Rännuteedesaadetes olete te kuulnud huvitavatest reisidest küll mägedesse ja mitmetesse paikadesse, kuhu iga päev ei satu, aga täna. Ka siin kodusel Läänemerel ja võib-olla põikame siit veel kaugemale, ka sellel reisil juhib meid Läänemereinstituudi hüdrobioloogiasektori juhataja Henn Kukk. No see on nüüd natukene keeruline ametinimetus, millega sellise tähtsa nimetuse taga olev mees tegeleb üldiselt meie instituut on seatud tegelema kaladega Läänemerele kuid sealjuures on ka üks väikene sektor, nii nagu siin juba öeldi hüdrobioloogiasektori ja see tegeleb siis veesisese elustikuga, mis hõlmab siis fütoplanktoni son, taimne hõljum, loomsepp. Mööda maismaad on lastel kergem rännata, aga vee alla vete riiki pääseb ikka rohkem juturaamatute ja siis filmide abil, mis seal vee all on ja mida siis ka mööda seda merd sõites näha saab? See on ikka põnev küll. Üsnagi põnev, eriti eriala teadlastele ja tänasest katsumegi natukene sellest põnevusest ka teile edasi tuua meie asutuses ja üldse meie Teaduste akadeemias on üsna head alused üks nendest vandi saanud Veimer, millega minulgi on tulnud Läänemerd seilata ja päris erinevate riikide rannavetes töötada, olema siis külastanud mitmed korrad Soomet siis Rootsi kuningriiki. Taani kuningriik. Saksa demokraatlikku vabariiki ja ka Poolas on ära käidud. Mis seal põhjas siis näha on? Tavaliselt selleks, et uurida põhjaelustikku, kasutatakse mitmesuguseid mehhaanilise vahendeid kuid taimestiku uurimise juures on kasutusele võetud veel ka akvalangistid, tehagi, need on siis sellised mehed, kes käivad põhjas, toovad sealt põhjast, siseneb proovid ülesse, mida siis teadlased hiljem. Läänemeri on suhteliselt väikene veekogu, kuid siiski armas meile tema pinda Ronan 365000 ruutkilomeetrit. Ja kuna tema sügavus on suhteliselt väike, keskmiselt 60 meetrit, siis tema maht on ka väga tagasihoidlik 22000 kilomeetrit. No need arvud on sellised absurdsete jaoks, aga mitte nii, et Läänemere pindala moodustab kogu maailma merepindalast vaid 0,1 protsenti. Siis saate täiesti aru, kui väike demon ja maht vaid 0,00 16 protsenti. Nüüd mõne sõnaga, mis seal sees vee all me näeme. Kui sukeldavam põhja jõudnud, siis esiteks, meie läänemaade põhjad on väga erinevad. Näiteks meiepoolne rannik on laugjas tavaliselt siis kaetud kas liivase või liivsavipõhjaga, mille peale on siis üksikud väiksemad või suuremad kivikogumeid. Kui me vaatame Soome ja Rootsi rannikut, siis ta on täielikult erinev meie rannikust. Seal on tavaliselt kaljurannik, mis langeb otse vette ja meie siin ma mõtlen praegu suure nõukogude maa piiridesse, jääb üks selline kaljus, rannikuga saar, see on suur saar ehk hoog, land, tema kaljune rand langeb siis otse vette ja kui me hakkame seal peal vaatlema taimestikku, siis me näeme, et see taimestik on nagu välja joonistatud kalju peale kõige ülemise kihi, umbes noh, peaaegu meetri sügavusele ulatavad siis vahevetikad, need on rohelist värvitaimed. Albol tulevad siis teine vööde, seal valitsevad pruunikad, vetikad, pruunvetikad ja kõige allapoole jäävad siis punavetikataimed, sama võime ka meie rannikul olevate üksikute kivide peal näha, kuid kahjuks jah, meie kivid on natukene siiski teistmoodi asustatud nende taimedega, kui neid