Ei tea iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere, lapsed, kostab mingi kahtlane toksimine, kas sina tead, mis plaansiili poisina mõtlesin, et tänaseks on. Ma arvan, et nad meisterdavad hoolega midagi sest nad ütlesid, et neil on väga tähtsad toimetused käsil. No lähme vaatame, mis nad seal teevad. Vere siilipoiss, Teremet. That's koey, tere. Tere. Meeldiv teid näha, Tereaalneja tere, Georg. Tere, Georg, tulite meie, et töökotta kahe Georg, kas sinu jaoks on ka kevad juba käes või ainult meie jaoks? Mul on pikka aega, tunned, kohe pärast Sügist algaski kevadtalvetunne, et mul pole tegelikult sel aastal õiget olnudki. Kas te ehitate endale suvemaja või? Ei ehita, suvemajad, on linnud, tulevad. Kuldnokad, mina ei ole ise näinud, aga ma olen juba kuulnud inimeste käest, et lõokesed on siin ja ja tõesti, kuldnokad on ja ma usun, et et künnivares on juba kohe-kohe siin olemas, nii et neid linde on tulnud ja on tulemas. Tundub, et nad on hakanud juba ka seda kevade lõhna tundma. No muidugi sellepärast meie olemegi praegu siin töökojas koos siiliga, et meile teha elumajad neli tükki on valmis, minul on kaks töötsilongaks, meie tegime uusi pesakaste praeguse juurde, aga tead, kui palju on siin ka mahajäetud vanu ja eks neid vanu tuleb ju koristada ka, et kuhu nad saavad tulla ja palju-palju mune muneda. Onjoni. Jah, ja mõnda vana maja on ka väljaspoolt kohendada, et natike. Välja näeksid ka nüüd, värvida ei ole vaja ega sinna midagi ilusaks tegema hakata, aga aga see vana pesamaterjal pesakastist välja visata ja, ja katus, kui ta on pealt ära kukkunud, siis uus katus panna või vana katus paigale panna. Kõige paremini meeldivad lindudele sellised pesakastid, mis on samasugused nagu metsapuud. Nii et nad peaaegu ei eristaks üldse seda pesakasti näiteks puutüvest. Ta võiks olla koorega laud koguni, noh, see ei pea nii kaua vastu, aga ega me nüüd nii laisad ei ole ka, et meil nelja-viie aasta pärast ei suudaks näiteks uut pesakasti ehitada. Aga mina olen kuulnud mõnikord lapsi kurtmas, et nemad on nii ilusa pesakasti valmis teinud, aga ükski lind Lida sinna sisse tulla ei tea, mis edasi, võib-olla siis ei tule, kui ilus, korralik maja sugugi mitte halvemini tehtud, kui mõni teine pesadest. Nojah, sellel võib olla endiselt üpris mitmeid põhjuseid, ega meie ju ei tea, ei oska vaadata seda maailma mõne linnupilguga, näiteks tihase pilguga kuldnoka pilguga, võib-olla pesa auku suunatud vales suunas või ei ole ta sobival kõrgusel või ei ole ta küllalt varjatud näiteks ümberringi kole lage patsia vaenlased võivad selle pesakasti võib-olla lihtsalt ei juhtunud sinna sobivat lindu, kes seal pesakasti tahaks endale omaks tunnistada ja. Ja, ja meie oleme alati siili poisiga vaadanud seda, et need kassid sellele pesakastile väga ligi ei pääseks. Puu külge seda pesakasti siis panna või kuhu külge võib, võib teda maja külge panna ja kui puu külge, siis siis ei tohi teda sinna vist naelaga lüüa, kui ta seda sinna panna. Puu saab haiget, kui naela lüüa. Naelaga ei maksa tõesti puu külge lüüa, ilmselt puukülg on mõttekam panna küll. Aga nüüd millise puu külge panna, vot seda ei oska vist keegi päris täpselt öelda, sellepärast et. Ma ise tegime mõned aastad tagasi ühe katse panime erinevate puude külge erinevale kaugusele erineval kõrgusel neid pesakasti ja mõtlesime, et nüüd me vaatame, millised linnud eelistavad, milliseid mitte. See juhtus vist hea linnu aasta olevat, need sai nii palju, nad peaaegu kõik kastid asustasid ära, mingisuguseid kindlaid asju