Reheliste kättemaks mõisahärrale. Vanasti mõisaorjuse ajal käis mõisahärra rehepeksu ajal öösiti rehitoa laelt sarika penni pealt alla vahtimas. Kui mõni Rehe peksjatest ränga töö juures tukkuma jäi, kutsuti ta teisel päeval mõisa ja anti talle hea keretäis. Eks teomehed said viimaks aru, et mõisahärra käib neid luuramas. Nad pidasid nõu, kuidas härra nahka parkida tema kurjuse eest. Mehed koputasid päeva ajal pennid lahti ja panid nii kergesti kinni, et need inimese raskuse all maha kukuksid. Jõudis õhtu ja mõisahärra tuli jälle rehetoa laele peomehi vahtima. Niipea aga, kui ta penni peale toetas, kukkus mehike kõige Benniga ülepeakaela alla. Just rehedeksjate keskele. Teo mehed Kesendasid varas vara, Sandke vargale valu. Rehelised haarasid kõik koodid ja lasksid neil käia need plagindaga ikka härrale pihta. Mõisahärra karjus. Ärge mind pekske, ärge mind pekske, ma olen härra. Rehelised. Ah, sa lähed ära, andke talle hästi, andke talle hästi, ta läheb ära. Härra, ärge mind teks, kergi mind. Tekski Ma olen saks. Ah teid on kaks, sahtleid on kaks. Andke talle hästi, siis tunnistab teise ka üles. Rehelised peksid mõisa saksa niikaua kuni väsisid. Häda. Vaevalt jõudis härra mõisa komberdada.