seal põhjarannikul taimestiku sees me kohtame väga palju mitmesuguseid pisielukaid, selgrootud, mitmesuguseid kalatoiduobjekte ja see taimestik ongi ühtepidi siis kalatoiduobjektidel, elukohaks paljunemiskohaks ja ka kaladele paljunemiskohaks väga palju. Kalad nende sama taimede peale koevad siis oma marja ja osa on vaid üks osa kaladest koeb oma marja otse veemassi, need siis tuntaks niiviisi pelaagiliste kalade nime all selliseks kalaks meie rannikumeres on kiilusoon, planthereidi loomset, hõljumit tarvitavad toiduks siis planktonitoidulised, kalad ja neid kalu, noh, meil on kõige tuntumad on räim ja kilu. Neid kasutavad omakorda siis toiduks juba röövtoidulised kalad. Osa muidugi nendest kaladest püütakse ka inimese poolt välja, osa süüakse hüljeste poolt ära, osa süüakse ka kalatoiduliste lindude, eeskätt kajakate poolt ära ja nii ongi, et, et toidu vahel moodustabki lõpuks püramiidi, mis otsast läheb ikka peenemaks. Inimene püüab osa kalu välja ja jutust jäi mulje, et ega väga palju välja ei püüa, aga mulle isiklikult tundub, et see kogus, mis inimene seal ta võtab, et see on kaunikesti suurkogusid, nii et milline inimese roll seal ikkagi on iilimise loll on üsna suur, püütakse nii, leppis karu välja kui ka röövkalu välja. Nii kaua, kui see väljapüük toimub teadlaste soovituste ja ettekirjutuste järgi siis teadlased katsuvad neid asju vaid ikka tasakaalus. Paraku, siin oli veel reostus, mis on ka inimeste poolt tingitud nimelt 250 jõge jõekest voolab iga päev Läänemerre, tuues kaasa mitte ainult sinna magedat vett, vaid igasuguseid muid reoained on toksilised, osan toitja võlad, mis, kui need on juba üle soovitud hulga Läänemerre sattunud siis ta mäelt öeldakse, et noh, see veekogu neutrofeerunud ja Läänemerd. Me peame lugema juba üsna tugevalt neutrafeerunud veekoguks. No see on niiviisi, et liialt palju on sinna toitu sattunud. Ja noh, me võime tavaliselt arvata seda, et noh, kui toit on hirmus palju, et siis on ju kõik väga hea. Aga tegelikult veekogus, mis sellega kaasneb, kaasneb selline nähtus. Et see samane, esimene toiduahela lüli, fütoplankton ehk taimne hõljum, see hakkab vohama. Nemad on aga väga lühikese elueaga ja nad kiiresti surevad, langevad põhja, põhjas nad minema, sõidetakse bakterite poolt. Selle protsessi käigus tarvitatakse äraga hapnik. Aga ilma hapnikuta elu ei ole. Ja kahjuks me peame tõdema, et praegult ligi 25 protsenti Läänemere põhjast on juba muutunud elutud tsooniks, seal puudub hapnik. Aga loodus, nagu me teame, koolis pinud tühja kohta ei salli ja asemele on tulnud sinna üsna toksiline, seda mürgine ühend, son, väävelvesinik ja sellises piirkonnas enam mingisugust elust me rääkida ei saa. Nii et selle jutu järgi siis paistab nii, et kui me enam solgime sõda Läänemerd, siis võib ühel jalal momendil saabuda aeg, kus siin üldse enam elu ei ole. Ja tõesti või aga inimesed, Ta ja teadlased, nemad on üldse optimistlikumad kui paljud teised, sellepärast et nad näevad ka väljapääse antud situatsioonidest. Kuid paraku ei tule alati nende soovituste kaasa. Need mehed, kes korraldavad majandust ja kes peaksid head seisma selle eest Nende jõgede kaudu ei satuks solki enam Läänemerre. Ja need suured ettevõtted, eriti sellistes