välja ei leidnud selle katse tulemusena. Küll aga on sul õigusega naelaga puu külge, seda pasakasti lüüa ei tohi. Parem oleks, kui paneksime ta traatidega puu külge ja selleks, et raad seda puud ei vigastaks, siis selle puu ja traadi vahele paneksime sihukese väikse klotsikese või puutükikese. Nii et ta siis puu sisse kasvaktsia traat. Ja muidugi me peame siis, kui me arvame, et puu on juba nii jämedaks kasvanud. Traatoritud ohustades peaksime traatikas järgi laskma pesa käest ära, laguneks traadi hoopis puu ümbert ära võtma, sellepärast ma olen näinud metsas õige sageli on need vanad pesakasti jäänused puu külge jäänud traat, millega ta on pandud siis puukülg on kasvanud selle kasvava puu sisse juba ja see on kaunikesti kole ja valus vaadata. Aga kuhu poole see avaus peaks ikka olema või kui kõrgele selle pesa kastika peaks panema ja kas seal pesakasti küljes peab olema see pulk, mille peal lind istub? Ja noh, hakkame nendest pulkadest peale, mina arvan, neid pulki sinna vaja panna ei ole, aga kui keegi on pannud, ega see ka midagi see pesakastile halba ei tee, aga linnuseisukohalt vist sellel pulgal erilist tähtsust ei ole. Aga nüüd, kui kõrgele seda panna endale mugavam ja ohutum, kui me väga kõrgele ei banneni, paari-kolme meetri piiridesse jääma. Ja siis see lennuavasuund on ka selline, et nagu ma ütlesin, ega see väga täpselt midagi välja lugeda ei võinud, aga võib-olla et põhjasuund neile lindudele väga ei meeldi, ma arvan, et järsku oleks lõuna või, või siis kusagil läänetuul vä kirjanduses niimoodi soovitatakse küll, et see lennuava võiks olla lõunasuunda või või siis ka läände suunatud ida ja põhjasuunda. Soovitatakse vältida. Aga Georg, vaata nüüd nei meie pesakaste, kas me oleme selle lennuava õigele kõrgusele teinud? Ma ei tea, kellele see pesakastile mõtlesite kuldnoka suurusele, tihase Voosele linnul. Minul on üks. Kole ja minul on tegelikult üks tihasele ka tehtud niimoodi, et me katsusime üks ühele ja teine teisele teha. Nojah tähendab raamatutes igal pool on kirjas, et tihase pesakasti juures peaks lennuava läbimõõt olema kusagil 32 millimeetrit, oh see on siis natuke üle kolme sentimeetri, selle augu läbimõõt kuldnokal siis viis sentimeetrit peaks lennuava läbimõõt olema ja see lennuava peaks siis katusest ulatuma allapoole kuldnokal ka umbes viie sentimeetri jagu ja teha seal siis kolme sentimeetri jagu katusest allapoole. No minu meelest ta teil täpselt niimoodi ongi tehtud ja pesakastid ise siis võiksid olla tihasel kusagil 23 25 sentimeetri kõrgused kuldnokkadel siis 35 sentimeetri kõrgusest tihase pesakast on igatpidi siis väiksem ja kuldnoka pesakast jälle suurem. Ma arvan, et meie linnukesed, kes lõunamaalt siia tulevad, jäävad meie pesakastidega rahule. Eks mütsi lon kogemusi nüüd, lapsed, küsime teilt, kas teil on olemas või vaadanud neid lauatükke, mis sobiks pesakastiks ja kas te olete hakanud juba valmistama pesakaste nii nagu meie kahekesi siiliga tegime. Või siis? Olete mõne vana pesakasti korda teinud ja sellest võite meile kirjutada ja muidugi, mis linde te olete näinud? Sellest ka, kirjutage meile. Ja soovime teile head varajast kevade algust ja ja lõbusat ojade vulisemistele kõigile ja olgu pesakastid, kenad ja kaunid kõigile nendele lõunamaalt tulijatele. Eelmises saates Urmas ütles teile, et lehituseksite punast raamatut ja leiaksite seal taimede osaste need taimed, mis kasvavad Eestis vaid ühes või kahes leiukohas Tere, ja suur tänu, et te olete punast raamatut uurinud taimede seisukohast. Enamus