Ei tea iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere kõigile meie sõpradele. Tere nädal tagasi, teisipäeval olime me koos parksepa keskkooli lastega reisil Lahemaal ja täna kuuletegi meie reisimuljeid. Ja me ei alusta päris algusest sellest hetkest, kui me kohtusime parksepa lastega nende koolimaja juures hommikul kell seitse, vaid sellest hetkest, kui me olime juba Viitnal. Minu nimi on rutt ja olen siin lähemal tööl juba 10. aasta praegult me asume siin Viitnal, see on väike Viitne linajärv, siin leotati vanasti linu ja selle järve taga, seal teisel pool on veel teine järv, see on palju suurem järv ilusam järvel. Ja seal kasvab veel väga palju taimi, mis on kantud punasesse raamatusse, tähendab taimi, mis peaaegu on igalt poolt välja surnud näiteks siin üks Vesiloo teel ja see kasvab Eestis ainult mõnes järves, terves maailmas on väga vahet ja noh, sellepärast et taime kaitsta, pean kaitsma kogu seda järve, eks ole ju. Me ei saa ju kaitsta taime üksinda, me peame ikka kõik ümbrus kaitsma ja selle väikse järve kaldal on siis niisugune õppekeskus meil ehitatud, kus me siis lastele näiteks, kui nad vahel tahavad ja rohkem aega on, mitu päeva siin saab näidata slaidiprogramme, näiteks talvel tulete ei näe suvist loodust, siis saab näidata, missugune see suvine Lahemaa siis on, saab filme vaadata, videofilme on niisugune koht on ka olemas ja saun olemas, saab ka pesta ennast. Sest talvel on siin väga toredat suusa, räätsa. Seda kõike. Aga kui me siit läbi tulime, kas te märkasite lapsed, et kui tallatud metsaalune, nii et igale poole, kus tuleb inimene, kuigi me tahame head siis kohe loodus kannatab, metsaalune on nii ära tambitud, seal seal metsa all kasvavaid samblikke sammalt, maapind sõtkutaks ära ja siis jäävad haigeks puud. Ja kui me siit tagasi lähme, siis vaadake, kui palju on tühje kändusid, lihtsalt kändusid. Ja kännud on siin sellepärast, et väga palju puud kukuvad maha, sest puud on haiged. Metsa pind on ära tallatud, siis puudise anal õhku, sest ka mulla sees on palju õhku ja puudi oma juurtega ju toituvad ise enam õhku, puud jäävad haigeks, hakkab seal Liisugule tärklist tekkima, hästi palju. Kui tartlastel on palju, siis tuleb kohe kobinal kohale terve hunnik putukaid, igasugust kahjurputukaid, kes kohe hakkavad siis seda puud sööma. Söövad puud, niikaua kui kukub maha või puu jääb niisama haigeks, kukub maha suure tormiga. Muidugi, sellest on väga väga kahju, sellepärast ikka oma inimestele, kes siin käivad, ütlevad, et kui on palju rahvast koos taime ikka mööda radasid, siis tallame vähem metsaalust. Lahemaa nimi tähendab, et lahtede aardemaa, aga mereäärne maa, teate, see on niisugune madalmaa siin põld uisa harida, vanasti rannaküla tulid aga siis rannakülad surid nagu välja, inimesed hakkasid rohkem lõuna poole elama asuma ja sinna küllalt palju tühje kohti ja lõuna poole jääb loopealse alad. Saaremaast olete pilte näinud, eks ole. See on siis niisugune maa, kus jalge all on paekivi ja paekivi peal on hästi õhuke muld. Aga põnev on see, et niisugust maastikku pole maailmas mitte kuskil peale Eesti. Ainult Rootsis on kahel saarel kaal väiksel saarel seal kasvavad kadakad, hakkad ja väga palju igasuguseid ilusaid lillekesi. Neid taimed kasvavad ainult seal kauges stepis lõunas ja teadlastele ongi väga põnev vaadata, kuidas need stepitaimed nüüd said siia meie põhjamaal Eestisse