piirkondades meil Eestis nagu Pärnu, mis on olnud aastasadade pikkuselt teatud kui üks kuurortkeskus on muutunud tootmisettevõtteks, samuti Tallinn, ta võiks ka rohkem turismiga tegeleda ja päris kurb on muidugi olukord meie Kirde-Eesti piirkonnas. Kas lapsed saavad ka mingit moodi teadlastele toeks olla? No kahtlemata praegu on niisugused meeldivad liikuvused meil Eestis nagu roheliste liikumised ja see on jõukohane kõigile, kui iseenda jaoks saab asja selgeks, kui kunagi saab sellest direktoriks või inseneriks või ükskõik kelleks, kellest need asjad olenevad siis siis vähemalt tema enam niimoodi ei tee ja, ja tema lastel on see asi juba natukene rahulikum ja ja kindlam ja tuleviku nagu roosilisem. Sa oled nüüd siin mere peal 20 aastat juba reisinud ja seal puhtalt mere peal võib-olla paar aastat olnud sellest 20-st aastast seal kindlasti on imeilus, kui parajasti torme ei ole ja kui õhtu on ja päike loojub ja tõuseb ja, ja see on imeilus ja ma pean ütlema seda, et vaatamata sellele, et ma juba 20 aastat tegelen merega ja iga suvi vähemalt ühe reisikomitee isegi neli ei tee ma pean ütlema ihadelt, inimene, nii kaua, kui ta merel ei ole, võib vägada merele minna, kui ta merele on saanud, siis vähemalt minul küll on selline tunne, et inimene on loodud ikka nelja jalaga maa peale toetama. Aga Meri on tõesti ilus, minu arust tormine meri on kõige ilusam Aundet jah, sel momendil ise ei tahaks seal mere peal olla, küll kaldalt vaadata ja aiust kaldalt vaadata oma ja kuid noh, ega need meie Läänemeretormid nii hirmsat ka ei ole, sügistormid küll siis nad võivad kesta isegi kaks nädalat järjest. Suvekuudel üldiselt tormid on lühiajalised, üks kuni kaks päeva ja mere peal on väga ilus vaadata päikesetõusu ja päikeseloojangut saan ikka omaette. Nii suur elamus, mida nüüd tavaline Kesk-Eesti elanik kunagi üle elada ei saa. Ja kui mee, meredelt miljoneid natukene kaugematele meredele, siis ma võimalik olla ka bengali lahe ääres ja vaadata, mismoodi seal päike tõuseb. See oli tõesti nii suur elamus, et mõned väidavad, et kõrbes on päikesetõus veel ilusam. Ma olen ka kõrbes olnud, ma siiski ütleksin, et merel on ta ilusam kui nüüd võrrelda meie merd ja teisi maailma meresid, kus te käinud olete, nad on kõik erinäolised. Minul on loomulikult kõik kallim, Läänemeri, see võib olla nii väga pateetiliselt, kõlab, kuid on teised merelt ka ilusad ja rv. Eriti sügava mulje jättis mulle Tšuksima meri, see on Põhja-Jäämeri oma suurte jääpankadega sinise suhteliselt ikka veel puhta veega. Ja nii nagu eelpool sai nimetatud, oleme olnud ka siis India ookeani ääres ja ka see vesi oli seal väga ilus ja mis seal salata, mõisal jaanuarikuu sees ja ta lubas isegi suplemas käia, niiet et ta oli kusagil 20 24 kraadi sooja, siis ja seal elavad hoopis teistsugused tegelased kui siin mee Läänemeres. Ja kui meie Läänemeres on põhjaelustiku hulgas karbid, nad oma mõõtmetelt väga tagasihoidlikud ja ka oma väljanägemiselt nad ei ole nii ilusad esinduslikud, kui on nende lõunamerede karbid siis. Ei ole mitte sellega seotud, et nad seal lõunamere pool on Vadiust soolsusega, kuna seal soolsus on kõrge. Näiteks on olemas üks kõikides meredes esinev karp, söödav rannakarp tema näiteks tšuktši meres, kui