Lõuna-Eesti haigla kommunikatsioonijuht Ave Abel ütleb, et tavapäraselt saabub neile aastas 40 kuni 60 sünnitajat Venemaalt. Eelmise aasta algusest ei ole haiglasse jõudnud enam ükski. Aga ma olen nendega ise kirjavahetuses olnud ja küsinud, et kuidas nad üldse üle piiri saaksid praeguses olukorras, et nad soovivad siia tulla siis nad on ise väitnud, et kui haigla esitab nii-öelda kutse, et me ootame neid siia sünnitama, siis nad saavad vastava viisa ja tulevad üle. Aga lihtsalt, et hetkel me sellist kutset ei ole kellelegi saatnud. Tartu Ülikooli kliinikumi ravijuht Andres Kotsar ütleb, et juba 2020. aasta algusest ei võta kliinikum plaanilisele ravile patsiente välisriikidest. Kliinikumi tulid varem patsiendid välismaalt, näiteks vähiravi saama. Seda ühest küljest piirab liikumine praegult riiklikul tasandil eriti Venemaa suunas, aga samuti ka meie oma töökorraldust, kuna meil on, on hetkel, eks ole, Eesti kõige suurema arvu koroona patsient haiglaravil plaaniline töö selle tõttu paratamatult kannatanud ja siis me ei saa võtta veel niisuguseid nagu välisriigi kodanike plaanilisele ravile. Politsei ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Targo Trei ütleb, et täpseid andmeid, palju ravi saamise eesmärgil siia tullakse, Nad ei kogu. Hea põhjendusega saab ka praegu välismaalt Eestisse ravile tulla. Kui me aga räägime mingisugusest plaanilisest ravist, kus Eestis on mingi ekspert, kelle juurde konkreetselt tullakse, siis on kokku lepitud, siis tulemine on võimalik, aga selle tulemuse jaoks tuleb siis tõesti eritaotlusi esitada. Ehk siis põhjendada seda, miks on Eestisse vaja saabuda erandlikel asjaoludel ja, ja seal tõesti peab juures olema ka siis asutuse või haigla siis kinnitas, et kuhu seda ravi saama tullakse, mis siis ütlebki konkreetselt, et see inimene sellel ajal tuleb seda ja seda siis haiglasse teha.