vastuseid on kõik õiged. Mõned kirjutajad on isegi üles leidnud selle liigi, mida punane raamat ei sisalda, praeguste andmete järgi aga möödunudaastane Eesti looduse number kirjutas, et üks käpaliste liik, leeder, sõrmkäpp on tagasi toodud Saaremaale, kus ta varem kasvas. Et viimased leiuandmed on sajandi algusest. Mõnedes kirjeldasime ära toodud ka üks sõnajalg, nimelt odajas astelsõnajalg. Seda küll praeguste andmete järgi enam Eestimaal ei kasva, viimased andmed temast on 1935 ja Rapla rajoonist. Nii et kes selle ära märkis, siis peab teadma, et see liik praegu meie flooras puudub ka enamus teisi on kõik olemas. Sõnajalg taimedest on meil Eestimaal haruldased, põhja Rauni algsee on üks väiksekasvuline Sõnajalg, mis armastab kivist pinnast, siis on veel sõnajalgidakiviürt, see on ka väiksekasvuline sõnajalg ja õistaimedest üsna suurte valgete õitega haruldane taim kadakas, mis kasvab ainult Tallinnas Lasnamäes ühes kohas, siis on kollaseõieline meelini, kilbirohi ja pisi linamis kasvab ainult Hiiumaal. Siis võiks öelda, et süstja lähisel kuuskeinal ei ole praegu päris selge, kas Meil on kindlaid leiukohti või ei ole. Veetaimedest on haruldane, nõtke näkirohi ja käpalistest leeder sõrmkäpp, Jaan nõmmluga on niisugune haruldane taimel ja suurest tarna perekonnast on ainult üks taimel haruldane, see on siis jalgtarn, Tarmo kasvab Eestimaal 77 liiki ja kõrrelistest on haruldane sabar Nurmikas siis veel õistaimedest on pihkane põisrohi, mis esineb ainult uhtiv saarel, siis läänesõlmhein, haruldane taim ja kaalus litterhein, mis on meil leitud ainult ühel korral. Tema on üheaastane taim. Aga lõuna pool Kesk-Aasias on ta üsna sage. Ka linnapildis kasvab umbrohuna, siis veel veetaimedest on vesi naaskelleht. Mõnedes kirjeldus on ära toodud ka soo, aga praegu kindlalt leiukoht ei ole teada, suu rikkal ja siis veel liblikaealistest väikseõieline hiirehernes ja on märgitud ka uulajalistest akakapsast püramiide taga kapsast. Tal siiski on, mitu leiukohta Saaremaal Sõrve sääres ja siis veel mõnes kirjas on ära toodud üks kõrvaline, mis kasvab veekogudesse, on tuska roosa vesi, riis, aga selle taime kohta võib öelda, et tema ei ole meil kodumaine taim tema meel sisse toodud ja selliste taimede kohta öeldakse siis introdutsent, et mitte pärismaine. Mis on meil Eestimaal haruldased, kindlasti olete neid näinud? Ei ole, kuna selles populaarteaduslikus raamatus ei ole täpseid leiukohti ära toodud. Miks ei ole? Aga sellepärast, et kui taimel on ainult üksainus leiukoht siin Eestimaal, siis võib ju keegi suur taimekollektsionäär või huviline ta lihtsalt sealt oma koduaiajooks kollektsiooni jaoks üles kaevata ja nii jääbki see meile kadunuks. Meie loodusest ja mõni võib hoolimatult äraga tallata selle ainsa taimekesi. Jah, punast raamatut ja vist jah hoolega uurima, et need taimed hästi selgeks saaksid, näiteks. Võib teha kasvõi lilleloto ja ja seda mängida. Miks mitte ja, ja ka sel juhul tuleks teha nii loomutruu, et k pildi järgi see taim oleks äratuntav ja ilmeksimatult. Lapsed on ainult tõepoolest palju vaeva ja uurinud punast raamatut taimede osas. Siin tädi on lisanud nende taimede loetelusse ka taani meri, salati, mis on tõesti väga haruldane taim. Ja nõukogude liidus teda mujal ei leidugi kui ainult Eestimaal. Aga siiski tal on pisut rohkem kui paar leiukoht Eestimaal, tema kasvab meil mere rannikul kaljupankadel toonud Tähelepandamatu Väikse kasvuline üheaastane taim ristõieline, niiet redis ja kaalikas ja kapsas on tema sugulased. Väga huvitav, kas