ma seal olin, püüdsin ta rannast välja, tema pikkus oli seal ligi üheksa sentimeetrit siis meie Läänemeres tänu sellele, et Läänemere soolsus on väga madal, tema mõõtmed ei ületa tavaliselt seal pooltest kahte sentimeetrit. Aga jah, lõunameredes on palju selliseid elukaid, mida meie meredes üldse ei ole. Seal on korallid, karpidest juba oli juttu, karpe on seal hästi palju. Nii et tasub küll lõunameredega minna, seal on väga ilusad kalad, tavaliselt neid lõunamerede kalasid kasvatatakse meie siis akvaarimides ja ma arvan, et siin Georg aher võib sellest jutustada ja kutsuda teid vaatama neid ka loomaaeda. Muidugi seal on, valdavalt on küll sellised kalad, mis on siis jõe suudmealadel elutsevad, kuid ma loodan, et meie uues loomaaias saab ka tõelisi merekalu vaadelda ja nende värvirikkusega, kus teha, Eestimaa lapsed. Nojah, seda ma tahtsingi öelda, et tegelikult meil on praegu ainult magevee kalad siin Tallinna Loomaaia akvaariumis ja seetõttu neid värvikirevaid merekalu ei ole võimalik Eesti mu lapsel kusagil mujal näha kui ainult pildi peal või siis sõita kas siis Leedumaale Klaipedas või siis juba, kui tal õnnestub kuhugi välismaale sõita ja seal siis neid suuri mereakvaariumit külastada. Lapsed on küsinud, mispärast siis meil siin ei ole niisuguseid uhkeid värvilisi kalu. No see on juba evolutsiooni käigus välja kujunenud niiviisi ja meie meredes on ka olnud kunagi siis, kui need soojemad perioodid. Meil korallid olemas, praegu kahjuks nendega tegeleda, meie geoloogid, need korallid on ammu välja surnud, sest et meie merevesi on nii palju jahedaks läinud, et need organismid lihtsalt ei ole võimelised siin enam elama. Nii et need värvilised kalad vajavad soojust, ka linnud ja liblikad meil siin külmas maas on märgatavalt tagasihoidlikumad värvikombinatsioonid. Nojah, sellepärast et siin karmis kliimas ja kaunis värvivaeses ümbruses lihtsalt on taolise ühevärvilise tagasihoidliku värvusega kehakattega kergem ellu jääda troopikas, kus neid värve on rohkem, seal pääseb kergemini jälle sellise kireva rüüga, aga siin on vastupidi. Sellise halli karva rüü on kõige parem ellu jääda. Ilmselt sellepärast nad nii tagasihoidlikud. Kui vaadata filme veealusest, riis, siis jääb küll mulje, et seal tungleb neid nii palju üksteise kõrval, aga kas seal on ka neid nii palju? Ja selline rikkalik elu, see on ainult mandrilavanõlvadele, see on nendes piirkondades, kus kohas siis põhjast tulev soolasem ja toitaineterikas vesi üles tuleb seal meeste balla planton, organisme ja loomulikult ka nende sööjaid järgmisel lülise siis, kuid kui me vaatame kogu ookeani mastaabis, siis muidugi niisugust rikkalikku elu. Me näeme seal ainult eelnimetatut piirkondades, ülejäänud piirkonnad on üsna eluvaesed ja eriti vaesed siga, piirkonnad. Aga filmi tegevad mehed loomulikult, selleks, et saada suurt efekti, valivad siis filmimispaikadeks loomulikult need eriti rikkalikud elupiirkonnad, lapsed arvavad kindlasti Need kalade rikkad piirkonnad ainult lõunameredes seal, kus korallrifid ja hästi soe vesi on. Aga ega see vist päris nii ei ole, neil ka meie Läänemeres on kalarikkaid piirkondi ja need on just need nõlvad, kus kohas põhi järsult üles tõuseb. Kus kohas siis põhjast vee