Tere, 24. novembri hommikust, neljapäev on juba  ja terevisioon alustab, viis minutit on puudu kella  seitsmest ja täna on kadripäeva laupäev. Tere hommikust kõigile, kes on juba saanud püsti,  aga neile ka loomulikult, kes on alles pikali,  vaatavad teki serva alt terevisioon kuidagi hommikul  äratamas Kadri, laupäev. Ei maksa rapsima hakata. Kadri laupäev võib-olla ongi hea voodis veeta,  sest et Kadri, me ju teame, kandis valge etta,  eks ju, et valges rõivis ja kuna linad on enamasti valged,  miks ka mitte, miks ka mitte üldse võib-olla teki alt lahkuda. Kas sa mäletad seda, minu lemmik, ütle ist mardipäevast,  et kui mardipäeval on nii, siis kadripäeval on naa. Et. Täna on See naapäev Et täna on na laupäev, aga täna siis tuleks ikkagi minna  siis nagu kommijahile. Kommi jahile võib minna, meil on väga toredad pildid ka,  muide vaadake neid pilte, me hakkame neid näitama nüüd  nii-öelda tänasest päevast rohkem alates 2016 kadripäev  siis 90.-te alguse kadripäev ja üks 80.-te keskpaiga  kadripäev põhjus väga lihtne, miks me neid näitame  tegelikult ERM, meie kõigi armastatud Eesti Rahva muuseum on  saanud ju ruume juurde, nagu me teame ja neil võiks olla  kogudes palju rohkem Kadripäeva pilte. Üldiselt siiski vähe. Jah, nad tahavad mardipäeva pilte ka, ühesõnaga siis,  kui inimesed on olnud kostümeeritud ja niimoodi toredasti  just nimelt läinud oma häid soove erinevatesse peredesse  laiali jagama ja noosi koguma. Ja pildiaiterm.ee. On see koht, kuhu tuleks need pildid üles vaadata. Nii, aga nüüd me võime neid pilte vaadata  ka rahulikult, ehk siis kõige värskemast pildist alates,  palun väga selline klassikaline kadri päeva kostüüm,  võib-olla isegi tunne me siit kellegi ära,  aga see ei ole ka tähtis. See ei ole üldse oluline ja üldse Kadripäeva kostüümi juures  võib tunda, võib mitte tunda. Väga tore on see, et ka järgmised pildid tegelikult on  võetud üles Rakveres 90 alguses siis kui. Siis, kui Kadri sendid käisid Rakvere linnavalitsuses aastal  1900 üheksaümmend üks, Jaak Helmets, aitäh  selle pildi tegemise eest ja ma ütlen, et ei olnud paha. Muidugi võib öelda, et sellel hetkel mõnikord ilmselt nägid  sellised välja, eks ta oligi üleminekuperiood  ja sa ei teadnud täpselt, mismoodi ja kuidas,  eks ju sellel asjal tänaval Kadri sai jooksma  ja sa läheksid kodust läbi ja paneksid kostüümi selga  või no enam-vähem jah, et seal lihtsalt olidki,  aga see on vaieldamatult mu lemmikpilt, see on meeleolukas  üritus 82. aastal ja ilmselgelt koduses keskkonnas. Kadrisant on tulnud külla, on tulnud külla pilliga,  ma juhiks tähelepanu sinu kolleegile, kes mängib lõõtsa seal. Nurgas. Ja ja ütleme niimoodi, et ega see kadri päeva kombestiku  juurde selline kadri krabamine nagu ikkagi kuulus,  küll. Valu ja jäädvustage ja kui teie kollektsioonis selliseid  toredaid Kadri sündmusi siis Eesti ajaloolise rahvamälu  säilitamiseks tore on, et saata ERMi. Täna on veel talendipäev isikliku talendipäev. Erilise talendi täistamise päev. Ma ei tea, kas liiguta. Ma võin liigutada, proovid. Ütleme niimoodi, et kõrvade liigutamisega on see häda,  et kui sa nii-öelda tead, et sa pead hakkama kõrvu liigutama  ja on suur tähelepanu siis kuidagi nagu kukla lihased  tõmbuvad juba eos kokku, sul peab olema hästi lõdvestatud kuklalihas,  et sa saaksid seda rahulikult teha. No näed, nüüd ma tunnen kohe, et nagu läheb natuke no liigub,  liigub. Isegi lehvib. Jah, ma tunnen, et see on nagu tõesti minu tipptalent,  midagi nagu kõvemat tegelikult see asi. Mulle väga meeldib, kui mees räägib meie toa nurgas. Me võime teda näidata ka korraks selja tagant,  et ta lihtsalt nagu istub selle aja mingi arvutis,  mingeid asju, aga see on tegelikult talenti,  rääkida telefoniga või. Välismaa keeles, mis kõige parem, see on eriti tore. Hommikul selline mees stuudionurgas. Meil on üks väga tore video ka näidata, eile oli selline  tore jalgpalli kesknädal jällegi mängiti meistrite liigas  ja Istanbuli meeskond Pesiktas kahtlust,  eta on televisiooni eluga ja telemaja eluga paremini kursis  olevad inimesed aimavad juba, kes võiks olla  siis see fänn, kes seda klippi jagas, aga tuleb kuulata seda nüüd. See tegelikult on totaalselt vaikne staadion,  siin on üle 40000 inimese ja nad valmistasid ikka mitu kuud  ette seda, et nad teevad kõige vaiksema skandeerimise. Ja nüüd hetke pärast, kui nad on selle vaikse skandeerimise  ära teinud. No ja see nüüd oli nagu päris heliga ehk see detsibellide  vahe ei olnud. Mitte kordades, vaid kümnetes kordades. Mäng ise oli ka väga huvitav. Bežikas jäi kõigepealt kiiresti kolm ööl taha  ja pärast teise Poolas lõi kolm väravat ja sai kokku lõpuks  siis viigi kolm. Kolm. Väga tore, aga erilise talendipäeva tähistame edasi sellepärast,  et Liisu hakkab kohe uudise. Jaa, jaa, ma tahtsingi öelda, lihtsalt, et eriline talent on  ka jalgpallistaadionil vait olla, aga millise üllatuse liisu  meid rabab kohe, mis on sinu talent liisu,  mis sa vehid kätega seal? Sa. Mis on ka iseenesest tore talent ajada puru silma inimesele,  nii et silm ka ei pilkunud praegu võrkpalli talenti,  kõik muud talendid veel seal otsas, kohe hakkab rääkima,  nüüd. Tere hommikust. Uus valitsus koguneb täna oma esimesele istungile  ja otsustab ministrite vastutusvaldkonnad,  samuti nende haldusalas se kuuluvad ametid  ja inspektsioonid. Varasemaga võrreldes on ettevõtlusministri portfell  täienenud info-kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnaga  ja ametinimetuseks saab ettevõtlus ja infotehnoloogiaminister. Teiste ministrite ametinimetused muutunud ei ole. Ettevõtlusministri vastutusalas on ka väliskaubandus,  mis iseenesest on välisministeeriumi valitsemisalas. Loomisel on ka Põhjamaade koostöövõime lahenduste instituut,  mis hakkab arendama Xteed, et tekiks võimalus  rahvusvahelises e-teenusteks. Reformierakond on alustanud erakonna programmi täiendamist  ja värskendamist, oodata on ka erakonna opositsiooni viinud  Taavi Rõivase väljavahetamist erakonna juhi kohalt,  kirjutab Eesti Päevaleht. Erakonnas ollakse seisukohal, et taandumine saab siiski olla  Taavi Rõivase enda otsus esimehe kohale kandideeriksid lehe  andmetel Kristen Michal ja Hanno Pevkur. Pevkur jäi 2014. aasta märtsis napilt peaministri kohast ilma. Pevkuris nähakse aga erakonna ühendajat,  Kristen Michalis aga otsuste tegijat. Praegu on Reformierakonnas otsustatud, et tühja lärmavat  opositsiooniparteid neist ei saa. USA presidendiks valitud Donald Trump teatas,  et USA suursaadikuks ÜRO saab Lõuna-Carolina kuberner Niki Heiley. Heili kritiseeris valimiskampaania ajal Trumpi seisukohti  muuhulgas ebaseaduslike sisserändajate asjus. Vaatlejate sõnul tahetakse Indiast saabunud migrantide  järeltulija Heili ametisse määramise ga leevendada järske  väljaütlemisi sisserändajate ja vähemuste kohta. Vabariiklaste presidendikandidaadi valimise ajal oli hilist  juttu kui võimalikust asepresidendikandidaadist. Samas ei ole Niki Heilil mingit välispoliitilist  ega ka diplomaatilist kogemust, mida ÜRO-s kindlasti vaja läheb. Heili on ka üks kahest esimesest naisest,  kelle trump oma meeskonda valis. Teiseks on haridusministri koha saab Pe Cy Devose. Iisraeli peaprokurör andis politseile korralduse uurida  Saksamaaga sõlmitud lepingut kolme allveelaeva ehitamiseks. Leping sattus nimelt tähelepanu alla, kui selgus,  et Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu isiklik advokaat  David Simron on seotud Saksa laevaehitaja partneriga Iisraelis. Nii Netanyahu kui Simron on igasuguseid rikkumisi eitanud  ja ka saksa firma kinnitas, et neil ei ole Simroniga mingeid  lepingulisi suhteid. Netanyahu kinnitas ka valitsuskabineti istungile,  et välismaised huvid ei mõjutanud lepingu sõlmimist. Edust sisuline. Strategi. No. Sama. Eesti jalgratturite liit on teinud Tallinnale ettepaneku  ehitada Piritale uus ja mitmeotstarbeline velotreki spordikompleks. Pealinna eelarves Velotreki ehitamist praegu ei mainita. Pirita Velotreki seisundit hinnanud osaühing Rimer Konsal  kinnitas hiljuti, et 47 aastat tagasi valminud velotrek on  amortiseerunud ning treeningute ja võistluste läbiviimiseks ohtlik. Uue ja kinnise velotreki ehitamist samasse kohta lubab 2010.  aastal kehtestatud detailplaneering. Eesti jalgratturite liidu esialgsel hinnangul saaks velo  Kreki rajada minimaalselt 10 miljoni euroga. Eesti meistrivõistlused peeti Pirita Velotrekil viimati  tänavu augustis. Nii palju esimestest uudistest, ilusat hommiku algust. Aa. Aitäh Liisule ja teadke, et esmakordselt on kokku loetud  ka Eesti meredes talvituvate veelindude arv  ja määratud ka nende leviala. Ja kokku oli siis 26 veelinnuliiki, mida märgati  ja loeti ja kõige rohkem on aule kõige enim loendati neid. Ja selle loenduse põhjal tehti siis selline arvutus,  et neid võiks kokku olla kuskil 90000 kuni 460000 isendit. Väga lai skaala, aga nii neid linde loendatakse. Miks need numbrid nii erinevad võivad olla  ja kes veel selle 26 sekka kuuluvad? Täna hommikul saame teada. Ja hommikused tervitused teile kõigile, neljapäev,  Kadri päeva laupäev ja 24. paberite järgi. Uskuge või mitte, siis ise teate. Aga televisioon on alustanud ja kaks tundi saadet tervenisti  ees väga palju põnevaid teemasid, mis puudutab inimnahka  otseselt ja vahetult ja meie elu ka üldisemalt,  vaatame üle, millest juttu tuleb. Ehk siis tõesti, mõne hetke pärast juba uurime,  miks pannakse kosmeetikatoodetesse üliväikseid plastikutükke  ja kuidas need ohustavad inimese organismi  ning mõjuvad looduskeskkonnale. Uurime, kuidas suhtuvad piirilinna elanikud uue valitsuse  plaanidesse edendada Narvas eesti keelt? Ja vaatame ringi 20. sajandi silmapaistvama Belgias realisti  täna avataval näitusel kuus. Ja kohanimedest räägime ka täna hommikul seda haldusreformi valguses,  sellepärast et võib juhtuda, et ühes vallas on näiteks viis  või kuus ranna