loopealsetele. Nii et see on ka üks väga suur looduse saladus ja need kunagised loopealsed, need on selle poolest seal põnevad. Et need olid esimesed alad siis Eestimaal, kus elasid meie esivanemad. Kuigi see muld on seal väga õhuke, on see väga viljakas, elasid, harisid põldu, seal korjasid kive, tegid kiviaedu, kivihunnikud on selle järgi ja sinna ka maeti inimesi ja loopealsetel on säilinud väga palju matmiskohti, kus siis kivikalmetest inimesi maeti, need on väga huvitavad vaadata, nagu me tänapäeva kalmistuid teame, aga et nii kaua tagant nelja-viie 1000 aastaga matmiskohad on säilinud, see on ikka väga haruldane. Ja kuidas need säilisid meie ajani. Aga sellepärast, et kui inimene oskas paremaid attru teha ja ta oskas juba metsa paremini maha võtta ja siis ta läks Lõuna-Eestisse, kus on ilus paks muld, eks ole ju ja seal oli parem põldu harida ja need loopealsed tühjaks. Ja tänu sellele, et nad tühjaks jäid, on need kalmed ja kõik meie ajani säilinud. Aga Lõuna-Eestis võib-olla oli seal ka midagi rohkem, aga me ei tea, sest kõik tehti põlluks. Kivid veeti minema. Ja sellega on väga palju inimene muutunud seda Lõuna-Eesti loodust. Ja kolmas niisugune loodustsoon, mis jääb lõuna poole siit, noh siin lihtsalt ütleme, et põhja pool oli see rannikumadalik, siis olid loopealsed ja lõuna poole kõrvema kasvate loote Tammsaare Tammsaare kirjutab sellest maast väga ilusti. Seal olid metsad, sood, rabad, põld on väga vähe. Nii et seal oli vanasti vähe inimesi, praegu elab seal veel vähem inimesi, sest nagu teate, metsades ikka vähe inimesi elab, mindi sinna, kus olid paremat maad ja tänu sellele on siin lahemaal Põhja-Eestis niisuguseid alasi, kus seal küllalt vähe inimesi ja seda Eestimaa kunagist loodust on väga palju säilinud. Siin on mõned reservaadid maa-ala, kus ükski inimene ei tohi sisse minna, sellepärast et loomadel oleks seal rahu, et taimed saaksid seal kasvada, et keegi tallaks, keegi lõhuks seal midagi. Seal me siis vaatame, kuidas see loodus oleks, kui inimest ei oleks. Kui puu kukub maha, siis sinna ta jääb. Mitte keegi, mitte midagi ei puudu, mis seal on ja see on väga põnev, eks ole, Juhkul mõned kohati on, kus siis loodus säilib nii nagu ta on. Ja siis on niisugune üldine mets, kus rahvas küll tohib käia, aga peavad väga rangelt jälgima looduskaitsenõudeid. Siin on ka toredaid jõgesid, kus on ilusad joad peal küllalt puhtaid jõgesid veel, kus merest tuleb kudema forell ja lõhe, mis seal ka väga haruldased kalad ja mis väga valivad, millisesse sihuke tulla, kas ei hakanud, ei tule. Nii et peale selle taimede ja muu kaitse peame ka vett kaitsma, üldse looduse loodus ei saa kaitsta, nii et ma panen, et ma hakkan seda puud kaitsma, ärge siia ligi, tulge, aga siin kõrvalteel, eks ole, olete Trumpil ring, inimesi üldse ei saa, loodus saab kaitsta ainult kõik korraga õhku, taimi, loomi, kõike. Täna ma pakuksin teile välja, et me oleme praegu Viitnal viitalt, hakkame sõitma, sõidame Palmsesse, vaatame natuke Palmse mõisa mõisas ringi ja peale pausi sõidame Altjale mere äärde, vaatame ühte küla ühte nurka lahemast natuke näeme. Teate, mis tähendab mõis tegelikult eesti keeles? Mõis tähendab eraldiasuv, jõukas talu ja esimesed mõisas Eestis olidki nii ega nad ei kuule sakslastele ka ega rootslastele taanlastele, vaid, vaid esimesed kuulusid kristlastele peaasjalikult, aga siis, kui hakkasid ka sakslased