merisalat on ka söödav? Seda Taani merisalatit? Ei, kindlasti ei tohiks süüa, kuna teda meil on niivõrd vähe ja ta on haruldane, aga mererannas kasvab sagedasti suurekasvuline merikapsas. Sellest võib küll suppige. Selge ühtki haruldast asja ei tohi puutuda. Kui me ei kaitse oma haruldasi taimi, siis vastu olemegi neist ilma, sest juhtub, et inimtegevuse hoolimatult tagajärjel jälle mõni liik hävib lõplikult meie planeedilt. Püüame siis hoida seda, mis meil veel on järgi jäänud. Jah, aga nüüd, Urmas, võib-olla sa annad lastele siis uue küsimuse ja pärast seda vastad mõnedele laste küsimustele. Seekord tuleb küsimus jälle taimedest ja teeme seekord nii, et uurime seda punast raamatut taimede osas ja vaatame, millised puittaimed need on, siis puud ja põõsad on kantud meie Eesti punasesse raamatusse. Neid ei ole kuigi palju. Nii et missugused puittaimed, puud ja põõsad on kantud punasesse raamatusse ja just nii ja nüüd laste kirjad, loodusesõber Terje Torist kirjutab. Ma olen palju aastaid kasvatanud kaklusi, kuid ükski neist liikidest pole mul veel kunagi õitsenud, kuid mul on sõbranna, kes kasvatab samuti kaklusi ja nyyd õitsevad temal igal aastal. Palun ütelge mulle, mida ma pean tegema? Kuna siin ei ole konkreetseid tingimusi, millise temperatuuriga ja valgusega ruumis need taimed kasvavad, siis esmalt võiks sõbranna käest nõu küsida, mis nipid on ette võtnud, et, et nad nii hästi õitsevad. Aga peamine nõue on see, et kaktused tahavad talvel jahedamat ruumi, see tähendab temperatuuril 10 kuni 15 kraadi ja võimalikult valget kasvukohta. Samuti ei tohiks neid taimi siis häirida, et ei tohi neid tõsta ühest kohast teise ja poti ei ole ka, soovitab pöörata kaklustele ei meeldi, kui kasvutingimused järsult muutuvad. Mida jahedam ruum, seda vähem tuleks ka kasta ja kasta tuleks üsna sooja veega. See vesi võiks olla nii 30 kraadi soe. Ja kasta tuleks nii, et talvisel ajal taime peale vett taimele nii-öelda pähe ei tohiks. Vett lastet tuleb kasvanult potimulda ja eriti hoolega tuleb jälgida seda, et läbi poti mulla valgunud vesi ei tohi sinna alusele kauaks jääda. Nii võivad juured juurekael kergesti haigestuda ja taim mädaneb ja vajub kokku. Peab teadma iga taime kasvunõudeid. Nonii meie hea sõber Alo Särg püsib oma kirjas, et kass kassi käpad on hävimisohus. Kuidas sellega on? Tema ema ütles, et varem kasvas neid karjamaadel, aga Alo ei ole neid üldse näinud. Kassi käpad armastavad kuiva kasvukohta ja lubjarikast pinnast. Karjamaadel on üsna ebatõenäoline leida neid kehva pinnaselembeseid taimi kuna seal lihtsalt on liiga rammus pinnas nende jaoks meie eestimaise hariliku kassi käpa levila on on väga suur. Teda kasvab ka Kaukaasias ja Kaug-Idas ja väga lähedasi liike ka Põhja-Ameerikas. Aga siis on siin siili poisile üks tore kiri. See ei ole lapsekiri. Aga mulle meeldib väga, kui meie saadet kuulavad kõik, mitte ainult lapsed ja selle tibla on meile, satud Pärnust üks. Tore onu Märt, tõlk. Ja siin kirjas on siis nii, Sulsiili poiss on huvitavaid ja kasulikke nõuandeid. Kas selliseid teemasid, mis mind huvitavad, taimed, lilled, sul on häid sõpru ja abilisi ka? Ja kui see väga tülide siis oleks mul üks küsimus ja palve. Kaks aastat tagasi ostsin Pärnu turult ühe suhkrupeedimoodi juurikamüüja nime ei teadnud, ainult et pidi olema mingi ameerika taim, hakkas hästi kasvama. Nime sain ka teada, germes, lill nüüd olen teada saanud, et olevat ka ravimtaim. Aga mis ja kuidas, kas need sügisesed tumedad marjad, õlvikud või lehed ja juured ka? Jah, viimasel