või liivanimelist küla, mis  siis teha ja kuidas neid nimesid muuta, et kõik rahul oleksid. Ja ja head muusikat loomulikult ka, nii nagu ikka  terevisiooni saates. Meil on täna hommikul külas Tanie Levi ja Liis Lemsalu,  neil on jõululaulud juba valmis pandud, õige pea,  kontserttuur käima läheb ka ja miks ka mitte,  kui nädalavahetusel ees seisab esimene advent,  siis täna juba teha väikene soojendus, aga ilmateade ka. Teile jätkab. Ja. Tere hommikust kui veel mõnda aega tagasi,  kui ma vähemalt tööle tulin, tuli taevast siin mingit ollust alla,  siis praeguseks vähemalt Tallinna kesklinnas on üsna kuiv  olla küll, aga väga pime. Temperatuuri mõõdeti aga Tallinnas kella kuuese seisuga  pluss kuus kraadi. See on päris soe tajutav temperatuur pluss kolm  ja kuus kraadi sooja oli veel ka Haapsalus  ning Kuressaares. Viis kraadi mõõdeti Kärdlas ja Pärnus, kolm kraadi Viljandis,  Tartus, Võrus ja Rakveres ning kaks kraadi. Kõige külmem hommik oli Narvas. Tänane päev tuleb aga ennelõunal pigem selline vihmane,  pealelõunal peaks vihma alates lääne poolt  siis lakkama ja ka pilved hõrenema. Tuul tugevneb, puhudes seitse kuni 12 meetrit sekundis,  puhanguti rannikul kuni 22 meetrit sekundis,  nii et väga tugevad tuulepuhangud tulevad. Ja õhutemperatuur jääb täna pluss kahe ja viie kraadi vahele. Kaks kraadi tuleb näiteks Narvas ja Rakveres kolm kraadi,  Tartus, Viljandis, Võrus neli kraadi, Tallinnas,  Pärnus, Valgas viis kraadi, Haapsalus ja saartel. Kõige külmem Euroopa pealinn on täna Stockholm,  seal tuleb kolm kraadi sooja ja paistab päike. Vihma aga sajab meie põhja, põhjanaabrite pealinnas Helsingis,  kus on kuus kraadi sooja ja Riias on täna seitse kraadi  sooja ning vahelduva pilvisusega ilm. Eestis tuleb aga sooja täna kaks kuni viis kraadi. Ennelõunal võib vihma sadada, kuid peale lõunal peaks see  sadu lakkama. Võtke sisse teadmiseks ja ilusat hommiku algust. Ärge laske siis tuuleiilidel oma teekonda segada,  olge vaprad ja mütsid pähe, muidu tuul pub kõrvu. Kas sellel aastal ei olnud nagu tagurpidi,  et Mart oli põhimõtteliselt valge. Kas mardi päeval oli lumi maas? Enam ei puutu, kadri on täiesti must, see on nüüd puhtalt selge,  ega siin tänase homse jooksul mingit lund suuremat oodata ei ole. Miks on meie kosmeetikatoodetes mitte kõikides,  aga paljudes sees plastiktükke neid samu plastiktükke,  millest koosneb näiteks kilekott? Sellest saame juba mõne hetke pärast selgust. Läheme täna hommikuste esimeste külaliste  ja jututeema juurde ja see tegelikult puudutab meid väga  vahetult kõiki ja just sellel samal hetkel väga tõenäoliselt  paljud on minemas kas hambaid pesema või tulnud,  kasutanud mingit hommikust kreemi ja kõik see jutt puudutab  just nende, meie igapäevase kosmeetika igapäevase kodu  keemia sisu. Nimelt avastas ühel hetkel Karoliine Korol ise asja uurides  tegelikult Eesti Rahva Muuseumis konservaatorina,  et tänapäevased tooted sisaldavad palju plastikut. Mikroplastikut tere hommikust, Karoliina. Tere hommikust. Kuidas see teadmine ja see lugu sinu jaoks pihta hakkab? No minu jaoks hakkas asi pihta eelkõige sellest,  et ostsin endale uue näokreemi ja millegipärast minu näonahk  muutus kehvemaks. Ja siis ma hakkasin lugema, et mis seal näokreemi sees on  ja ja otsisin eelkõige mingisuguseid mineraalseid aineid,  mis võiks nagu mõjutada. Ja siis sattusin polüetuleenile, et mis asja,  miks nagu miks, nagu näokreemi ees on polü  ja üleen. Eks see on sama kilekott põhimõtteliselt. See on ju põhimõtteliselt kilekott polü etele on,  me oleme harjunud, see on kile. Täpselt, et kirjutan eelmise artikli poletelenist  ehk siis kilekoti materjalist, et miks ta minu kosmeetika  sees on ja, ja hakkasin uurima ja tuli välja,  et tegelikult meil on plastikut pea, igasuguste kehahooldus  ja kosmeetika toodete sees. Kui suur üllatus see sõbrannade tuttavate sõprade jaoks on olnud,  kui sellest on tulnud juttu sellest blogipostitusest? No see, kuidas see esimene osa oli Kui suur üllatus see nende jaoks on olnud? See on suur üllatus olnud, et me ei mõtle sellele,  et me endale plastikut kehale määrime ju. Et, et see on tõesti. Ja aitäh Karoliina, täna hommikul meile selle loo algust ära  jutustamast me täna hommikul selle plastikuga selles kodu  keemias kosmeetikatoodetes tegeleme ka ja saame kohe näidata,  et see tõesti mõnes tootes sees on. Palun, Katrin. Ja, ja minu vestluskaaslaseks on täna hommikul,  siis Randel Kreitzberg, tere hommikust sulle. No ma tahaks kohe küsida, et see, et Karoliina ütles,  et tema näonahk läks kehvemaks, kui ta sai aru,  et seal on seda plastikut sees, kas see plastik oli see põhjus? Pigem ei usu, et see või põhjus milleski muus olla,  et, et plastik sellistes kreemides on, noh,  ta võib kaitsta sind. Uue kiirguse eest või mingi kahjulike keskkonnamõjude eest ja,  ja pigem kasutatakse neid graanuleid selleks,  et nahka koorida, et, et tal on selline mehaaniline mõju,  et harvem harvem keemiline, et seal võis mingisugune muu  koosmõju olla. Kas see tähendabki seda, et ta tegelikult mulle kui inimesele,  kui ma seda kasutan, kui ta on seal kreemis  või kuskil mujal sees mürgine ei ole. Kõik tänapäeva kosmeetikatooted läbivad põhjalikud testimised,  enne kui need turule jõuavad, et, et reeglina,  et ikkagi noh, muidugi erinevatel inimestel on väikeseid  nii-öelda nahaiseärasusi, aga, aga üldiselt ei tohiks ikkagi  mürgised olla. Nonii meil on siin näited, kus me saame kohata seda kas ma  ütlen siis nüüd mikroplastikut või isegi nano või. Mikroplastikut, sest nano on nagu veel veel väiksem,  eks ju. Nii, siit sellest samast tuubist me oleme  siis ühte kehakreemi nüüd pigistanud siia taldriku peale,  kui ma seda katsun, siis ta selline natuke teraline tundubki,  kas need terad, mida ma siin näpuotsas tunnen,  ongi needsamad plastiku. Jah, täpselt pisikesed tükid, täpselt pisikesed tükikesed on  lihtsalt pandud siia kreemi sisse ja nende mõju siin on  puhtalt mehaaniline, et antud juhul siis selleks,  et jalad alla alt vana nahka eemaldada või  siis näiteks mingitest teistes kosmeetikatoodetes,  selleks et tekitada sädelust su nahale või huultele. Seesama huulepulk, mille ma siit praegu välja krutin,  kui ma seda endale peale määriksin, siis sädeleks nagu enne  aastavahetuse pidu ja siin seda sädelust põhjustab  ka seesama plastik. Pigment ei ole maailmas olemas, mis tekitab sädelust,  sädelus tekib valguse murdumisel ja selleks on vaja  mingisuguseid struktuuri, sinna sisse mingeid tükikesi. Ja need on siis väikesed tükikesed, mis sinna sisse on pandud. Nii kui ma selle tuubi nüüd võtan ja siit natukene endale Väga hoogsalt välja seda kõike, aga hea küll. Siin ma ei tunne midagi. See on juukse, mis on palsam ja no analoogne asi on  ka näiteks päikese kaitsekreem, et siin on näiteks titaanoksiid,  mis kaitseb uuekiirguse eest nii samuti äärmiselt pisikeses  mõõtmetes tükikesed, mida sa, sa ei pruugi isegi s. Ma ei tunnegi, ma just tahtsin öelda, et kas siin ei olegi,  sest ma tegelikult ei tunne seda siin. Paber. Nii, ja kui ma võtan veel kohe ka selle ühe väikese Siin on samas nagu hea näide nii-öelda üks kreem,  mis sisaldab soolaterakesi, et põhimõtteliselt nagu sama  efekt ja on võimalik saada ka loodussõbralike vahenditega et  selleks ei pea purustama siia tuubidesse plastikut,  vaid sa võid panna soolaterasid või midagi muud ka. Ja need loodussõbralikumad vahendid on just nimelt  sellepärast kasulikud, et kui me ütlesime,  et see plastik ei ole tegelikult inimesele mürgine,  kui ma teda peale määrin ja oma nahka koori,  aga ta jõuab loodusesse ühel hetkel. Täpselt, et see probleem on isegi laiem kui need kosmeetikatooted,  et et kõik plastik, mida me igapäevaselt kasutame,  kilekotid kui me peseme oma naljanist riideid,  sealt tulevad väiksed kiud, mis jõuavad läbi torude  ja lõpuks keskkonda ja, ja ookeani. Kõikide selliste asjade tulemusena on maailma meres hästi  palju väikseid mikroplastiku tükikesi ja see on hakanud  jõudma sellistesse mastaapidesse, et kahjustab elusloodust  ja eeskätt planktonit ja kalamaime esialgu aga keegi ei tea kindlalt,  et milline see mõju ahel nii-öelda tulevikus olla võib,  et kui see probleem süveneb, nad söövad selle sisse täpselt,  et see on selline põhimõtteliselt nagu mehaaniline mõju,  kui mees sööks endale kive sisse. Et see otseselt ei tapa sind hetkel, see ei ole mürgine,  aga see takistab sinu toimimist elusorganismina. Et sa ei saa toituda enam nii efektiivselt. Su kasvukiirus langeb väikesed kalamaju jälgivad ja,  ja seal on nagu palju selliseid toiduahelat pidi kanduvaid  ja süsteemis nagu edasikanduvaid potentsiaalseid mõjusid. Kui sa vaatad praegu ekraanile, siis mida inimesed kodus näevad? Seal on väikesed sooplankterid, mis on nagu meie merede  toiduahela üks üks alusetappe ja seal on pandud helendama  pisikesed polüstreenitükikesed, sellised pisikesed  plastikutükikesed ja on näha, kuidas nad ajavad  selle nagu päris toiduga. Nende päris toit on, mikrovetikad ajavad vetikatega segamini  ja söövad endale need plastikutükid sisse. Aga sa ütlesid, et see ei ole nende organismis mürgine,  kui nad selle sisse söövad. See sõltub, et, et see plastik ise ei ole mürgine,  aga aga kui selle plastiku pinnale näiteks kinnituvad  mingisugused teised raskmetalli või toksilised ained,  siis võivad nad kanda endas ka erinevaid mürke,  nagu kaasas. Ja kui meie neid mereelukaid lõpuks siis sööme,  kala jõuab meie toidulauale, kes on selles meres hulpinud  ja toitunud, kus on seda mikroplastikat ülipalju  siis tegelikult jõuab see ka ju meie organismi  lõppkokkuvõttes tagasi. On olemas ja. Plastikud on selline väga lai mõiste iseenesest,  millest me räägime, kui me ütleme, et on olemas siinsamas  kreemis on mikroplasti osakesed. No need on siinsamas samamoodi polüoteleeni osakesed,  see on siin isegi kirjas, et kui lugeda,  et