ja teised endale suuri niisuguseid mõisa ehitama, hakati Kaleid mõisatest nimetama ja Eestis oli omal ajal eelmisel sajandil kaks ja pool 1000 mõisa. Et mõisad olid kõik ehitatud kõige kaunimates kohtadesse, kus ümberringi olid head põllud, ilus mets, oli põhjavett oli allikaid palju ja ka Palmse mõisa niiviisi ehitatud. Nii palju ilusat on kohe ilus vaadata. Siin meeldib üldiselt kõik see puhtus ja korralikkus, kõik vanaaegsed, hooned alles jäetud, restaureeritud, isegi kolm luike, ujuksin tiigi peal. Üks on halle, kaks valget. Muinasjutt inetust pardipojast, kui te seda lugenud olete filmi näinud, siin on see inetu pardipoeg praegu oma täies ilus näha et selle aasta poeg hallis sulestikus luigepoega tema tasapisi hakkab, nüüd, kui ta täiskasvanuks saapa suureks valgeks minema Need Palmse luiged on jah, ühed põnevad luiged sest need Palmse luiged ei ole mitte luigeema välja hautud vaided. Palmse luiged on kunstlikult munadest välja hautud luigepojad, kes on nüüd suureks kasvanud. Teadlased olevat öelnud, et ega kunstlikud luigepoegi nagu kalatibusid, välja haududa ei saa. Pole võimalik. Aga ometi on võimalik. Ja need luiged on veel suured filminäitlejad. Kas te olete näinud filmi Metsluiged? Need luiged on peategelased ja mis veel nende luikede kohta öelda, öeldi nõndaviisi, et inkubaatori linnudega nemad kunagi ise ei au ühtegi poega välja. Ja see kevadel siis autosid nad välja kaks poega. Ühtede siin näete, et aga kevadel juhtus niisugune lugu siin suvel, kui nad olid niisugused tillukesed pisikesed armsad pätakad, vennapojad siis ühel hommikul oli üks poeg kadunud ja luiged olid täiesti paanikas, olid siis üle roninud selle ühe ühe poja tassinud siis üle selle suure rohu taas sinna kasvuhoone juurde tiiki, kus siis inimesed lähedal ei saanud, olid väga tigedad, läksid igale inimesele kallale, kedagi ligi, lasknud teda natuke tagasi tõmbunud, aga nüüd on teine, hädapoeg on suureks kasvanud, aga loomariigis raudselt seadused. Kui elus on veel nii, laps kasvab suureks, ei viitsi tööd teha, ema toidab teda surmani või sa annad riided ja annab toidu, annab elu, korteri peab üleval, siis loomad seda ei tee. Ja luikedega on ka nüüd lugu, nii et luiged on tavaliselt ikka paaristiku, nemad üksikult ei ole. Nii et see väikeluigepoeg, kes on nüüd juba päris suur, temal on vaja leida teine koht, sest ta on inimeste poolt üles kasvatatud loom. Ta ei ole loodusest pärit, et ta ise saaks endale otsida paarilise. Ilmselt viime ta kuhugi ära, kus ta leiab endale siis ka paarilise saab normaalselt üles kasvades ja nõnda on see lugu nende luikedega. Nii et kui inimene jah kellegi ära kodustab, siis peab ta sellega veel väga palju vaeva nägema, väga palju vastutust kandma. Kas loodus kannab iseenda eest hoolt, aga kui inimene on käe vahele pistnud, siis muutunud asjad väga keeruliseks. Juba. Tiigi ümbruses on palju ilusaid puid ja põõsaid. Selle kiviga on järgmine lugu seotud, et see kivi näitas kunagi null versta Palmse peavärava olete juurest omal ajal hakati vestlusi lugema mõisast mõisa või kus siis kõrtsis kõrtsi ja see seisis Palmse peaväravate juures, siis loeti nii mitu versta Võsuleni mitu versta vihasoole nii mitu versta liitlale, aga hiljem jäi ta seal ette, kui versta niiviisi enam ei loetud ja siis Tacitise kivi siia ülesse. Aga ennem seal ta kivi asustasin üleval mäe nuka peal, tore kasetohupaviljon, nagu