ajal on see ameerika germes ehk ameerika germes lill tõesti meil Eestimaal üsna jõudsalt levinud aadres kasvatatakse teda kui ilusat taime, eriti ilusad on tal sügisel viljad, aga tegu on siiski ohtliku taime, aga kuna ta on mürgine ja kõige mürgisem, ongi temal see lihakas juur. Ja see ameerika germes pärineb siis Põhja-Ameerikast, kus ta kasvab Kanadas ja kuni Mehhikoni välja ja Põhja-Ameerika temaga saab lausa seal umbrohuna. Meil aga kasvatatakse dekoratiivse aialillena. Paljud liigid selles germes lille perekonnas on hoopiski troopilised, puud ja põõsad kasvavad suureks puuks. Aga mõned on rohttaimed. Ja nendel Roodsatel liikidel on suured vahelduvad munad, lehed ja väikesed ilma kroonlehtedeta õied. Nendel olevad tupplehed, mis on valkjad või valkjas roosad, aga sügise poole ilmuvad värvilised läikivad lillakasmustad marjad külge. Ent need marjad ei ole söödavad. Omal äranägemisel ei tohiks seda taime mingil juhul ravimiks kasutada, sellel võivad olla ettenägematud tagajärjed. Mina ei oska küll raviomaduste kohta midagi öelda, olen isegi mõne arsti käest küsinud ja raamatut uurinud, aga konkreetselt ei ole midagi leidnud. Meil on siin päris mitmeid toredaid Kirju, ja see kiri, mis minu käes on praegu, on Pärnu 21. laste päevakodu lastelt meie vanadelt headelt sõpradelt, kes mind juba aastaid on kirjutanud, need on need tublid sibulakasvatajad ja, ja neil on see sibul igal aastal ikkagi juba varajasest kevadest peale akna pealt võtta, supi sisse ja prae peale riputada, sibul on väga vitamiinirikas. Isegi mina söön sibulat ja muidugi vitamiinirikas. Ja nendel on seal igasuguseid põnevaid asju, nad on väga looduslembesed, lapsed, mulle tundub, kirjutavad meile, et nad on uurinud seda punast raamatut küll lindude ja taimede koha pealt ja ühe linnu kohta arvasid lapsed, et lindude punkar see linnu nimi on siis vaenukägu ja ta tõesti veidi punkarisoenguga, eriti kui ta vähekese ärrituvust ajab pea põld, suled püsti ja need on tõesti nagu punkar hoolega oma soengut lakkinud. Tore, upub nagu pudelipõhjast tuleb see hääl ja tema söömist avana hoopis kummaline nimelt, tal on pikk peenike nokk ja sellega on raske midagi alla neelata, lemmasid Songib maa seest sügavalt putukaid nokaga välja ja siis selleks, et toitu alla neelata, selleks ta viskab selle toidu niimoodi üles. Nii nagu mõned poisid teevad, võtad hernekommi, viskad üle, saad suu pärani lahti, neelad siis alla ja vot niimoodi vaenukägu sööb ja see on täitsa põnev vaatepilt ja kahju ainult, et need vaenukäikusid meil nii vähe on nendega kuigi sageli kokku juhtu. Karro oli lasteaias teiste laste käest. Küsinud, et miks toonekured teevad korstna otsa pesa ja sellele küsimusele ei osanud isegi kasvataja vastata. Harro ise ütles küll, et, et noh, siis ei pea toonekured poegade haudumisega vaeva nägema, et korstnast tuleb sooja suitsu. Mul on kuri kahtlus, et kui see toonekurg pesal sellise korstna otsa, kus suitsu ka veel tuleb, et siis ei tulegi sealt munastest kunagi ühtegi poega selle pärast küll ükski kurg pesa tegema ei hakka. Ta vajab lihtsalt tugevat alust peeniks oksa peale, nii nagu vint või või mõni teine laululind teeb seda pesa ära, ei mahuta, sealt kukub lihtsalt alla ja kuna on toonekurg, pole just nii väga korralik ehitaja ka, siis ta vajab lihtsalt laiaalust. Maja harja peal ei ole need laialauseid rohkem, kui see korsten või inimesed, kes tahavad kurgnel maja lähedal pesitsevad, panevad vankriratta üles puu otsa, vaid need on kõik sellised laiad alused, mille peale seda