tegemist ei ole mingisuguse väga, väga mürgise plastikuga,  et nagu nagu öeldi, et kilekotitükikesed põhimõtteliselt aga  plastikul võib olla ka erinevaid lisandeid,  mis on nagu rohkem mürgised ja kui me räägime keskkonnast,  merekeskkonnast, siis oht seisnebki just selles,  et neil on hästi suur selline nagu eripind,  selline aktiivne pind, kuhu kogunevad teised toksilised ained,  mis on mees lahustunud ja pärinevad, võib olla kuskilt  teistest allikatest kuskilt tööstusest, tuumareaktorist,  kus iganes ja need võivad kinnitada nende graanulite külge ja,  ja see on hoopis suurem oht, kui see graanul ise. Selge, kas, kui on kirjas siin selles koostises polüetüleen,  siis ma pigem võiksin sellest äkki loobuda või? See on su enda valik ja, ja osad riigid ja,  ja nii-öelda ühendused on selles suunas nagu tööd tegemas,  et nad, et nad plaanivad nende kasutamisest loobuda,  aga, aga kindlasti see paha ei tee. Randel aitäh sulle ja tegelikult sama teema läheb nüüd edasi,  siin. Ühe asja Anderi käest küsida, kas võimalik,  et inimese organismi ka mingite asjadega satub huulepulk? Me teame, et see noh, nii-öelda süüaksegi juuaksegi kohvi alla,  kuidas on veel mingite asjades, kus sa võid inimese  organismi sattuda. Kõik sellised asjad, mis on vees lahustunud need jõuavad  meie organismi väga kergesti. Et ma ei tea, kui sa meres ujumas käies midagi alla neelad,  siis siis ta su organismi jõuab. Hambapastas hambapastas. Pigem sülita ranikaussi. Ehk siis see lisab võibolla nüüd seda värvi  ja valgust nii-öelda isikliku ja vahetu kokkupuute kaudu me  jätkame siit diivanil, Peeter Eek, keskkonnaministeeriumi  jäätmeosakonna juhatajaga. Tere hommikust. No tegelikult, nagu me saime aru, on, on siin koos maailm,  mis justkui teenib meid, ehk me ise tahame neid tooteid kasutada,  tunneme, et koorib hästi, puhastab hästi,  teeb seda tööd, mis, mis vaja, aga samas teine pool,  et sellest on mingi jälg igal juhul juba loodusele,  mis see tänane seis on, kus kohas me selle materjali  kasutamise reguleerimisega oleme? No see plastiteema ja võib-olla siin sellise  kosmeetikatoodete näol ja peen purdmaterjalidena,  et seda on nüüd kindlasti tunnustatud juba ohuna kuskil kahe  tuhandete alguses, pigem ja uuritud sellest ajast,  aga ütleme, suures plaanis me oleme praegu ikka veel selles Sellel astmel, et, et tehakse sisulisi uuringuid järjest  täpsemaid ja ei ole veel päriselt jõutud,  võib-olla sellistel päris ühestele seisukohtadele,  kui me räägime nüüd kas või siis Euroopa Liidu tasemest,  me näeme siin riike, kes on juba tulnud välja ettepanekutena  seda ära keelama hakata. Prantsusmaa on siin näiteks, on viis liikmesriiki praegu  isegi kuus vist jah, kes on kutsunud üles Euroopa komisjoni  tegelikult tulema välja ja hakkama keelama just nimelt  kosmeetikatoodetes ja teisalt muidugi on kosmeetikatööstus,  kes väidab, et nad saavad sellega ise hakkama  ja et nad püüavad seda ise vähendada. Ja tegelikult nüüd on kindlasti põnev, sest et teadaolevalt  nüüd järgmisel aastal peaks ka Euroopa komisjon tulema välja  sellise suurema initsiatiivi ja dokumendiga  siis mereprügi ja, ja üldse plastide teemal ja,  ja siis saab mõnes mõttes näha, et kas seal  siis pakutakse välja otseseid keelde või mingisuguseid veidi  veidi leebemaid samasuguseid samme tegelikult astutakse  ka Ameerika Ühendriikides praegu näiteks  nii et see plasti teema on tegelikult ka rahvusvaheliselt  väga-väga kõrgel tasemel. Täna tunnustatud. Ehk kui ma tõmban siitsamast, võtan sellesama huulepulga,  millest oli siin hetke hetk tagasi juttu ja,  ja miks see tegelikult nagu meie igale ühele mõjub,  tõesti tõmban siit paberi peale ühe väikse triibu,  siis me peaksime juba nägema seda, et mis siin sees  siis tegelikult justkui noh, tükkide na väga hästi ei paista,  aga, aga samas see, kuidas ta särab ja säteldab,  on ju kohe kõigile selge. Ehk põhimõtteliselt siin on needsamad tükid sees  ja kui nüüd peoõhtul natukene süüa juua,  me ju teame kõik seda statistikat, kui palju seda huulepulka  justkui nii-öelda naljajuttudes natuke, aga ära süüakse,  nii see on, ja see tegelikult satub inimese organismiga. Jah, no raske nüüd öelda, et sellest konkreetselt,  et inimene selle alla neelab midagi väga paha sünniks  sest nagu öeldud ka oli, et polütüleen on suht tohutu  tegelikult lisaks kilekottidele on ju näiteks jogurti ja,  ja ketšupi ja majoneesi ja mis iganes pudelid,  me noh, toiduainete tähendus puutume sellega kokku  praktiliselt pidevalt, nii et see on tunnistatud ohutuks. Ja küsimus ei olegi mitte sedapidi võib olla otsene vaid  just nimelt see, et kui läbi kosmeetika toodete see lõpuks  pestakse maha, see jõuab veega reuvepuhastitesse  ja reovepuhastid tänasel tasemel ei suuda tegelikult seda  väga peenikest plasti eriti palju sealt välja võtta. Ka sellega tegeletakse, et kas see on võimalik  tehnoloogiliselt ja kui see tuleb tehnoloogiliselt,  see teeb meie veepuhastust palju kallimaks uuesti. Ühesõnaga, see läheb tegelikult veesüsteemist lõpuks merre,  ta läheb ka sisevetesse ja sealt hakkab siis olema,  millest juttu juba oli toitahela osa, ta hakkab,  see plast hakkab sageli siduma neid muid selliseid  kahjulikke aineid, mis seal veekeskkonnas on,  hakkab neid kontsentreerima ja hakkab sealtkaudu tulema  tagasi toitahelasse, see on see teadavale mõju. Aga ma tulen ikkagi selle inimese juurde oma särk ihule  kõige lähemal, eks ju, et ma ei tea, kui te olete küll  jäätmeosakonna juhataja, kas ta inimjäätmetest  ka teate, kas see ladestub meisse või liigub meist ikkagi  läbi see, see, see nii-öelda see mikroplasti. No tavaline, ütleme nagu siin juttu oli,  huulepulgaga polütüleen ja kui sa süüa, see ikka liigub läbi,  et, et siin ei ole selles mõttes väga midagi,  et pigem ongi see, et, et kui ta jõuab laiemat keskkonda,  mis mõju seal omab ja nagu öeldud, et ta hakkab tulema  erinevate ütelda toiduahela, kalade, mis iganes meresaaduste  kaudu meie toidulauale tagasi ja siis ta ei tule mitte enam  paljalt pelgalt plastina, vaid ta toob sealt muid asju kaasa. Viimane küsimus, kui tõenäoline on, et see reguleeritakse  ära karmilt, et nende plastikosakeste polüotileeni osakeste  kasutamine lausa keelatakse lähitulevikus. No kui nüüd jälgida, siis USA-s on juba sellised ettepanekud  tehtud päris olulised Euroopa Liidu riigid,  nagu öeldud Prantsusmaa noh, ka ühendkuningriik,  kes on küll väljumus vist, aga ja siin põhjamaad näiteks on  praegu siin sellise väga kõrge keskkonnateadusega  ja need riigid selgelt pooldavad täna hetkel kosmeetikas  sellist keeldu, aga saab nüüd näha olema,  et siin tuleb lihtsalt mainida ka seda kindlasti,  et, et tegelikult on ju probleem ei ole mitte ainult konkreetselt,  ütleme hamba, pasta ja kreemidega, vaid see kogu see plastik  ja noh, seniste uuringute järgi muidugi kõigest sellest  ikkagi ainult mõni protsent, mis sinna merre jõuab,  on tegelikult seotud selle kosmeetikaga,  et see ei ole paraku nüüd see väga suur osa,  aga no kuskilt tuleb alustada. Peeter Eek, suur aitäh tulemast täna hommikul,  selline teemakokkuvõte, mis kirjeldas siis nii-öelda meid  igapäevaselt puudutavad kosmeetikat ja selge on see,  et kõigi enda valikutes on ka teatud valiku tegemise  võimalus ja, ja, ja mõju sellele maailmale kahtlustata olemas. Teatris, mis toimub, püüame vastata järgmise kokkuvõttega. Sellele küsimusele. Suutsin tiini niinii. Enamik ei suuda. Töö vaeva. Ja. Kogu perelavastus mustkunstniku elevant jõulukuul  nukuteatris vaata lähemalt nuku.ee. Ja kiirpilgul ka mõned teemad tänastest ajalehtedest,  et on neljapäev, siis on maaleht ka täna hommikul laual  ja pension jätab virelema kohe teisel, kolmandal leheküljel. Pikem lugu sellest kõige kindlam on investeerida maasse  või üürikorteritesse, mitte pensionifondidesse. Ja kui ma ütlen teile paralona ehk tere päevast,  siis mis keeles see võiks olla soome ugri tehiskeel? Ahaa, väga huvitav ja sellest saab lugeda maalehele  ja maaelu, kui sa lubab kõrvale panna, siis tänases  Postimehes jätkab selle nüüd viimastel päevadel käima läinud  Hollandi teemat, aga võetakse mitte kitsejuustu osas asi ette,  vaid hoopis lillede kontekstis. Eesti lilled on Hollandi omadest paremad,  kirjutab Taavi Alas. Mismoodi ja kuidas saab siis siit lehest lähemalt lugeda  ja teada uudised, valitsus koguneb, esines Me  selle istungile. Liisu räägib sellest lähemalt. Ja. Tere hommikust. Nagu öeldud, siis uus valitsus koguneb täna oma esimesele  istungile ja otsustab ministrite vastutusvaldkonnad,  samuti nende haldusalas kuuluvad ametid ja inspektsioonid. Varasemaga võrreldes on ettevõtlusministri portfell  täienenud infokommunikatsioonitehnoloogia valdkonnaga  ja ameti nimeks saab ettevõtlus ja infotehnoloogiaminister. Teiste ministrite ameti nimed muutunud ei ole. Ettevõtlusministri vastutusalas on ka väliskaubandus,  mis iseenesest on välisministeeriumi valitsemisalas. Loomisel on ka Põhjamaade koosviibimise instituut,  mis hakkaks arendama Xte-d. Ehk tekiks võimalus rahvusvaheliseks e-teenuseks. Riigikogus läheb aga kolmandale lugemisele valitsuse  algatatud hasartmänguseaduse muutmise eelnõu,  mis loob võimaluse karistada kriminaalkorras kihlveopettuste toimepanijaid. Kihlveopettus on näiteks juhtum, kus sportlased panustavad  eelnevalt kokkulepitud tulemusele näiteks vastaste võidule  ja üritavad meelega kaotada. Praegu saab selliste pettuste eest karistada vaid väärteo korras. Eelnõuga taastatakse ka Eesti lipu all rahvusvahelist  reisijate vedu tega tegevatel laevadel. Võimalus korraldada pardal kuni 1000 euro suuruse  võidufondiga loteriisid sagedamini kui üks kord nädalas. Ligi pool miljonit Eestis kasutuses olevat pankade  koodikaarti muutuvad uute makselimiitide tõttu kasutuks. 