Lahemaa rahvuspark loodi, siis käisid siin ikka vanad Palmse elanikud, kes siis rääkisid, kuidas siin kunagi oli ja vanad inimesed tulid ja oskasid selle paviljoni kohta ainult öelda, niiet oi kui ilus ja Ahku ilusi Ahja ohja küll oli ikka ilus paviljon kase tohusti katus oli käbidest, et muinasjutumaja oli lausa olnud ja kõik lapsed olid seda hirmsasti armastanud. Aga selle maja kohta pole säilinud täpselt jooniseid ja pealegi hiljem meie enda Palmse elanikud, siin 23. aastal oli maareform, kus kõik mõisa maad läksid rahvale ja 33. sistasitise kivi siia ja raiuti teiselt poole tekst, et Palmse maareformi mälestuseks, 10.-ks aastapäevaks 1933, noh, ja see on ka ajalugu. See Palmse park oli üks väga kena park oli 210 hektarit suur. Kui see suurus midagi ütle, siis pargiteid oli 36 versta, see teeb ligemale 40 kilomeetrit. Ja need teed olid puhtad. Igal kevadel toodi kuus neidu Peipsi tagant siia, kes siis iga päev pühkisid kõik need teed üle iga päev, mitte kõike, aga niiviisi järjest läksid järjest pühkisid ja nende tüdrukut ülesanne ei olnudki mitte nii palju, et pühkida, vaid teine, teine ülesanne veel. Need olid vene neiud ja pidid olema oma ilusates rahvarõivastes Nad pühkisid need teid ja laulsid vene rahvalaule ja nii et kui keegi siin pargis jalutas, siis oli väga kena, kui siin niisuguseid needusi kohtas ja selles pargis veel võib öelda, oli 40 paviljoni vaate kohta. Praegu on taastatud üks ja pargiteid on taastatud ainult 14 kilomeetrit. No aga see 14 kilomeetritki läbi käia ja sellest pargist aimu saada läheks meil õige õige mitu tundi. Võõrbuid üldse ei ole, aga see park on väga huvitavas kohas seda parkilerit kaks jõekest, millel on väga kõrged kaldad ja nende kallaste peale oli siis omal ajal gruppidena istutatud erinevaid lehtpuid. Nii et need parunid, kes siin elasid, parunid, mõistsid, et ka oma kodumaise puuga võib imet teha. Vahtrad, pärnad, tammed, kased, pihlakad, toomingad ja nõnda edasi, kõik olid gruppides eri kõrgusel, kõik need erialasid lehte, Nad, kolletusid, kõik see peegeldus veel jões, nii et jõe kaldud oli üks muinasjutt. Kui sõitsid paadiga mööda jõge ja vaatasin need eri eripuid eri gruppides, siis oli tõesti võis kena olla siis sõitsid seal sildadest mööda siledaks läbi, nägid tee kõrvale ilusaid paviljone ja üldiselt oli see park, sest niiviisi üles ehitatud ka palgiarhitektuur oli olemas, pargis mängis varia valgus kõrgemas kohtades, oli siis männimets, jaga männimetsa all vaadata, kus on männid, on palju valgem, on päikest, palju, on niisugune eredam, rõõmsam keerasid ümber nurga, läks järsku sügavamaks, tuli niisugune järsk lang, siin on väga palju Nis laekesi orukesi, seal olid kuused, aga kuusemetsas on hämar, salapärane, seal kasvasid sõnajalad ja teised niisugused kuusemetsataimed, nii et läksid ümber nurga, olid järsku hämaras, keerasid ümber teise nurgale, järsku avaras valges jõudsid maarünnakuni, sulle avanes kena vaade, läksid mäest alla, sa olid jõe orus, nii et see siin park oli üks väga toredad, vaata niisuguste valguse varju ja eri värvide rütmide peale ehitatud ja mida ilmestasid siis ilusad paviljonid ja kõik see oli tehtud ainult meie kodumaiste puudega. Ja sellest pargist veel nii palju, et praegu on see barca hinnatud, selles mõttes bioloogia tudengid juba, ma ei tea, mitukümmend aastat käivad siin pidevalt praktika igal ja õpivad siin Palmse pargis