edasiliikumine on takistatud, taga on suur energia, see vesi pressitakse ülesse koos selle veega kerkivad üles siis toitained, toitesoolad, need on siis nagu lämmastik. Fosfor, nagu öeldud, juba selles piirkonnas areneb väga rikkalik plankton fütoplanktonpärastes, rublanton, Bizon, kaladel toiduobjektiks ja see ongi paigaks, kuhu siis kogunevad rikkalikud kalaparved kokku ja kui mere peal vaadata, kus, kus on hästi palju kalapüügilaevu, need ongi siis need piirkonnad üldreeglina. Ma tahaks küsida selle lõuna maismaa kohta, mis elukaid sa seal nägid maismaa peal? Minule kõige vapustava mulje jättis uita häkkeri poolt rajatud seal Lõuna-Indiasse rajatud krokodillide ja roomajate kasvandus kus küll krokodilli eest oli kolme, aga neid oli koos sadade ja tuhandete viisi. Selline mass jah, lihtsalt raputas korraks külla kehast läbi kõige vanem krokodill oli kahjuks seal ainult 14 aastane, aga ta oli ka juba päris pikk, selline kahe meetrine ja üks must tamili poiss kes ilmselt ärritas teda ainult meie lõbuks, see ronis üle selle piirde Trai pikk bambusekepp käes ja siis ta teda seal sudis natukene vastu suud. Ja see krokodill siis katsus seda tamili poissi alla neelata, aga nad on väljaõppinud seal, nii et ülikiire hüppega oli tema üle barjääri tagasi jälle. Aga veelgi vapustav mulje jätsid kõik need roomajad, kõik Indias elutsevad roomajad olid seal esindatud, kõik olid ilusad, sildid juurde pandud, mitmes keeles niiviisi. Ma pean veel kord ütlema, et kahjuks meil Eestimaal ei ole sellist vastu panna veel, kuid loodame, et looma siiski kosub üks kool ja ja ka rohkem sinna roometsa, kui praegu metsa elama looduses ka näiteks mererannal meiega kokku sattusid või vees ja krabidega. Neid on hästi palju seal ja õhtul pimedas nad tulevad lihtsalt randa välja. Kas see on tore temaga kokku saada, kui ta vastu tuleb, on küll. Eriti tore on, kui krabi tuleb Läänemere ääres vastu, sest teatavasti Läänemeres on krabi olemas ja mul on õnnestunud käes hoida villkäpp, krabi Pärnu naiste plaarselt kinni püütud ja on ka siis nii, kohe võtab sõrmest kinni. No ei ta võta ühtegi krabid on üsna väikesed, aga minu reisid on viinud mind ka Kaug-Itta Kuriili saartele ja seal ma näinud selliseid krabisid küll, mille Pancer see on siis, see kehaosa kaalub juba mitu kilo ja selleks, et niiviisi üsna kena heina saada, piisab jala ära seemnest. Ja selline krabi muidugi jah, tema võib juba napsata, sõrmes kinni küll. No meil siin jah, krabidega naljalt kokku Eestis ei puutu, aga meil on üks teine selline kena, lõbus loomakene, see on jõevähk, kes võib külvata sõrmaski. Aga nüüd tuleme tagasi külmade maade juurde, kuses Chucci maal käisid seal elavad morsad. Me käisime õde Crane'i saarel ja see on üsna juba ameerika kalda lähedal seal ja selle saare rannikul. Me nägime, morskasid nii elusaid mowski kui ka juba siis üsna suurekaliibrilist Est laskeriistadest maha lastud loomi ja need mussad olid jäetud kaldale lagunema roiskuma ja neil kõigil aidanud pead otsast ära raiutud. Kas sellepärast, et marssal on kaks ilusat kihva ja selle luuväärtust hinnatakse sama kõrgelt kui elevandiluu olgi? Küllap siis nendel meestel oli vaja oma prouadele koju tuua kaasaga siis suveniire. Ja nii siiski meie