2018. aasta alguseks peavad Eesti pangad vastavalt Euroopa  direktiivile kliente põhjalikumalt tuvastama. Tõenäoliselt ei vasta aga praegu kasutuses olevad  paroolikaardid karmimatele nõuetele. Kaarte peetakse ebaturvaliseks, sest koode on lihtne varastada. Samas ei kao paroolikaardid täielikult, nendega võib vaadata  näiteks kontoseisu ja teha ka maksimaalselt 10 euroseid pisiülekandeid. Praegu kehtib paroolikaardile kahesajaeurone maksepiirang. Rootsis on kindlaks tehtud esimene linnugripi H5 N kaheksa juhtum. Linnugrippi leitud viimastel nädalatel mitmel pool Euroopas  ka Rootsi naaberriigis Taanis. Linnugrippi leiti Rootsi lõunaosas looduses elavatel lindudel. Helsingborgi lähedal on aga linnugripi kahtlus  ka ühes farmis. Seal tehakse veel täiendavaid teste, teatas Rootsi põllumajandusamet. Linnugripp on väga nakkav, looduses kannavad nakkust edasi  eeskätt rändavad veelinnud. USA presidendiks valitud Donald Trump teatas,  et USA suursaadikuks ÜRO saab Lõuna-Carolina kuberner Niki Heiley. Heili kritiseeris valimiskampaania ajal Trumpi seisukohti  muuhulgas ebaseaduslike sisserändajate asjus. Vaatlejate sõnul tahetakse Indiast saabunud migrantide  järeltulija eile ja ametisse määramisega leevendada järske  väljaütlemisi sisserändajate ja ka vähemuses. Ta. Vabariiklaste presidendikandidaadi valimise ajal oli heilist  juttu kui võimalikust asepresidendikandidaadist. Samas ei ole Niki Heilil mingit välispoliitilist  ega ka diplomaatilist kogemust, mida ÜRO-s kindlasti vaja läheb. Heili on üks kahest esimesest naisest, kelle trump oma  meeskonda valis. Teiseks on haridusministri koha saav Pet Devos. Iisraeli peaprokurör andis politseile korralduse uurida  Saksamaaga sõlmitud lepingut kolme allveelaeva ehitamiseks. Leping sattus tähelepanu alla, kui selgus,  et Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu isiklik advokaat  David Simron on seotud Saksa laeva ehitaja partneriga Iisraelis. Nii Netanyahu kui ka Simron on igasuguseid rikkumisi eitanud  ja ka Saksa firma kinnitas, et neil ei ole Simroniga mingeid  lepingulisi suhteid. Netanyahu kinnitas ka valitsuskabineti istungil,  et välismaised huvid ei mõjutanud lepingu sõlmimist. Edust sisulist? Samas. Uudiseid taas kell kaheksa, seniks aga toredat hommiku algust. Vaata. Aitäh Liisule ja tere 24. novembri ehk kadrilaupäeva  hommikust ja kui ikkagi Kadri sandid tavapäraselt  õhtupoolikul juba pimedamal ajal oma saaki lähevad korjama  ja head viljaõnne soovivad, siis ma arvan,  et kui hommikul heledamate riietega toast välja lähete,  siis tööle minnes võite ju ühe sanditamise  ka juba ära teha. Vaata ongi ekraani pealt, praegu me oleme nagu kahe peale peaaegu. Kadri sai kokku. Hommikused tervitused teile kõigile 24 on kirjutatud  kalendrisse ja sellel põhjusel, et 24 november on lõpuks  kätte jõudnud, see oodatud pikisilmi oodatud päev kõigile  televisiooni teemad, millised need täna hommikul on,  kes meile külla tulevad, vaatame koos üle. Juba mõne hetke pärast uurime, mis on Narva linna  planeeritav eesti keele maja ja kellele seda vaja võiks olla. Ja ta. Tutvume, milliste teostega on täna avataval näitusel kumus esindatud,  kuulus Belgia süelist. Pool tel voo. Ja haldusreform paneb paljud ühinevad vallad dilemma ette,  mida valida endale nimeks ja mida teha täpselt samade külanimedega? Ja. Ärge muretsege, me muidugi räägime tervest delvoo näitusest,  aga täna hommikul lihtsalt siis pildis ka kõigepealt pool  delvoo enda pildid. Läänemerel talvituvad linnud on ka esmakordselt siin Eestis  kokku loetud. Miks seda tehti, saame ka täna hommikul teada  ja juba selles pooltunnis ka esimene väga ilus jõululaul. Tõepoolest, pühapäeval on esimene advent,  miks mitte juba siis täna selle selle helge tundega hinges  algust teha ja muusika seda tekib. Ja Daniel Levi ja Liis Lemsalu on ilusad nagu ehted kuuse peal,  täna hommikul mõne hetke pärast juba laulmas,  aga Adeele, mis ilma täna Kadripäeval oodata on? Ja. Tere hommikust, kadri päeval tuleb soe ilm,  täpselt nagu me mardipäeval juba teada saime. Aga mis on praegu nüüd viimase poole tunniga,  õigemini viimase minutiga muutunud on see,  et järsku hakkas taevast kerget vihma sadama,  milleks ma üldsegi valmis polnud, aga nüüd teie vähemalt  siis teate seda. Tallinnas tõesti saab kerget vihma. Temperatuurid on üsna sarnased poole tunni tagusele ajale. Tallinnas jätkuvalt kuus kraadi sooja, kuus kraadi sooja  veel ka Haapsalus ja Kärdlas. Viis kraadi mõõdeti Kuressaares ja Pärnus,  neli kraadi Viljandis ning kolm kraadi. Kõige jahedam oli kella seitsmese seisuga Tartus,  Võrus, Rakveres ja Narvas. Täna ennelõunal on ilm pilves ja saju oht on päris suur,  nagu siin juba praegu näha on. Ja pärastlõunal peaks sadu lakkama alates lääne poolt  ning ka pilvisus hõrenema. Tuul puhub üsna tugevasti seitse kuni 12 meetrit sekundis,  puhanguti rannikul kuni 22 meetrit sekundis  ning õhutemperatuur jääb üsna sarnaseks,  nagu siin hommikul kahe ja viie kraadi vahele. Kaks kraadi tuleb Narvas ja Rakveres, kolm kraadi Tartus,  Viljandis, Võrus, neli kraadi, Tallinnas,  Pärnus ja Valgas ning viis kraadi Haapsalus  ja saartel. Mõnus koht, kuhu puhkama minna, on täna jätkuvalt ikkagi Küpros,  seal tuleb 20 kraadi sooja ja paistab päike natukene jahedam. 18 kraadi tuleb täna Roomas, seal sajab aga hoovihma. See on üks vähestest kohtadest peale siin meie Baltikumi regiooni,  kus ka vihma sajab. Mujal on üldiselt päikseline ilm Eestis,  aga tõesti siis ennelõunal peate olema valmis vihmaks,  pärastlõunal tõenäoliselt enam ei 100 ja sooja tuleb kuni  viis kraadi. Ilusat hommiku algust. Ja. Sellist tumedat Kadri laupäeva on siis täna päeva jooksul  oodata ja need, kes ilmavaatlusega kursis kindlasti oskavad  teha selle pinnalt ka prognoos eeloleva talve kohta,  aga meie räägime nüüd Narvast ja täna hommikul terevisioonis  minu mäletamist mööda küll esimest korda otse sild Narva ga  hea kolleeg Jüri Nikolajev on Narva stuudios valmis. Tere hommikust, Jüri. Tere hommikust. No kõigepealt, Jüri, Narva on olnud nii-öelda sinu teema ja,  ja seal töötava elava inimesena olid üsna kriitiline  selle suhtes, kuidas uus koalitsioonilepe käsitleb Narva  küsimusi ja probleeme. Miks nii kriitiline? No tegelikult võib-olla peaks neid asju küsima otse venelaselt,  aga kuna minust on juba saanud millegipärast see venelaste  eestkõneleja või venelaste arvamuse edendaja  ja väljendaja, no ma püüdsin nagu endale ette kujutada,  kuidas üks keskmine narvakas ausalt rääkides mitte seda,  nagu nad tavaliselt räägivad, kui nendega suhelda,  ütleme, ametniku tasemel või ma ei tea, mingi kolledži tasemel,  et mida nad mõtlevad ja mis on mis, mis on nagu nende  meeleolud läbi aastate kujunenud ja nende  siis pinnalt hinnata neid uusi koalitsiooni asju. Et ma püüdsin näha sellise narvaka süva pilguga,  et võib-olla ma panin ka mööda, aga samas Narvas on palju inimesi,  kes tõesti nii arvavad ja nemad moodustavad praegu sellise  nagu Narva liikumissuuna, nemad valivad kohaliku volikogu,  nemad arvavad ja ma loodan, et ma eriti valesti mööda Jüri ütleb need kolm probleemi ära, mida sa näed,  mis on narvalaste jaoks praegu linnas elades need  põhiküsimused just Eesti riigijuhtidele? Ma ei oska päris täpselt neid kolme probleemi isegi poole sõnastada. Meile arutasime ühe minu hea kolleegi ka venekeelsest toimetuse,  st et mis on nagu see Narva arenguprobleem üldse  ja ta ütles väga ilusasti, et tegelikult ilusad asjad  sünnivad kas armastusest või siis koos õllelaua taga istudes  aga praegu see Narva ja, ja üle ülejäänud Eesti vaheline  suhtlus meenutab sellist pigem. No vabandage, okupatsiooni olukord, et linn on nagu väga  viisakalt isegi võib-olla luterlikult okupeeritud,  et meid nagu eriti ei survestata nagu halba,  nagu suurt ei ole, aga samas kui hakatakse lauda katma,  siis öeldakse, et teate, teie sööge siin,  aga meie sööme oma perega seal teises toas,  et sellist ühist tegemist ei ole, need ilusad asjad,  mis Narva on tekkinud tänu näiteks Eesti valitsusele,  seesama Eesti, Narva, Tartu Ülikooli Narva kolledž,  millest loodeti, et see tõmbab käima kogu vanalinna alaarengu,  no ei tõmmanud tegelikult eriti siis vaba lava,  mis tuleb Narva. Et see ikkagi sünnib kusagilt väljast väljaspoolt tulnud  ideede ga, aga sellist narvakatega koos tegemist ei ole. Vot see on minu meelest suurem probleem. Üks küsimus, millele on palju viidatud, ka on seesama vene  keele ja, ja eesti keele probleem koolis. Mis selle probleemi, selline peamine olemus sinu nägemuses on. Peamine olemus on võib-olla selles, et, Et ühelt, et Tallinnas tulevad need käsud,  kuidas asi peab olema ja kohalikud püüavad,  kui noh, narvakad on sellised väga tarmukad ja,  ja väga, ütleme, käsutäitjad, inimesed ja nad püüavad seda  teha nii nagu nagu väljaspoolt tahetakse. Aga samas väga palju ehitatakse seid, Potjomkini külasid,  et püütakse seadust täita ja püütakse sundima näiteks  õpetajaid õpetama eesti keeles. Ja väga palju näiteid on, kus õpetaja räägib tema arvates  eesti keeles ja laps teeb näo, nagu saab aru sellest kõigest. Ja kokkuvõttes on õppekvaliteedi langus. Neid asju on, aga neid püütakse maha vaikida,  neist teist ausalt eriti räägita. Ja mind on ka palutud, et vaata, see näide on olemas,  aga ära palun sellest räägi, muidu kaotab õpetaja töökoha,  muidu juhtub kooliga halvasti, et selline näo tegemine,  et me nagu täidame seadust ja täidame neid nõudeid,  aga tegelikult nagu see asi välja ei tule,  vot see on ka probleem. Aga kolleegina sa ju mõistad seda, et Narva õpilase jaoks  eesti keele omandamine on, on väga-väga oluline,  sest vastasel juhul Eestis tal kõrgharidusele noh,  sisuliselt lootust ei ole, kui ta eesti keelt ära ei õpi. No see on muidugi, see on ääretult oluline,  mis selle asja, mis kogu selle asja mõte ongi see,  et, et need meie, et see uus põlvkond, Narva koolide õpetajad,  et nemad läheksid aktiivselt sellesse Eesti ellu Eesti riigi  ellu noh, isegi mitte