pesahunnik, et hea paigutada, ilmselt sellepärast ta sinna kostnud, seda pesa teeb ka. Lapsed soovisid veel teada, et missugused meie lindudest on kõige rohkem papagoi moodi, nemad olid vaadanud, et seal punase raamatu piltidel on leevikesed papagoi moodi. Kas äkki leevikesed ongi papagoi sugulased? Kuulasin ma nüüd ei ole, aga pildi peal vaadates võivad nad tunduda küll natuke papagoi moodi ja mispärast sellepärast et nendel on samuti selline matsakas ümmargune kere natukene lühike nokk, nii nagu papagoid, rändepapagoid. Kui te olete nüüd kas pilte vaadanud, filmidest näinud natukene kõver, meenutab veidi kullinoka või, ja mis tema nokas veel eriti huvitav on see, et see nokk liigub mitte ainult nii üles-alla lahti, vaid ka külgede suunas, nii nagu teie saate oma lõualuid liigutada nii ja muidugi misse leevikese papagoi sarnaseks teeb, on see, et me kõik teame, et papagoid on hästi värvikirevad leevike meie metsade lindudest ka üks värvilisemaid, võib-olla sellepärast siis lapsed papagoid pidasidki, aga tegelikult on lähedane sugulane ei ole. Kui mitte arvestada siis seda, et kõik linnud põhimõtteliselt on omavahel sugulased, nüüd samamoodi nagu meie näiteks oleme imetajaid näiteks hunt, on ka siis meie sugulane, samasugune sugulane, võiks olla siis ka ütleme, leevike ja papagoi Omuvad jah. Aga mitu toredat kirja oleme saanud ka Valtu kooli kolmanda klassi lastelt nad käisid mõni aeg tagasi Tallinnas ekskursioonil ja uudistasid Harri Vasara marionettnukke ja hästi huvitav oli neil loodusmuuseumis need kirjutavad, leidsime palju tuttavaid looduses õpitud loomi, linde, taimi, tuletasime meelde, mida me nendest teame. Veel rohkem nägime aga uut ja hästi põnevat. Kes oleks küll võinud arvata, et mõni kala nii suur, võib-olla, ja kotka tiivasirutus oli nii võimas. Kotka tiiva siruulatus võib-olla tõesti kahe meetri lähedal ja kui teda niimoodi lähedalt vaadates looduses Me näeme kotkast kaugelt kaugelt väikese punktina taevaskoda seal kilomeetri kõrgusel. Kui ta muuseumis on meil käeulatuses, siis loomulikult ta tundub kohutavalt suur ja ja ka natuke hirmuäratav. Ja Valtu lapsed küsivad meie käest, et kas teate, kui rikkad me oleme ja nad ise vastavalt sellele küsimusele kogu klassi peale on 193 kanal 12 kääbus kala, 16 kuke, 10 parti, kaheksa hane ja 35 kassi, 16 koera, 32 siga, 31 lammast, seitse oinast, seitse talle 21 lehma. Pulli ja üks vasikas. Ja see on juba tubli majapidamine, kellel on tore, kui sellist arvestust on peetud. See on tore muidugi. Ja tegelikult igast klassist võiks põnevaid asju kokku arvata, kas nüüd igal pool neid kanu ja kukkesid kokku lugeda, on võimalik? Aga kõikvõimalikud muud koduelukad näiteks võiks tõesti vaadatav varvad ühe klassi või paari klassi peale tuleks sihuke korralik loomaaeda vähemalt zookauplus kokku kui kuuridel näiteks linnalaste puhul, mis loomi keegi kodus peab. No vot siin üks Pärnu poiss Marco Runtal kirjutab meile, et tal on kodus akvaarium kuppidega kodurott ruudi. Aga maal käies leidsid nad katkiste jalgadega kaelu saki ja nüüd nad siis proovivad seda kodus ravida. Jalad on hakil kinni seotud, aga mitte kuidagi ei taha see hakk nende kinniseotud jalgadega liikuda. Nojah, lindudel üldse, metsloomadel on arvamus, et ega ükski side näiteks lahas või kips, et see ei ole mindagi hea pärast neile pandud, vaid see on selleks, et neid segada ja selleks, et segajast vabaneda, hakkavad kohe nokaga seda sidet ära urgitsema või siis kipsi ära lõhkuma või nühkima kuhugi vastu. See muidugi segab neljal seda