kui küüliku sealt puurist ära viidud. Võta sa nüüd kinni, keda see elevandi väga kardab või keda ta ei karda? Nojah, see oli nüüd küll vahva lugu, aga siin ongi kohe järgmine küsimus, et missugune loom on kõige kurjem ja küsivad Pärnu kuuenda keskkooli kolmasaaja kuuesaag. Vot selle kurjusega on selline lugu, et mina sellele küsimusele ei oska niimoodi vastata, minu meelest ei ole ühtegi päris kurja looma, ühed loovad, murravad ja teised ei murra, teised söövad rohtu. Ja need rohusööjad võivad ka näiteks oma poegade kaitsmisel või, või oma territooriumi kaitsmisel võivad kurjad olla, kedagi rünnata. Samuti võivad kiskjad rünnata, võivadki kiskadega arad, ettevaatlikud olla, no näiteks hunt kuulus murdja hunt käitub pesa juures väga argpükslik kult, nagu inimesi sõnu kasutada. Näiteks kunagi ei tungi hunt kallale neile inimestele, kes tema pesa on avanud ja sealt poegi välja võtma. Samal ajal igasugused teised, isegi jänesed näiteks ründavad samal ajal poegi, kaitstes kõiki neid, kes nende poegadele püüavad liiga teha. Siin on näiteks kurjus täiesti suhteline mõiste ja loodus on see kurjus ikkagi niimoodi, et kurjad on loomad siis põhjust kuri olla, kui neile liiga tehakse, või kui nad näiteks näljased on. Aga niimoodi järjekorda panna, et üks loom on kurjem kui teine, seda mina küll ei oska. Nojah, nüüd on ausalt öeldes küll lugu nii kaugele, et rohkem selles saates enam küsimusi vastata jõuagi. Ja eks muidugi, lapsed võivad paljusid asju ka ise loomaaeda uudistama minna. Ja soovime kõikidele lastele sooja merevett ja, ja sooja jõevett ja sooja järve vett, ilusaid päiksepaistelise päevid. Ja kohtume jälle kahe nädala pärast.