eestlaste ellu, vaid hakkaksid nagu  ise ka seda Eestit üles ehitama ja eesti keele omamoodi asi. Eesti keelest me nüüd räägime kohe hetke pärast siin  stuudios pikemalt ka Jüri, kuidas sina hindab plaani luua  Narva eesti keele maja? See on hea mõte, minu meelest see on hea mõte,  aga küsimus on selles, et mis sellest edasi saab  ja kuidas seda teostama hakatakse, et kas sellest tekib  selline keskus, kuhu inimesed lähevad siis sunniviisiliselt  keeleinspektsiooni käsul keelt õppima või tekib selline tore  nagu ahhaa -keskus Tallinnas, kus, kus eesti keelt on tore  ja lahe õppida, kus on peale selle akadeemilise eesti keele  õppe ka muid tegevusi, kas või näiteks eestikeelne  huvitegevus või eestikeelsed muud asjad. Et sellest, et kui sellest saab selline tore Eesti elukeskus  Eesti keelekeskus, siis jah. Aga kui temast saab selline kuiv ja igav  ja sunniviisi sunniviisilise eestikee? Õppimise keskus endis pigem? Jah, täpselt, Jüri, aga mis plaan on ja mis sellest  keskusest võiks saada, saad sa kohe teada,  kui jälgin siin nüüd meie televisiooni saadet edasi aitäh  nende kommentaaride andmise eest otse rahvusringhäälingu  Narva stuudiost. Meil on täna hommikul külas Anneli Reima,  kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler. Tere hommikust. Hommikust. Milline maja siis tuleb, nüüd on mõnda aega seda  ideed hautud ja räägitud, omavahel töörühm koos käinud,  mis plaan on? Ma tahan Jürile öelda täienduseks seda, et see Narva eesti  keele maja idee tegelikult sündis Narvas  ja siin on olnud väga palju arutelusid, sest et kui me  hakkasime selle maja nii-öelda ideed edasi arendama,  siis me kaasasime väga erinevaid ministeeriumi,  sest tegelikult eesti keele õppe, et pakutakse väga  erinevate ministeeriumite haldusalades, et see ei ole mitte  ainult haridusministeerium, vaid ka kultuuriministeerium,  justiitsministeerium, siseministeerium ja meie sooviks on  selles majas tõesti arendada selline kompetentsikeskus,  kus eesti keel ei ole mitte selline instrumentaalne vahend,  et ma õpin selle selgeks ja sinna see jääbki vaid eestikeele. Maja peab kindlasti muutuma selliseks terviksüsteemis,  kus pakuta takse mitte üksnes keeleõpet vaid  ka Lähenetakse juhtumipõhiselt, et kui inimene vajab nõustamist,  kui inimene vajab ka jätkutegevusi ja me oleme juba pikka  aega tegelikult rakendanud selliseid tegevusi nagu keeleklubid,  keelekohvikud, kus saab keelt lihtsalt rääkida,  et see keeleõpe jääks mitte puhtalt teoreetiliseks,  vaid et oleksid ka sellised nii-öelda kultuurikümblusest  pakkuvad programmid ja suhtlemist pakkuvad. Aga räägime hästi konkreetselt, kas see on mingi uus maja,  mis ehitatakse kop maasse, ehitatakse mingi ilus,  arhitektuuriliselt täiuslik hoone. Tähendab esialgne idee oli sellest, et ta tuleb eraldi maja,  aga me oleme pakkunud ka võimalusi, et ta võib olla selline  üks seitsmeliikmeline büroo. Mis tegelikult vajadusel üürib ruume keeleõppeks,  aga kindlasti peab seal juures olema ka selliseid  tööjõuvahetusprogramme ka kooli õpilasvahetusprogramme  pakkuvad tegevused, et inimesed saaks võimalust praktiseerida,  aga et see maja peab olema nähtav. Ta peab olema sellise märgilise tähendusega,  et inimene teab, seal ma saan abi, ma saan praktilist keele abino. Näiteks kui on Sul vaja testida su keeletaset, et väga tihti inimesed ise arvavad,  et, et ma oskan keelt võib-olla väga halvasti,  aga testi tulemused näitavad midagi muud,  et ta on sulle praktiliseks abiks. Sa saad suhelda, sa ei ole, lihtsalt ei lähe kuiva ametniku juurde,  kes paneb sind kirja ja saadab kursustele,  et oleks tõepoolest selline interaktiivne keskus,  kus ka juhendatakse näiteks iseseisvat õppimist,  sest et, et meil on ju välja töötatud mitmeid erinevaid  keeleõppe võimalusi, et oleks üks õpetaja  või seal on kindlasti neid rohkem kui üks  või metoodik, kes juhendab, kuidas tegelikult see inimene  konkreetset abi saab, kui ta tahab eesti keelt õppida. Ehk siis ikkagi pigem selline kabinet, kus on stend,  brošüürid ja voldikud, mitte Ahhaa keskus,  nagu Jüri Nikolajev kirjeldas, et tagasi Tegelikult on nii, et see idee areneb kindlasti järgmisel  aastal edasi, sest meil on plaanis võtta palgale inimene  juba aasta alguses, kes kohapeal hakkab asja läbi rääkima  ja mis on hästi oluline, et see ei tule nagu ühe  ministeeriumi asutus, vaid et meil on kindlasti soov teha  koostööd Narva kolledžiga. Meil on vaja soov teha koostööd ka kohaliku omavalitsusega. Ja milleks see vaja on? Hästi oluline, et inimesi motiveerida, sest et Narvas on  väga tihti nii, et kui sa õpid keele, siis sa seda kasutada. Tegelikult peaks tekkima nagu sisemine soov,  et mul on võimalus keelt kasutada. Mulle pakutakse sinna juurde väga palju põnevat. Ja kas ta tuleb, ahaa, keskusena, kas ta tuleb  ka noorte huvikeskusena? Tegelikult Narvas on huvikeskused olemas,  aga ta peab pakkuma kindlasti lisandväärtust sellele,  mis praegu olemas on. Ehk tegelikult me veel hetkel ei tea, mis on. No hetkel on nii, et kas see tuleb täpselt eraldi majana,  seda ma ei suuda öelda, sest meil on veel läbirääkimised  pooleli kohaliku omavalitsusega, aga ta tuleb kindlasti  hästi põnev maja ja üks idee on meil ka siduda see valmiva Vaba lavaga, mis saab valmis aastal 2018  ja see kindlasti kujuneb selliseks põnevaks  kultuurikeskuseks ja sinna juurde pakkuda veel eesti keele  õpet ja, ja Eesti kultuuriüritusi on kindlasti üks selline  meie visioon. Anneli Reima, suur aitäh tulemast täna hommikul rääkisime  siis Narvast eesti keelest Narvas ja üks võimalus on  üheskoos laulda eestikeelseid laule näiteks  ja miks ka mitte haarata siit kohe võimalus kinni. Need, kes tahavad keelt harjutada, aga rõõmsad jõulud  viitavad sellele, et juba sellel nädalavahetusel esimene  advent on käes ja aasta lõpp ja jõuluaeg ei paista üldse  enam liiga kaugele. Daniel Levi, Liis Lemsalu täna hommikul rõõmsad jõulud. J? Rõõmsat jõu. Tu lase tulla. Helgeks saagu. Vaev ja mure ei näe sind ja. Osad jõulu tuppa, lase tulla, süda lahti. Nüüdsest. Kordutasakaalu seekord armsaks. Jumal. Palju aastaid. Jõule Peeta. Ladvas. Kiir ka tä ta kuldses valgus. No. Sa rõõmsad jõulutumma lase tulla. Ta. Tasa, sest sa Said? Andku jumal meile palju aastaid. Jõule veeta. Ladva. Kiirgas valgus. Ja. Osa. Rõõmsad jõulud tuppa lase tulla. Imeilus lugu ja jõuluöö kõlab täna veel terevisiooni,  siis päris saate lõpus, aga detsembris juba seesama koosseis,  siis ka erinevates paikades Eestis neid imeilusaid  jõululaule laulmas. Täna avatakse see kumus siin Tallinnas üks suurepärane näitus,  selle pealkirjaks poole voo unest ära ja,  ja kumu direktor Kadi Põli täna hommikul terevisioonis. Tere hommikust. Ja me räägime möödunud sajandi Belgia kunstnikust,  keda kunstiajaloolased katsuvad sinna sürealistidega ühte  patta panna. Ise ta väga sellest vaimustuses ei olnud,  ta pigem, nagu oli selline sõltumatu tegelane. Ikkagi neid suuri Belgia kunstnikke või selline suur kunstiajalugu,  et minu meelest see ongi selline noh, ühtepidi tõesti hästi,  et neid suurmeistreid, kes on sellised maailma kunstiajaloos  suured nimed, et tema kindlasti seal Rene,  Magriti ja teiste kõrval on neid nagu üks tuntumaid  prantsuse kultuuriruumi kunstnikke ikkagi,  et et neid Eestis ei olegi nii väga palju olnud,  et selles mõttes ta on hästi suur näitus,  aga teistpidi ta on kindlasti ka väga isiklik näitus,  et just see Telvot looming on niisugune noh,  sellistel isiklikel unenägudel ja mõttemaailmal ja,  ja personaalsel reaalsuse nii-öelda põhinev,  et ma usun, see on selline näitus, mida igalühel on hästi  huvitav avastada, et kas talle need niisugused delvoo  pildimaailmad sobivad ja et selline tõeline niisugune ma arvan,  võiks olla väga kergesti külastatav näit. No ma arvan, kellele see pildi maailm sobib,  nii nagu sa ütlesid, et peaks seda avastama,  siis tõenäoliselt sealt näituselt ära ei saagi,  sellepärast et see maailm ongi selline endasse neelav  täiesti need perspektiivid ja kõik, see,  kuidas ta seda maailma niimoodi kahemõõtmeliselt kujutanud on,  on väga põnev, aga lähme mõne mõne tema töö juurde,  et inimesed saaksid aimu, millest me räägime,  et siis oleks põhjust juba ka sinna sinna kumusse tulla. Tööd on kõik Belgias toodud siia. Tööd on toodud Belgiast on spetsiaalne muuseum,  millest me, kust me siis tööd laenasime,  et see on Dikelli muuseum Brüsselis, et sealt on enamik töid  tulnud aga tõesti, et kui vaadata neid töid niiviisi  ükshaaval või, või et kuigi töid on väga palju,  loomulikult, et ma olen siia või et siin on meil väike valik praegu,  et et ta väga armastas naisi, Need on niisugused aktimaale  näeb väga palju, et teda võib-olla kunstiajaloos tuntaksegi  oma oma naiste ja aktide poolest, aga need ei ole niisugused  sugugi tavalised naised. Et, et tal on tavaliselt sellised noh, nii nagu  sürrealistidele omane, et need on, on nihestatud,  et tal on näiteks niisugune töö nagu aken. Et mis pealtnäha sarnaneb sellist, võib-olla kunstiajaloo,  et mitmete piidermaieri ilusate portreedega,  aga aga et kui me tegelikult seda vaatame,  et kas see naine, kes vaatab nii-öelda aknast,  et kas ta vaatab sisse või vaatab ta välja  või et, et justkui tundub, et ta peaks vaatama sissepoole,  aga tegelikult seal paistab välismaastik,  et, et niisugused just sellised täiesti unenäoliselt  ja sürreaalselt nihestatud pildid, aga, aga  ka tema aktidega, et need on päris sellised. Tal on näiteks selline töö nagu kurtisanid,  et, et tema naised ka, et need on väga teatraalsed sageli  ja on ka räägitud sellest, kuidas ta siis niisuguste tundis  huvi kõikvõimalike meditsiiniliste kuriositeetide  ja sellel ajal siis Brüsselis olid niisugused laadad,  kus on tuntud selline Smitsneri muuseum,  mis näitas just meditsiinilisi, kuriositeete  ja kõikvõimalike väärarengutega sündinud inimesi  ja see teda väga hoa keeris ja mõjutas ja seda näeb tema  piltides väga palju ja seal oli ka niisugune mehaaniline  veenus või siis selline naisenukk, kes oli eksponeeritud  samet kardinatega seal laadal nii öelda vitriinis ja,  ja see võib öelda, et need, tema naised,  keda maalidel näeb, et need sageli, et sa ei saagi aru,  et kas nad on just nimelt niisugused nukud  või objektid või on nad siis tegelikud elus naised,  et et see kindlasti ei ole selline tavapärane erootiline naisakt,  vaid et selles on, selles on palju tema enda personaalset maailma. Ja võib-olla ka üks hästi niisugune kuulus seeria kindlasti,  mis on 50.