linnulaulu ja ja oma kogemustest ma võin öelda, et neid linde laulab siin üllatavalt palju ja kui ma tudeng olin, siis oli üpris suur raskus neid linde kõiki selgeks saada, et läks veel õige mitu aastat pärast ülikooli lõpetamist, enne kui need linnud selgeks sai, võiksin pargis niimoodi rahulikult kõndida ja öelda, et vaat seal laulab nüüd see või teine või kolmas lend. Et selles mõttes on see park ka veel väga väärtuslik. Siin on ka taimi huvitavaid noh, võtame kasvõi punase raamatu taimed või niisugused mürgised taimed, nägu on näsiniin, mis väga ilusti õitseda väga tõmbab ligi, aga tegelikult on hirmus mürgine. Nojah, siin on toredat rändrahnud kivid, kloostrikivideks kutsutakse neid ja nende kivide peal kasvavad kivi ümarad, mis on põnevad sõnajalad, mis armastad kaljupinda ja seal kaljupinnasele kinnitunult, siis kasvavad siin nende rändkivide peal ja on ka sellised omapärased ja väga haruldased. Kloostrikivid on väga toredad kivid üldse. Esiteks jääga tulnud siit kuskilt Viiburi lähistelt rabakivid aga nende kivide nimi ja legend, mis nendega kaasneb. Legend räägib, et kunagi oli siin klooster, siin olid nunnad ja nunnad käisid kohtumas kuraditega, nagu nunnad ära viidi, siis kuradid tulid jälle metsaserva ja nullasid polnud, ootasid, ootasid, nii hirmsasti ootasid ära raatsinud minna, kuni kivistusid. Ja sellepärast pidid need kivid olema kivistunud kuradid. Aga legend legendiks, aga väga tore on see paar fakti, mis legend räägib, et olid nunnad, vastab tõele, et nunnad ära viidi, vastab ka tõele. Kas kuradit siin elab, ei tea, aga kivid on ka väga toredad veel, sellepärast et siinne, palun, Aleksander kutsus siia külla niisuguseid suuri teadlasi nagu helmes. Schmidt olid niisugused suured teadlased ja helmel sellel üks kolmest teadlasest, kes tõesti sara ja teooria, sest Aleksander just tänu nende kloostri kividele hakkas mõtlema, et kust need kivid ikka siia said, et vesi neid ju ei toonud ja panime kivika kaitse alla ja noh, siin on palju toredaid samblikke samblaid peal. Ja üldse on tore vaadata, see on nagu väike skeem, kuidas Elumaale tekkis algusele kivi kivi peale tekkis samblik, sambliku peale tekkis sammal, hiljem on siin ka jänesekapsaid maasikaid, kivi mar kasvab siin ja siin oli kunagi väga paks sambla kihtnaselikuma sadade aastatega rääkinud. Aga mida rohkem käib Palmses rahvas, seda rohkem nad teevad kurja. Inimesed lihtsalt kas tõmbavad selle sambla maha ja keegi ei mõtle sellele, et üks käeliigutusi läheb viis 60 aastat künnise. Sammal taastub. Praktiliselt ei, taasta, tuleb järgmine, tõmbab jälle ja sellest on väga-väga kurb. Vanarahvas ütles ikka nii, et lats. Kui kivi peal on sammal, ära siis seda kivi pudu. Kui kivi selgas on sammal, siis kivi kasvab. See sõit siia lahemaale, on teil siis nüüd selle tubli töö eest, mida te olete teinud lasteraadio siilipoisi küsimustele vastates ja läinud aastal oli kaks klassi, kes hästi usinasti meile kirjutasid, see oli siis kolmas b ja kuues b no nüüd on siis juba neljas b ja seitsmes b. Mhm õpetajad mind aitas muidugi. Ja väga vahva ta aitabki, kaegleid, mõnikord range, aga siis on jälle teinekord hea, ta viib meid igale puuekskursiooni keele ise ütles veel, et, et kui raps saab rohkem käia, saab ta oma silmaringi laiendada. Suvegasime Sheoloogia muuseumis, Tartus ja botaanikaaias, käisime maa rahumuuseumis, seal oli ka palju huvitavat. Õpetaja