loodusesõbralikult suhtuvad need, kelle käes on võim, vägi kurb kuulata, sest need loomad on tegelikult võimsad ja mina, kes ma olen nendelt loomaaias näinud, minu jaoks on ta oma võimsuse juures hästi abitu loom. Kas ta jättis sellise abita muljega mitte sugugi? Nad on üsna osavad nii liikuma loomulikult veekeskkonnas maismaal, jah, nad jätavad täiesti naha pittu ja kohmaka mulje, sellepärast, ja mis seal salata, marsad kasvavad seal kuni 300 400 ja isased isendid isegi kuni 500 kilo raskeks. See on ikkagi suur lihamass ja tema liigutamiseks on vaja siis ka jõudu, aga vees ja nad on üsna sümpaatsed ja liiguvad üsna kiiresti. Ei, ma ei ütleks, et need kohmakad loomad on. Nojah, niimoodi erinevad arusaamised võivad tekkida, kui see loom oled ainult ühes keskkonnas, näiteks loodusest, väljarebituna, loomaaias, samal ajal, kui sa teda päris oma loomulikus keskkonnas pole näinud, siis võib tõesti loomas tekkinud hoopis väärjumalaid kujud. Jah, mul on kahju, et sellel reisil ei kohanud me jääkaru, küll nägime tema jalajälgi. Aga jah, tema on teine selline tsirkus, polaarse tähendab pooluse ümber asuvale loomastikku. Tüüpiline esindaja. Kui ma olen selle looma loomaaias näinud, minu tekib küll väike kõhedust, kas ma teda nii väga vabas looduses tahangi näha? Sellist tegevust on ikkagi maailma kõige suurema kiskja ja temaga järsku ootamatult näost näkku kohtuda. Ma ei tea ja ootamatut ei tahaks, aga kui sa tead, niiviisi saad üsna kaitstud, siis ma mõtlesin, et kõik sellised üleelamised vabas looduses need jätavad sügavama elamuse kui sa teadet. Ta on jah, sul suletud kindla raudvõre taha Jeesusele midagigi vaja karta, nii et ma arvan, et see elamus jääb kindlasti loomaaias tunduvalt kesisemaks. Küllap ta on nii, et iga reistab mingi üllatuse emotsionaalse küll ja ma pean ütlema niiviisi, et ka siin, meie oma väiksel hallil Läänemerel seilates igast reisist jääb mingisugune niisugune huvitav kild meelde, ma eelnevalt juba ütlesin, et inimene on nagu loodud ikka elama kuival maal. Et kui ma ei ole juba mitu kuud Läänemerele pääsenud, siis mul tekib mingisugune hirmus igatsus tema järele. Ja ma olen isegi märganud, et ma kuidagi niiviisi puhkepäevadel kipun sellistesse Tallinna piirkondadesse. Ühes kõrgmajas, kus oli siis vaade merele ja no ma ikka jälle juhtusin seisma akna all ja vaatama sinna Kopli lahe poole, lapsena kahjuks mul merele vaadet ei olnud, ma olen päri päris Kesk-Eestist. Kuid noh, meie, Eesti on niivõrd väike ja ratas hinge, nii pole vett. Aga siiski ja mina olin vist kaheksa aastane, ma esimest korda alles Merajad üldse. Tõsi, paljud räägivad, et neil oli maast madalast juba suur tahtmine ja kihk, ma pean tunnistama teid kurvastama, et, et ka see oli puht juhus keskkooli lõpus puuklassis ma olin kogu aeg kahevahel, kas minna bioloogiat, õppinud ajalugu. Kuna tol ajal ma juba sain aru, et ajalugu, see on ette kirjutavad ajalugu ja seda ma ei nimetakski üldse ajalooks, siis ma arvan, et ma tegin oma elu kõige õigema otsuse, kus ma praegu töötan, sinna oli vaja sellist spetsialisti, kes tegeleks merepõhjataimestikuga ja kuna mina vetikatega, see tähendab ühe osa põhjas elavatest taimedest ka tegelesin, siis tehtigi mull kateedri poolt ettepanek ja mind