-test aastatest, et kus ta kujutas  siis Kristuse kannatuslugu või passiooni,  osales sellega siis Belgia poolt ka Veneetsia biennaalil  ja mis paavsti poolt leidis siis täiesti hukkamõistu kui ketserlus. Nii et, et kus ta siis on kujutanud, et ta tõesti  loodusmuuseumis ja mujal ja oli väga huvitatud skelettidest  ja skeleti kujutamisest, et kus siis kogu see Kristuse risti  löömise lugu on, on kujutatud skelettide  või luukeredena. Et, et niisuguseid tõesti selliseid isiklikke,  sürreaalseid pilte ja, ja ta elas väga pikka elu,  et ta suri tegelikult alles aastal 1994,  et elades siis peaaegu 100 aastaseks, et,  et selle tõttu neid, tema niisuguseid naisemaailmu  ja naisi kujutavaid töid, et neid on igast perioodist  ja ta kindlasti, et, et niisugused hästi metafüüsilised,  et ta oli ka suures Itaalia vaimustuses,  et et kui vaadata veel tema, tema naiste töid,  et need stseenid toimuvad sageli sellistes varemete maastik  või et ta oli ka väga vaimustatud ise, siis Itaalia  niisuguse suurest metafüüsiliste keskkondade looja Georg  kiireks antiigi hästi antiigimõjulised tööd,  et et nii, et, et selles mõttes on ta väga huvitava läbi 20.  sajandi tõesti jälgitava loominguga kunstnik. Vaatame ühte tööd veel, kahekõne on selle pealkiri  ja see tegelikult siis selle nelja võrdluses kõige hilisem  aastast 74, kui sa ühe lausega ütled, kas tema tööstiil  või laad kuidagi muutus ka tema pika elu jooksul või,  või tegelikult tunneb igast perioodist ära,  et see on teil voo. Ikka muutus loomulikult ja eriti noh, niisugustel  otsingulistel aastatel, et need 20.-te lõpp kolmekümnendad,  neljakümnendad, viiekümnendad, et seal on kindlasti just  need erinevad niisugused kunstiajaloo suured nimed,  et olgu siis Magritte või olgu, nagu öeldud,  see Georgi või et kellest ta parasjagu mõjutatud oli ja,  ja, ja noh, on ka näiteks töid, mis on tõesti väga pikas solaadis,  et, et ka selline varane, niisugune ekspressionistlik mõju. Et selles osas on tõesti, et see on nagu väga hea näitus  selles osas, et sa näed niisugust inimese kujunemislugu,  kunstniku kujunemislugu ja teda erinevatel aegadel mõjutanud teemad,  olgu need siis need natuke või kummalised,  sellised laadalt või tõesti need naised või  siis või siis on selleks skelettide teema  või ta oli ka väga vaimustatud sellisest tehnika revolutsioonist,  et rongid ja raudteejaamad ja esimene elektriline tramm  Brüsselis teda mõjutas suuresti, et erinevad teemad on väga  hästi näha. Selline väike tore kunstiajaloo loeng on juba ühes kunstnikus. Sinu suu läbi kõlanud tegelikult erinevad töötoad  ja needsamad ringkäigud näitusel ka annavad kindlasti seda  lisateavet selle kunstniku kohta. Ja, ja meil on selline võib-olla natuke ebatavaline,  aga me oleme ise hästi nagu loodame, et see läheb hästi,  et meil on akti, joonistamise stuudio näiteks mitu korda  siis selle näituse jooksul, et kus modell pannakse  näitusesaali üles ja kus kõik, et et Eestis elab selline hollandlane,  kes on teinud niisuguse sellise väikse kuidagi klubilise  ürituse praktiliselt, mis siis käib koos joonistama  ja käib seda just sellistes erinevates sees kohtades,  kaasa arvatud paarides, et selle nimeks on joo  ja joonista või siis trink Draw ja me oleme sealt  siis sellesama seltskonnaga jätkanud sellist tegevust nagu  Telio enda on selline suur programm, et et kõik julgelt  saavad tulla vaatama näitust joonistama proovima,  et sa ei pea sugugi olema, et enne oleks akt joonistanud. Absoluutset kõrget kunstilist taset ei ole mingil moel,  et me keegi ei küüni nende delvoo aktideni nagunii. Nii et sellist laadi on ka erinevad elamusprogrammid,  on loengud, nii et peaks olema selline selline huvitav  ja kaasav näitus. Väga põnev, Kadi Polli kumu direktor, aitäh täna hommikul  tulemast ja täna avatakse siis näitus poolte Vo Unesärkaja  Tallinnas kumus, uudised aga nüüd Liis uute sõnumitega  valmis ja kell on kaheksa. Jah. Ja. Tere hommikust. Uus valitsus koguneb täna oma esimesele istungile  ja otsustab ministrite vastutusvaldkonnad,  samuti nende haldusalasse kuuluvad ametid  ja inspektsioonid. Varasemaga võrreldes on ettevõtlusministri portfell  täienenud infokommunikatsioonitehnoloogia valdkonnaga  ja ameti nimeks saab ettevõtluse ja infotehnoloogiaminister. Teiste ministrite ametinimed muutunud ei ole. Ettevõtlusministri vastutusalas on ka väliskaubandus,  mis iseenesest on välisministeeriumi valitsemisalas. Loomisel on ka Põhjamaade koosvõimelahenduste instituut,  mis hakkaks arendama Xteed, et tekiks võimalus  rahvusvaheliseks e-teenuseks. Reformierakond on alustanud erakonna programmi täiendamist  ja värskendamist, oodata on ka erakonna opositsiooni viinud  Taavi Rõivase väljavahetamist erakonna juhi kohalt,  kirjutab Eesti Päevaleht. Erakonnas ollakse seisukohal, et taandumine saab siiski olla  Taavi Rõivase enda otsus esimehe kohale kandideeriksid lehe  andmetel Kristen Michal ja Hanno Pevkur. Pevkur jäi 2014. aasta märtsis napilt peaministri kohast ilma. Pevkuris nähakse erakonna ühendajad, Michalis aga otsuste tegijad. Praegu on aga Reformierakonnas otsustatud,  et tühja lärmavat opositsiooniparteid neist ei saa. Rootsis on kindlaks tehtud esimene linnugripi HvN kaheksa juhtum. Linnugrippi on leitud viimastel nädalatel mitmel mitmel pool Euroopas,  ka Rootsi naaberriigis Taanis. Linnugrippi leiti Rootsi lõunaosas looduses elavatel lindudel. Helsinborgi lähedal on aga linnugripi kahtlus  ka farmis. Seal tehakse veel täiendavaid teste,  teatas Rootsi põllumajandusamet. Linnugripp on väga nakkav, looduses kannavad nakkust edasi  eeskätt rändavad veelinnud. Suurbritannia peaminister Theresa May kohtus NATO  peasekretäri Jens Stoltenbergiga ja kinnitas,  et Suurbritannia kaitsekulutused hoitakse kahe protsendi tasemel. Ta rõhutas, et Suurbritannia on pühendunud NATO operatsioonidele,  sealhulgas Ida-Euroopas asuvatele üksustele. Mul on siis Fo Talking to. Siis mees to reeglis meta siis cat inis ma selle. Dress very. Ko to sele and re e and. Täites oma and. Mistap Tanking Laehimina antud Trans atlantik Bom New Sho la Diferent wars,  Notlesbi Spendine. Lea amp, stu wing, star cees. Te fensendi. Loomulik oht tuleb islam starting to mo retav. Eesti jalgratturite liit on teinud Tallinnale ettepaneku  ehitada Piritale uus ja mitmeotstarbeline velotreki spordikompleks. Pealinna eelarves velotreki Kiiritamist praegu ei mainita. Pirita velotreki seisundit hinnanud osaühing Rimel konsult  kinnitas hiljuti, et 47 aastat tagasi valminud velotre on  amortiseerunud ning treeningute ja võistluste läbiviimiseks ohtlik. Uue ja kinnise velotreki ehitamist samasse kohta lubab 2010.  aastal kehtestatud detailplaneering. Eesti jalgratturite Liidu esialgsel hinnangul saaks  velotreki rajada minimaalselt 10 miljoni euroga. Eesti meistrivõistlused peeti Pirita Velo trekil viimati  tänavu augustis. Uudiseid taas kell pool üheksa, seniks aga mõnusat hommiku jätku. Jaa. Ja aitäh Liisule ja juba te nägite, meil on järgmised  külalised siin terevisiooni diivanil istet võtnud,  aga enne, kui me tänaste ajalehtede juurde läheme,  kas või põgusalt lühidalt need teemad, millest me veel tunni  jooksul rääkida jõuame, sest just nii palju on televisiooni  veel täna Kadri laupäeva hommikul järele jäänud. Uurime, kuidas peaksid käituma ühinevad vallad,  mille territooriumil on samade nimedega külad  ja asulad. Ja vaatame üle vastvalminud uuringu, mis luges kokku kõik  Läänemerel talvituvad linnud ja mille alusel võib luua  juurde uusi kaitsealasid. Ja. Kas lausa nimeliselt saame lindudega tuttavaks,  ma arvan küll. No väga tore see plaan tõesti on ja loomulikult need  asulanimetused siis ka nendega tõesti on juba praegu peavalu,  aga uus halduskorraldus võib seda peavalu veel kasvatada. Ajalehtedes aga Tõnis Kark, Larissa jõgi täna hommikul  lehtedest tervist, kas elu kuidagi nagu üllatas  ka millegagi täna lehti vaadates? Aitäh, üllatus küll. Mul on väga hea meel selle üle, et siin on suur pikk  artikkel selle kohta, kuidas talvel saab jalgrattaga  liigelda ja mismoodi naastrehvid aitavad jää peal püsida teel. Jalgrattaga ka naastrehvid täpselt noorataga  ka väga tore, sellest saame lähemalt rääkida,  tundub, et hetkel ei ole vaja õues küll mitte naastrehvidega jalgrattarehve,  vaid siis tegelikult on vaja hoopis väga hästi vetttõrjuvaid. Mulle tundub teile, et vihma on hakanud sadama vaikselt. Ja tõesti, vihma sajab. Jätkuvalt on see selline kerge vihm, aga lootust on,  et see läheb aina tugevamaks. Loodan, et mitte saate ajal vähemalt, aga õhutemperatuur  jätkuvalt Tallinnas kuus kraadi sooja kuus kraadi sooja,  mõõdeti veel ka Haapsalus ning Kärdlas. Viis kraadi sooja mõõdeti Kuressaares ning Pärnus neli  kraadi Viljandis ja kõige külmem oli kolme kraadi ga Tartus,  Võrus, Rakveres ja Narvas. Ja nagu siis ütlesin, täna päeval just ennelõunal on vihma  võimalus täitsa suur. Taevas on pilvine ja tõesti, sealt tuleb vihma alla. Pärastlõunal peaks aga alates lääne poolt sadu lakkama  ning pilvisus hõreneb. Tuul puhub üsna tugevalt seitse kuni 12 meetrit sekundis,  rannikul puhanguti kuni 22 meetrit sekundis. Õhutemperatuur jääb täna üsna sarnaseks hommikule kaks kuni  viis kraadi, siis tuleb sooja kaks kraadi,  Narvas ja