rääkis vana vanast ajast, kuidas oli veel küünaldega siis petrooleumikaid, lambid ja siis ta rääkis veel, kuidas tema isa oli lambarasvast küünalt sulatanud. Eelmine aasta käisime siis loovudele toitu viivus siis see aasta kaera kaeralemmis vaakumpallidelt vaha jäänud seljakotis korjasime, tammetõrusid ja ja siis korjasime lindudele seemneid. Mina korjasin ise sireliseemneid ja päevalilleseemneid, et väiksemad klassid, munetteid, kastaneid ja tammetõrusid kapsaid ja porgandeid, see mõnetteid ahvile neid ka sibulaid ja seda küüslaugu või õpetaja püüdsid, ütles ka. Et siis talvel loobudel mõnikord see meieni täituma Ja ma arvan, et lastel endal on ka päris tore olnud neid seemneid ja juurikaid kokku koguda, siis nad teavad, kelle jaoks nad lähevad. Võib-olla igalühel on isegi silma ees pilt, missuguse loomaaia ohtu parajasti seda kraami kogub. Ja niimoodi pilt silma ees hoides, no näiteks need, kes tähekesest lugesid, et ahvid söövad sibulate küüslauku, siis nemad kindlasti kohe hoidsid neid ahvi pilte ka silma ees kui nad küüslauku sibulat koolimajja tassisid. See on siin väga huvitav maja, see on esimene maja, mille rahvuspark endale saia, mis korda tehti. Ranna talu on väiksem kui sisema talu Lõuna-Eestis, siin kaks aedalt. Kas keegi oskab öelda, miks kaks aedal? Mis sa arvad, miks mina just selleks, et, et noh, üles on neil laiaväärtuste tees hullata ja mängida niukseid, kiigu ja teised mänguasjad. No peaaegu õige, aga siin eesaias seal värava taga, see oli tõesti nagu igavesed aiaväärtused, väärtusteks võib siis nimetada kanu ja parte ja hanesid ja, ja kes siin siis olid ja sigu ja loomad olid seal ees, loomad siia puhtasse? Ta ei saanud, aga see oli siis puhasa tõesti, kus lapsed hullasid muru peal, kus oli puhas kaev, kus olid lillepeenrad tavalises maja taga. Ja sellepärast oli niuke tore uss aed. Vaadake kui tore, see on kuuseokstest tehtud ja tehtud sellepärast niisugune, et rannas oli puit väga kallis, ega keegi siis puude raisanud ja kõik kasutati ära, kasutati ära kuuseoksad ja need põimiti siis niiviisi uss Ayala. Ja see oli sellepärast loomadega kanalites läbi nende küll ei lenda, ei tule puhtaks saada, siia sõnnikut tegema, ka lillepeenrad segi siblima ja seal tagapool on saun ja saun oli alati majas kaugemal. Sellepärast et kui maja läks põlema, siis jäi saun olles jagu, saun läks põlema, siis mujale, sealt siis näete kõikjal, puit toona. Ja puithooned on ju väga kergesti süttima ja saunale omaette puukuur, teate, miks? Sellepärast, et kui pliidi alla kõlbas agu ka ega siis nihukest raiskamist, pold nagu praegult metsas vedelad, puude virnad, siis pliidi alla, kurat kõik aur asukesed metsalt. Aga sauna puu pidi olema üks väga hea puu, sest neil pidi olema tugev ja hea ja sauna puudoit eraldi kuuris siis oli mitmeid aitasi veel ja tee ääres oli laut. Miks ei, laudtee ääres, mis te arvate? Pärast, et siis loomulikult ei saa aedeni seegi pusi töö või ei tea. Ja muidugi, mis pidi siis loomad hoovist läbi juhtima, kuradi tee ääres, siis said loomad kohe tee peale, sealt karjamaal, eks ole, sõnnik saadi tee peale kohe vankrisse visata, kõik oli puhas, miski vedelenud, aga mis te arvate, kas need pärnad on siin ise kasvanud, istutad ise kasvama, looduslikul teel? Ei vot need pärnad on väga õige küsimus. Alati kui pandi vanasti talu vundamenti, hakati ehitama kõigepealt Iztodiga puud. Puu oli esimene