koolitati eriprogrammi alusel selle instituudi tarbeks siis välja. Aga kui nüüd võrrelda seda meie kodumerd siin mis meil siin õual loksub ja teisi meresid, kas nad on ühes seisus? Nii on meil korrentsi olukord paraku praegu meie merega on asjad pea kõige hullemad, veel võiks samale pulgale või peaaegu samale pulgale panna musta mere. Taani väinad on kitsad, seal on palju saari ja seal on künniseid, ühesõnaga põhi tõuseb niiviisi ülesse ja selle tõttu veevahetus suure ookeaniga on takistatud. Ja sellised veekogud ongi kõige inimkartlikud ja siin inimese mõtetud rumalad tegevused võivad kaasa tuua kiiresti selle süsteemi loodusliku süsteemi rikkumise, mis praegu paraku meil ka käes on. Noh, võtame kas või selle näite, 365 ruutkilomeetrit on Läänemeres voolus põhja suurus, ütleme niiviisi, põhja suus natukene väiksem son pinna järgi võetud ja kujutage endale, et peaaegu ükski suvi ei olnud sellist ekspeditsiooni, kus me põhja ammutada proovivates ei ole võtnud sinna vahele selle kopa suumaht on üsna pisikene ja sinna vahele võtnud ikka mõne inimtegevuse jälje, kas konservikarbi või mingi muu sellise asja. Nii et kahjuks kahjuks varem käidi merepõhjast otsima saart ei taga, need leiab sealt vana kolu. Jah, igasugust kolu, sest et inimest on õpetatud aastakümneid niiviisi, et mis sul vaja, lekkelase viska uksest välja. Eriti markantne näide oli kumatuksima reisil olin seal hotellis, kus me elasime, see oli host-tähe kujuline hotell. Oli kaetud noh vähemalt kahekihilise pudeliga varaga. Ja kui ma siis hotelli peremees, kes küsis ja nii, et noh, kas neid kuidagi saaksite ära koristada, siis ta vaatas väga siniste ja lihtsate silmadega mulle otsa ja oli nii imestunud ja ütles, et aga miks neid koristada. Nad on kaks kuud lume alt väljas ja ei tea, kas seal siis see merepõhi ka sama rikkalik on. Arvata võib, et ei ole, kuna seal karvastik liigub üsna väiksearvuliselt põhiliselt Põhja-Jäämeri kaetud jääga ja vastanud jah, siis see tsoon, kus kohas jäälõhkujad murravad teed, küllap sealt ikka ühte teist oleks võimalik ka leida, sest et meie inimesi ja ma ütlesin, on ju nii kasvatatud. Ei ole midagi parata, sest et ei ole kadunud, võivad need, kel kooliõpikutest, aga näiteks mina pesin kurikuulsat lauset, et me pea looduselt mitte ootama Armoendavaid neid võtma. Nii et see on jätnud oma sügava jälje meisse kõigisse. Ja ma tahaks uskuda, et vähemalt meie järeltulijad enam nii rumalad ei ole kui meie eelkäijad, meieaegsed ma pean tunnistama, et ma ei ole rohkem tõelisi aardeid leidnud merepõhjast kui just bengali lahest lahe äärest õieti öelda juba välja heidetuna kaldale väga ilusa väikese kar. Teada on ju näiteks niisugused piirkonnad, mis on seotud antiikmaailmaga juba tollal aed ja paljud laevad põhja, kus on kindlasti ka tänavale laarsed peal. Aga küllap see maailm missis seal aarete ümber elab ja väga huvitav on ka surra. Kas võib olla veel suurem kirikus kui seal laegas, mis seal merepõhjas võib olla ja aga selleks, et seda kõike mõista, mäletan, et kallid noored sõbrad, teatage oma stuudio ilusasti ära ja katsuge siis saada veel täiendust oma haridusele, kõrgkoolis, pääsete, nendele arvetele ligi, mis ei olegi käega katsutav Aare, aga mis on palju suurem aare?