Rakveres kolm kraadi, Tartus, Viljandis,  Võrus, neli kraadi, Tallinnas, Pärnus ja Valgas  ja viis kraadi. Kõige soojem päev tuleb täna Haapsalus ja saartel. Üldiselt Euroopas on ilm täna pigem päikseline  ja kuiv. Välja arvatud siis meie, meie siin regioon. Aga vihma sajab näiteks ka Roomas. Seal sajab hoovihma ja on 18 kraadi sooja. Samas näiteks Berliinis on täna vähese pilvisusega ilm  kaheksa kraadi sooja ja Stockholmis paistab lausa päike,  seal on kolm kraadi sooja. Eestis tuleb täna kaks kuni viis kraadi sooja,  võib tulla hommiku poole ennelõunal vihma,  pärastlõunal peaks sadu lakkama. Nii et ilusat hommiku algust teile. Ja kohe hoolitseme teelele, ühe vihmavarju  ka loodetavasti püsib püsib tema nii-öelda tööplats ikkagi kuiv,  aga õue minnes siis tõesti, olge siis valmis selleks vihmaks,  Tõnis Kark, Politsei Piirivalveameti kaplan,  ris Ehitus Ülikooli Andra kuuga, professor. Tere hommikust. Hommikust. Nii. Tõnis juba rõõmustas selle võimaluse üle,  talvel saab rattaga sõita, kui ikkagi väga tahta,  ainult et tuleb natuke mõelda. Ja tõepoolest, ja, ja lugesin siit ajalehest ka,  et naastrehvid talvel väga olulised, aga lisaks naastrehvidele,  mis tagavad liiklusohutust jalgrattaga sõites on on veel  päris mitmeid erinevaid asju, mis siin on välja toodud,  mida peab tähele panema jalgratta puhul,  et kõigepealt muidugi esimene asi on see,  et talvel on väga külm ja sellega seoses on,  on, on nagu praegu näha, et on välja mõeldud  ka väga palju erinevaid igasuguseid kehakatteid,  mis ongi mõeldud talvel jalgrattaga sõitmiseks. Sest et kui on juba miinuskraadid, siis see külm lõikab läbi  ja sa ju liigub kiiresti läbi õhu ja siis on see tuule külm,  mis veel lisandub. Ja siin on, siin on ära toodud kõikvõimalik alates  jalanõudest kuni kuni nina, kaitsmete ja. Mille iganes sooja ni, et, et see on väga hea  ja siis lisaks kõik muud asjad, et nähtavus,  et kuna me oleme pimeda ajal praegu elamas,  eks ja, ja liikluses on, on, on väga ohtlik,  et me ei näe väga kaugel oma nina otsast,  siis hästi tähtis on see, et oleks ikka neid helkureid  ja tulukesi nii ees kui taga. Inimene peab nähtav olema. No jah, helkurvest ka, ma arvan, jalg jalgratturi viimasel  ajal peaks täitsa olema see, mis seljas kindlasti peaks olema. Sellel sügisel nähtud üks lemmikpiltidest sõidab ema rattaga,  selline tohutu suur telkmantel peal ja telgi tagumisest  otsast tuleb välja üks pea veel ja see oli see kogu  jalgratast kattev rattur oli seal all ja,  ja laps, kes istus taga, siis ilmselt selles toolis usun,  ma oli, oli omakorda seal, pistis pea välja,  ega muud temast näha ei olnud, et see tõesti nutikad lahendused. Ma muidugi mõtlesin praegu, et ma hästi vist ikkagi ei julge  soovitada kahe rattaga, hea küll, naastrehvid küll,  aga kui tee on libe, siis kahe rattaga jalgrattaga sõitis,  peab ikka päris osav olema. Et siin oli ja öeldud ka, et, et tavaliselt on rehvidel kaks  rida naelu, aga neid saab juurde ka panna  ja eks see nael tegelikult hoiab sind päris hästi kinni. Ja kui arvestada sellega, et jalgratas on üks väga levinud  unistus inimeste hulgas, et kes ei ole unistanud jalgratast,  siis väga kurb oleks, kui ei saakski talvel sõita,  et nüüd nüüd nüüd on nagu selge, et tegelikult saab. Te räägite teoreetikuna rohkem või ise praktika praktikatiku. Asi on selles, et lapsepõlvest saadik on kogu aeg mul olnud  järjest unistuseks jalgrattad, et alates seal  kolmerattalisest kuni kuni siis praeguse suurte suurte  ratastega rattani, et alati, enne kui ma  selle ratta olen saanud, olen ma nüüd tükk aega sellest unistanud. Ma arvan, et neljas neljas ratas No lisa Andre kui ka professorina, kas jalgrattaga sõitmine  hoiab meid vanemas eas ka nagu kuidagi teravana ja,  ja värskemana? Ma arvan küll ta igal juhul aitab fokusseerida iseendale. Tunnetus on kindlasti hästi-hästi oluline ja,  ja see tähelepanu iseendale tähelepanu keskkonnale,  kus sa liigud on, on, ma arvan, hästi oluline täiskasvanueas. Nii et lähevad õiges suunas sellised mõtted,  väga tore, mis teemad teile silma jäid? Mina valisin Päevalehe kultuuri osast väga põneva artikli  ja tegelikult ta lubas käsitleda kumu näitust,  aga räägib ta kuraatorist ja kuraatoriks on Mart Pushow  Ameerika kunstiteadlane, kes on Eestis elanud kolm aastat  ja tal on tehtud ettepanek teha kumus näite. Ja ta on loonud väga huvitava kontseptsiooniga näituse,  nii et mind paelusse kontseptsioon. Kontseptsiooni sisuks on helid, muusika ja eesti kunst. Miks sa tõid, paelus? Ta esitas kuraatorina endale väga huvitava küsimuse,  ta küsis nii, et kuidas on võimalik kujutada seda,  mis ei ole kujutletav. Ja otsis seda lahendust ja ta leidis, et võimalik lahendus  on muusika kasutamine ja Eestist ja Eesti viies  ja selle kontekstiks oli see, et ta arvas,  et see on üks võimalus, kuidas tutvustada Eesti kunsti välismaalastel,  olles ise siis Ameerika päritoluga. Elades multikul kultuurilises keskkonnas,  leiab ta, et see on üks selline metafooriline viis Eesti  kunsti teisiti tutvustada. Minu meelest ta tegeles väga süvitsi ka selle eesti teemaga,  sellepärast et ta õppis ka eesti keelt just. Kolm aastat on õppinud Indiana ülikoolis eesti keelt,  praegu jätkab Eestis elamist. Ja muideks Indiana ülikoolis on võimalik lisaks eesti  keelele õppida 80 keelt. Kui tahaks nagu teid ikkagi veel kord teie eriala  ja valdkonna kaudu nagu provotseerida, et kui seda mõtet  lihtsasse igapäevasesse ellu tuua, et et  mis see siis on, kuidas see, kuidas see meie elust vastu vaatab,  see, mida mida Part Busha on teinud? Ma arvan, et see on hästi oluline, et see annab võimaluse  süveneda ja vaadata ükskõik millisele valdkonnale  või nähtusele teisel viisil, et see metafoorika,  mida ta otsib, sellel näitusel on helid,  muusika ja kujundid. Ja väga huvitav lahendus on vaikusetuba,  millest on siin pisut juttu, aga ma arvan,  et inimestel on väga põnev minna vaatama,  et kuidas liikuv pilt, looduslikud pildid,  muusika ja kujundid omavahel seostuvad, et see on,  ma arvan, väga-väga põnev. Ja kindlasti võin lihtsalt öelda oma perest kõige väiksem  kunstisõber on seda näitust näinud, sealsamas vaikusetoas  käinud ja ja kirjeldas seda kõigile, nii et suu lahti ümber  järgmise teema juurde. Järgmine teema, mis mina leidsin, oli maalehes suhkrumaks,  et tõepoolest väga lihtsalt mõistetavalt võib  siis läheneda asjale niimoodi, et, et limonaadid on halvad,  nad on hästi paksult suhkrut täis topitud  ja et tuleks midagi ette võtta. Ja ma tervitan seda täielikult, sellepärast et ma näen,  et minu isiklik lähikond on samamoodi ammu juba  limonaadidest loobunud, sellepärast sa jood sisse niisugust suhkruvett,  mis, mis koheselt hakkab tekitama sul vaegusi  ja mina ei taha, et ma oleksin haige ja sellepärast ma,  ma olen ainult rõõmus, et et suhkrumaks on plaanis. Aga kas ei peaks tulema ikkagi läbi sellise teadmise,  et see suhkur on halb, et, et läbi selle maksu reguleerimine,  kas see viib selle eesmärgi? Aga meil on ju väga hea näide suitsetamise koha pealt,  et suitsetamine omal ajal oli ka tõepoolest ju ju väga  populaarne ja oli aegu, kus kõik pididki suitsetama,  selleks et üldse Ellu jääda, selleks oli vaja suitsetamata. Sind üldse arvestatakse, vestluspartnerina pani. Täpselt, ja kui sa, sa ei olnud üldse eluga kursis,  kui sa ei suitsetanud, aga tänapäeval tõesti suitsetamine ei  ole enam populaarne, sellepärast sa ei saa seda stiilselt teha. Et sa pead tegema seda kuskil salaja või kuskil prügikasti taga,  et see ei ole lahe ja, ja nüüd inimesed on aru saanud,  see on ka tervisele hea, et mul oli suhkruga just isiklik  asi ka, et et mäletan, siin oli kuus-seitse aastat tagasi  oli oligi olukord, kus ma tundsin, kuidas tervis hakkas  lihtsalt viletsamaks minema seoses selle suhkru tarbimisega,  et kehakaal tõusis ja oli selline väga ebameeldiv tunne,  et ma arvasin, et ma ei ole ju selles eas,  et ma peaksin ähkima, kui ma trepist üles lähen. Ja siis ma hakkasingi loobuma järjest suhkrust. Täitsa teadlikult vähendasid neid koguseid,  jälgisid seda. Arstid ütlesid ka, et veresuhkur oli liiga kõrge  ja siis siis ma enam pannud kohvi sisse suhkrut  ja ja asi läks korda. Oh läks kohe paremaks, eks ju? Kohe läheb natuke aja. Aga tõesti, et ilma suhkruta tulevad maitsed välja  ja suhkur sellises suures koguses, nagu me seda sööme,  on, on ikka kahjulik. Läheme järgmise teema juurde, isa, palun. Postimehes kultuurileht, et mind paelub see jällegi  ja väga põnev intervjuu Sven Grünbergiga  ja mida ma tahan jagada, kindlasti on see,  et, et on huvitav sellepärast, et ta ütleb elu põhitõed välja. Ja võib-olla see, see on siis seotud. Tema juubeliga ja ta ütleb sellist olulist mõtet,  et mille üle me võiksime ka mõelda, et elus on hästi palju sebimist,  hästi palju tegemist, et jaa, ta ütlebki,  et hästi oluline on läbi mõelda, et mis siis on oluline,  et tegelikult see, see nii ongi, et me vahel oma rutiinis  lihtsalt ei peatu. Sellel ja teine teema on see, et ta ütleb,  et tema valdkonnas ja muusikuna heliloojana on ta pidanud  tegema hästi palju käsitööd, aga teine aspekt selles on see,  et ta räägib antenni metafooris. Et väga oluline, et sul on sellised antennid,  mis raalivad välja, et mis on parasjagu oluline. No see, see on hetkel vaata et kõige tähtsam selles tohutus  info hulgas, aga maailmas õnneks on olemas  ka selline aeglase mõistmise või mõtestamise liikumine,  ehk et tasuks ki kunstinäitusel võib-olla keskenduda ainult  viiele pildile või kolmele pildile minna nädala pärast  tagasi võtta järgmised pildid. Et see info hulgast läbi kappamine tegelikult annab meile  selle tunde, et me justkui lõpuks teame kõiki,  aga tegelikult ei tea mitte millestki mitte midagi. Võib-olla siin on ka Päevalehes oli Tartu Ülikooli rektori  artikkel sellest, et hästi oluline on Eesti teadlaste  tulemusi