asi, mis istutati, et kunagi ehitatud maju lagedale väljale ega jäetud sinna ümber puidistutamata. Ja Pärnu on üks tore kodune puu, vaadaku, palju ta varju annab, eksime, kohiseb ilusasti ja alati mingeid puud kohe värava kõrval istutati. Siin oli ka nii, et kui maja sai valmis, olid puukesed ka juba sirgunud. Te istute te ju ka lapsed koolimajade juurde, ikka puid, et ei oleks kole lage. Hirmuses koolimaja läks keset kõledad põldu. Puudutavas kuningaid Joost mängige. Aga mis rannas alati on olnud, need on võrgukuurid olnud ja siinsele Kalti külavõrgukuurid, mis on taastatud ja ka siis igal peremehel oma kuuri polnud ikka kuuris hoiti nii asju ühes kuuris oli siis nelja, viie mehe asjad ja lukkusid kuridel KVs ei olnud, aga asju eristasid siis peremärke, mis näitasid siis, mis perele, mis asi kuulus, noh, siin on kogutud ka vanu kalapüügitarbeid natutega, nii nagu praegu sinieksponeeritud ja siit merele mindi siis, nii et ikka kui peremees läks merele paatkond, siis igas peres pidi tulema kas vanem tütar või perenaine, siis vastale pidi tulema appisi kalad ruttu maha võtma. See, kes kõige viimaseks jäi, sellest, sellel oli kole häbi, siis olid need siis saamatud ja siin oli ikka viis, 60 vastalistkümnel käidele, selles vaikses sadamas oli siis ja komme oli, et see vastane, kes hiljaks jäi, pidi siis kõik teised vastaselt kättpidi läbi teretama, kujutage ette, kui oma premium paadis ütleme, viis 60 inimest naeru saatel käte läbi teretama, siis sellel neiul või naisel oli häbi küll. Nii et küll sai ja siit paistab väga ilusti vaade Vergi saarele, Vergi saart hüüti kunagi kaapansaariks soomlased roosse käisid seal kaupa, Tomas, hiljem ehitati muuliga ta ühte nägu ja selle Rootsilt pääl, siin selle neeme tipus on ehitatud ka väga palju laevu alt, seal on üldse ehitatud palju laevu rohkem kui Vergis, mis nüüd õitseb ja on edukas kalurikolhoos, Kirovi eksosakondi. Aga omal ajal ehitati jah, põhiliselt Altia. Teised hüppavad kiide peal ja vaatad, kes on osavam, aga sa oled leidnud peod, ei vetikaid. Ja ma ütlesin ka kivi peale, siis. Köik ümber on palju teisi esitlemisi linde küll kangelaselt vetiga kleepunud. Või kasvanud baarsepas järjel, seal pole niimoodi seal hoopis teistsugusest vetikad, hoopis seal on liiva sisse kasvanud. Fekiga vees istunud hõljuda, kui väljud Tõdingu kokku tõmbunud määriks tombukesed ainult järgi. Nojah, siis mererannas lapsed leidsid väga põnevaid vetikaid, leidsid merikapsast, mis on siia randa uhtunud ja, ja millest väga paljude maade inimesed. Kui heast söögist lugu peavad ja vees kasvavad sellised juuste moodi vetikad, mis kinnituvad kividele ja, ja mida siis ainult suured tormid suudavad seal kivide pealt lahti rebida, siis on siin väga paljudes randadesse heidetud ka põis. Adrud, millel on iseloomulik juudi lõhkuda, kõduneb maha kabjad, toredad väikesed põiekesed. Sellele vetikad aluse küljes niimoodi, et see vetikas hõljub veepeal ja niimoodi ta saab hästi päikese lähedal olla, saab hästi palju päikest ja selle arvel endale energiat. Ja niimoodi ta siis seal vee peal kõlgub, aga suurte tormidega lained kannavad neid randadesse. Randades tekivad suured adruvallid, mis annavad sellele merele sihukese erilise lõhna, erilise mere lõhna. Me leidsime veel tea karpe, need osades olid ka teod veel see, need olid põhiliselt kivide vahepeal. Nojah, neid teokarp on siin igasuguseid rannakarbid