aru, kes need nii palju nüüd peas ei ole, et aru saada, et inimene on neile püüdnud head teha. See nõuab lihtsalt ääretult suurt kannatust ja võib-olla ka väikest vägivalda selle looma kala selles mõttes vägivalda tuleks ta panna võib-olla kitsamasse puuri, kus ta ei saani vabalt tegutseda selleks ajaks, kui tal jalgu tiib ära paraneb ja alles siis lasteaeda niimoodi vabamalt liikuma, muidu kui ta omatahtsi saab tegutseda, siis ei tule sellest paranemisest suurt midagi välja. Aga ma arvan, et kõige paremini oskab seal nõu anda, kuidas loom just ravida on. Ikkagi oma lähikonna veterinaararst, tema käest tasuks seda täpsemalt järgi uurida. Igal juhul on. Kui lapsed tahavad linde loomi aidata ja mul tuli meelde, et eelmises saates me rääkisime talikülalistest ja siis jäi meil ütlemata, et Jüri-Ruut Kangur kirjutas meile oma kohtumistest talikülalistega ja ta kirjutab nii. Tallinnas ei ole ma tänavu ühtegi talikülalist kohanud, küll aga Harjumaal vesipapi Keila-Joal ja Pirita jõel, kuivajõel ja paunküla, veehoidla, väljavoolukanalil ja urvalinde ja siidisabaparvi olen kohanud korduvalt kosel ja Kose-Uuemõisas. Kas need talikülalised on meil praegu ka veel siin või on nad juba ära läinud ja kui nad on läinud või hakkavad minema, siis? Normaalse talve korral oleksid nad praegu kindlasti veel siin, hakkaksid alles rännule mõtlema kusagil märtsi lõpus või aprillikuus isegi. Aga kuidas nüüd tänavu aasta läheb, selle peale ei oska päris täpselt vastata, aga kuhu nad lähevad, eks nad lähevad põhja poole tagasi või siis ida poole tagasi. Nendest enamik talikülalisi tuleb meile just idast ja põhjast. Nende talviste rännak põhiliseks põhjuseks näib olevat siiski see, et seal, kus nad peaksid elama, seal ei ole neil süüa tulevad meile siia toiduotsingutel ja kui nende talikülaliste arv eriti suureks läheb ja neid väga palju tuleb, siis nimetatakse neid rändeid vaid toiduotsingurändeid juba suurteks linnu invasioonideks, näiteks mänsakutega siukseid invasioon üpris sageli ette tulnud. Aga kas siis nendele päris meie lindudele siis ikka toitu jätkub või muidu äkki tali. Külalised on kõik eest ära söönud? Ei no seda ohtu ei ole, et kõik oleks eest ära söödud, sest vaata need linnud, kes meil nüüd lõunast tagasi hakkavad. Nemad sätivad oma tuleku selle aja peale, kui putukad talveõunast üles ärkavad või putukavastsed munadest kooruvad. Ja vot sellega seoses on nende see tagasitulek nagu paika pandud ja nende toit praegu veel magab. Nemad tulevad siis, kui see toit üles ärkab, aga ma arvan, et järgmisel korral räägime natuke põhjalikumalt sellest, kuidas siis need linnud meile tagasi tulevad ja miks need linnud üldse rändavad ja kuidas nad rändavad ja kuidas siis teha ka selliseid väikesi vaatusi lindude rände kohta ja siis räägime natuke sellest, millised näevad need linnuparved välja, kes tulevad ja kuidas neid vaadata ja mis ajal neid vaadata ja nii edasi ja nii edasi. See ränne on üks igavene põnev asi. Ja tegelikult ega me tänapäevani päris täpselt ei tea, mille järgi need linnud siis orienteeruvad, kui nad need pikki vahemaid maha rändavad. Ja ikka oskad seda õige tee üles leida. Aga sellest me taha pisi räägib. Lapsed, kelle küsimustele on nüüd tõesti vastamata jäänud, siis olge kannatlikud. Külmeneliga vastame. Nii et soovime teile ilusat märtsikuud ja kohtume teiega jälle kahe nädala pärast. Ja kirju ootame ikka aadressil Tallinn 200 100, Lomonossovi 21, lasteraadiosiilile ja märtsikellukesed õitsevad. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