ja, ja südakarbid ja kes teab, missuguseid karpe siia võib kõiki veel kokku meri kandnud olla. Ja need karbid siis on tillukesed. Kui te nüüd mäletate, siis suvel me rääkisime ühes oma saates väga pikalt ja põhjalikult nendest teokarpidest ja kui nüüd lastele huvi tekib, tikute vastas, ma usun, et me võime oma tigude spetsialisti uuesti jälle saatesse kutsuda, temaga veel pikemalt nende teemal arutleda. Aga mis seal huvitavat alternatiivi talle öelda, niisuguste asjade alter on palju kive ja kui siin käiagi teistega, kas see soomlast reagi soomlastele tuleb stronid tuttav küll, neil on ka palju kive. Aga kui Soomemaal on ikka nii, Skandinaavias üldse on ühes kohas ühte-kahte kivimit, siis siin võid hakata neid vaatama ja kõiki vikerkaare värve praktiliselt siin viis-kuuskümmend, kivimitüüpe on siin nagu esindatud nagu väike õppeklass, kus kohas siis võtad kaardi ette kivimikaardiga Skandinaaviamaast ja vaatad, kus ei jää siis siia sõitis. Kus kohas te kõik siin ära käinud ja kus kohas need kivid on toodud ja siin aastaid tagasi, sa seisad tagasi Herbert Viidingu, kuulsin, käidudes tegime, kirjutasime numbrit kividele peale, vastavalt erikividele ja siin väljas on ka stend, kus on siis seletad ära, mis numbri all, mis kivi peidus on niisugune väike tore geoloogia väliõppeklass. Siin käia tasub mitte üks kord elus, vaid kümneid kordi elus ikka ikka on midagi vaadata, sest loodus ei ammendab ennast kunagi. Ja lahemal käies ei saa me nii käijad. Me tormame ringi, sõidame bussiga, vaatan bussiaknast välja, näed, siin on mõis, jooksime sees ära, jooksime välja, vaatame järgmisse kohta. Me ei vaadanudki kõiki kohti siin ümber ja kui läheks, vaataks neid taimi kui toredaid asju. Seni mängiksin uurijaid, vaatame puid ja räägime niisama juttu, siin läheb kaua-kaua. No ta on viimased viimased hood seal kiigel, siis istume bossi jääd ei hakka, et õige pea vurama kodu poole oli kordaläinud päev. Ja. Nojah, niimoodi. Me mõtlesime altil, et meie reis nüüd õnnelikult läbi ja ja lapsed vuravad kenasti kodu poole ja meie Tallinna poole. Ja siis mis juhtus 10 minutit hiljem? Siis juhtus selline lugu, et kohtusime taas ühe oma reisiseltsilise ka ja kuulsime, et umbes 10 kilomeetrit Viitnalk Tapa poole oli buss katki läinud. Ja siis tuli ju lastele, kes ootasid kojuminekut, leida uus buss. Ja nüüd me tahamegi tänada kõiki neid inimesi, kes aitasid meid, andsid võimaluse helistada Tallinnasse ja siis Tallinnas olid jälle inimesed, kes kiiresti hoolitsesid selle eest, et oleks uus buss bussipargist ja igal pool väga lahkelt tuldi meile appi. Ja lapsed jõudsid kõik kenasti koju, nii et veel kord suur, suur aitäh kõigile, kes meid abistasid, sind abilisi oli palju ja nad kõik olid väga-väga heatahtlikud meie vastu. Aga nädala pärast alustame uut aastaringi saatega siililegi selge. Ja siis juba koos Siiri poisiga, kes on oma pikkadelt reisidelt tagasi jõudnud. Ja ma usun, et see aastaring saab teile huvitavale. Ja kõik, kes te arvate, et teile meeldib natukene nuputada ja otsida ja uurida olete oodatud vastama küsimustele. Juba järgmises saates esitame teile esimesed küsimus. Nii et kohtumiseni siis nädala pärast ja siis ei ole meie saateaeg teisipäeval enam mitte 17 null null vaid 20 30 ja saade kordub kolmapäeva hommikul üheksa 30. Kohtumiseni ja Kuulmiseni nädala pärast. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