avalikustada. Ma lihtsalt jõudsin seda vaadata, et ma arvan,  et teie küsimuse peale võikski öelda, et,  et võib-olla mitte info enam. Et, et see paljusus ei ole enam nii oluline,  vaid oluline, millises vormis see on, et sa leiad need  vormid üles nii nagu seal näitusel on. Et sul on see info pakitud kujundisse või helisse  või siis siin on see metafoor, et, et ma otsin oma elus seda,  mis on mul parasjagu oluline, et mul on antennid,  et ma nende antennidega siis raalin, aga et ma arvan,  et need vormid on praegu just, et et mis vormides see info  parasjagu on, et see aitab meid palju. Mulle väga meeldis selles intervjuus Sven Grünberg näitab  ette ka seda või ta annab nagu sellise ühe retsepti kätte,  mismoodi ja kuidas teha, tema käest küsitakse. Et kuidas siis nagu kuidagi seda piirata  või igal juhul ta räägib seda, kuidas tema käest küsiti raadios,  et mida ta arvab uuest valitsusest ja ta ütles,  et muidugi ma arvan, aga ma ei ütle seda,  sest see ei muuda midagi ja ma peaksin jääma sellega hiljem  kogu aeg tegelema. Ja, ja aeg-ajalt ilmselt nii ongi, et ajastul,  kus me oleme harjunud väga palju ütlema väga palju säutsuma,  kirjutama väga palju oma poolmõtteid või poolfabrikaate  tiražeerima võib-olla ei pea seda tegema. Siis võib-olla võibki minna kumusse vaikuse tuppa  ja helisid ja värve, kujundeid nautima. Tõnis ja tõepoolest, et kiirusest on kasu ainult kirpude püüdmisel. Et. Väga mõnus on aeglaselt elada ja aeglaselt mõelda  ja samamoodi noh, liikuda, et võib ju väga hästi  siis jalgrattaga sõita, et kui me kihutame,  siis me tõesti ei, ei näe midagi, tekib tunnel,  nägemine. Tallinna Ülikooli kirjastuses on ilmunud raamat kõndimise  filosoofia minu meelest väga hea mõte, et kõndimine ei ole sport,  et võib-olla kõndimine jalgrattaga sõitmine ongi see,  et et kuidas, kuidas, kuidas nagu keskenduda selles  infopaljuski selles kaootilises elus. See on tore raamat selles mõttes, et ta isegi nagu tahab,  et sa selle raamatu kõrvale paneksid ja läheksid hoopis välja. Ta tekitab sellise tunde väga vahva. No kreeklased nappisid ikka, ütleme jupijagu neid mõtteid  just nimelt sellisel kombel. Kui ma lihtsalt küsin lõpetuseks, kuhu suunas teie tänase  tegemiste päeva antennid vaatavad, mis ees seisab? Mina pean minema oma toimetustele, ehk siis ma lähen  politsei ja piirivalveametisse hakkan seal tegema oma asju,  mis tänane asi on. Tänane asi on ettevalmistamine homseks. See tundub olevat nagu väga tore just täpselt see aeglaselt võtmine,  nii nagu ta hetkega kirjutas. Kuidas teie päev välja näeb? Mul on täna terve päev õpet doktoriõppes,  muideks me räägime gi sellest, et, et mis on ülikooli  õppimises oluline, et pöörame tähelepanu sellele  ja ma arvan, et ma sain inspiratsiooni sellest,  mis kumu näitus kõneleb meile, et, et sealt liigume edasi. Väga tore, kasutas ees kõigile, aitäh teile täna hommikul  rääkimast ja neid mõtteid siin jagamast. Mõne hetke pärast juba, aga räägime meie mälust,  sest koha nimed on kindlasti meie mälu ja,  ja, ja inimeseks olemise üks väga aktiivne osa,  mismoodi ja kuidas neid aga aeg-ajalt ikkagi muuta tuleb  ja kuidas siis muuta nii, et et asjad oleks hästi,  sellest kuuleme Peeter Pälli vahendusel. Ma. Jaa. Ja. Ja. Randalu Mozart, Bru. Kalle Randalu, juubelikontsert, Tallinna filharmoonia  mustpeade majas neljandal detsembril kell 16 solistid Eerik  Suman Liisa ja Kalle Randalu ja Tallinna kammerorkester,  infofilharmoonia .ee. Jõulud. Siis säravad tähed, vokaalansamblite kuningas,  Takik, kitarrilegend ingues, Eesti filharmoonia kammerkoor  ja kitarri virtuoosid ja paljud teised jõulujazz teeb  hingele hea vaatajaskaar.ee. A. Kaheksa 21 ja tõepoolest, nii nagu ajalehtede külalistega  koos viidatud sai, siis räägime nüüd koha nimedest  ja haldusreform. Loomulikult pöörab kaardil piirjooni üsna palju teistsuguseks,  see kindlasti tekitab olukordi, kus ühest küljest on vaja  kohalikule uuele valla e leida sobiv nimi,  aga teisalt tekib võib-olla uude suuremasse valda  ka suur hulk sama nimelisi külasid, mismoodi neid olukordi lahendatakse. Millised need soovitusmustrid on? Peeter Päll, kohanime nõukogu aseesimees tere hommikust täna. Kuidas praegu on üldse, et kas teie oma kohanime nõukogus  näete ka seda, et haldusreformi tuuri ja läbirääkimised koha  peal on, on maksimaalse lähedal? Praegu on just see aeg, kus vallad vabandust,  kus vallad peavad kokku leppima ühinemises  ja kui nad seni nimedega võibolla tõsiselt ei ole tegelenud,  siis nüüd lõpuks nad peavad selle ikkagi ära otsustama,  sest midagi tuleb lepingusse kirja panna. Jah, ja muidu ei saa ju ka hääletada millegi üle,  eks ju. No aga vaatame kõigepealt nendest külanimedest alustades,  mis on need piirkonnad, kus külanimed võib-olla kõige rohkem korduvad. Kõige rohkem korduvad nad Saaremaal ja Võrumaal,  sest seal on taastatud palju niisuguseid asunduskülasid,  mis. Mis olid korduvate nimedega juba omal ajal ja,  ja nüüd, kui nad satuvad ühte suurde valda,  siis nad peavad muidugi eristuseks mingi lisandi endale ette saama. Kas see on praegu täiesti kohustuslik, kas see on selline  selge plaan või võib ikkagi juhtuda ka nii,  et, et ühes ühes vallas on näiteks ma ei tea,  viis sõbraküla. Nii ei saa olla kahjuks see tekitab aadressides segadust ja,  ja seetõttu peab siis vallas olema küla nimistu kordumatu. Sest see on aadressi osa ja kui me kirjutame Saaremaa vald rannaküla,  siis me peame teadma, millisesse randa minna. Kui palju siis neid korduvaid nimesid on,  mis need kõige levinumad korduvad külanimed on? Ei neid nimesid on, see on raske veel öelda,  sest et ei ole teada, mis vallad täpselt ühinevad,  lõpuks aga neid on umbes ikkagi mitukümmend,  ütleme kuni 80 nime. Tõenäoliselt. Ja korduvad nimed on sellised, mis on üsna levinud Eestis  nagu rannaküla on nõme, sama näide, mis ta just ütles,  Liivaküla laheküla. Neid on omajagu. Ehk siis seotud tõenäoliselt just sellesamaga,  et, et küla asubki ühel lahe ääres või, või,  või rannal või siis mõni nõmm on selle küla lähedal kusagil. Ja nad kajastavad ka seda, et omal ajal,  kui asunduskülad tekkisid kahekümnendatel aastatel,  siis võib-olla väga leidlikud nimede panekul ei oldud. Mismoodi seda olukorda siis lahendatakse,  kui on ühes vallas näha, et tuleb kaks ranna nimelist küla  või kolm lausa, mismoodi siis seda olukorda nii-öelda  mõistlikult lahendada saab? No igal juhul ei tule lahendada seda nii,  et see küla üldse ära kaotatakse, et mõnikord seda on  pakutud välja, et liidame selle naaberkülaga  ja probleem laheneb, aga seda ma kindlasti ei soovita,  sest nimel on ikkagi ajalooline väärtus ka siis,  kui ta on suhteliselt uus. Aga see on ikkagi 100 aastat juba vana nimi,  tõenäoliselt. Nii et tavaliselt need nimed lähevad pikemaks,  sinna tuleb mingisugune täiend juurde. Kas küla, kas valla või endise mõisa järgi? Sellisel juhul on siis lihtsalt pikem nimi. Ehk siis noh, kõige lihtsam näide, seesama ranna tulebki  taha otsa liida lihtsalt küla rannas. Ei, ei tule ette ikkagi ütleme Kõljala küljala mõisa järgi  võib-olla oleks võiks olla Kõljala rannaküla. Või siis Valjala või, või kihelkonna tuleks ette  nii nagu Läänesaare valla moodustamisel tekkisid Lümanda  kulli ja Kärla kulli küla näiteks enne olid mõlemad kullikülad. Selge aga nüüd need piirkondlikud külad ka  või vallad siis vabandust, et ja, ja seal on nagu väga  tuliseid vaidlusi, sest mõnikord need nii-öelda sobivana  tunduvad nimed on näiteks geograafilist päritolu kõige  lihtsam näide vist äkki ongi Vooremaa mis ei ole nagu  nii-öelda ei kata seda piirkonda ehk see Vooremaa  siis geograafilises mõttes, mis, mis uue valla alla justkui  võiks jääda, mis siis saab? Ma olin eile Jõgeval kohanime päeval ja just et seal oli  jutuks seesama Vooremaa ja Jõgeva. Ja nagu need, kes vastutavad ühinemise eest,  ütlesid, et kohati neile tundus, et tähtsamat küsimust ei  ole kui nime küsimus, sest et kõik muud asjad olid lahendatavad,  aga nime teemal vaidlus jätkus päris pikalt  ja nad lõpuks jõuavad ikkagi mingile tulemusele,  et Vooremaa tõesti on nimi, mis iseloomustab Jõgevat Jõgevamaad. Aga tema ulatus ei kattu sellega, mis praegune kavandatav  vallaliit on, et aga samas jällegi ta suures osas kattub,  nii et teinekord on võimalik ka niisugune kompromiss teha,  et praegu küll tundub niimoodi, et nende vaekauss kaldub  Jõgeva nime kasuks, mitte Vooremaa kasuks. Mis need, mis need teised tüüpilised siis uue valla nimega  seotud probleemid on üks on see geograafiline kokku,  mitte kõlamine, mis need teised? Teine on see, et kui, kui tahetakse alustada puhtalt lehelt  ja öelda, et ükski valla nimi, mis seni kehtib,  ei lähe uude uue valla nimeks, ehk siis välistatakse juba  algusest peale mõni päris vana, põline ja kihelkonnaga  seotud nimi. Näiteks Võnnu. Või siis Lihula või siis Lüganuse. Et see sellega justkui võetakse ajalugu meil märksa lühemaks,  kui ta tegelikult on. Ja mõeldakse välja päris uusi nimesid. Kuidas me seda olukorda lahendame tõesti,  nagu kõik kohanimed, mida te nimetasite,  Võnnu, Lihula, Lüganuse, kõiki neid tahaks ikkagi alles hoida,  sest me teame ju need, need paikkonnad, need piirkonnad  elavad meie peas täiesti reaalsete kohtade ja,  ja lugudena. Nad muidugi jäävad alles enamasti asulanimedena aga neil on  ka väga pikk traditsioon just maa-ala nimena kihelkonna nimede,  mõtlen siin mitusada aastat. Ja sellest oleks ka kahju, kui, kui hakkavad aadressides  olema niisugused. Suhteliselt raskesti kindlaks tehtavad nime lokaliseeritavad  nimed nagu lääneranna või või põhjaranniku  või ka luitenõmme, sest need on need nimed,  mida praegu tõsiselt kaalutakse. Et see justkui lõikab Eesti ajaloo märksa lühemaks,  kui ta tegelikult on, et siis me just nagu rajaksime uut Eestit,  millele mille valla nimedel ei ole minevikuga mingit pistmist. Kuidas te selles olukorras soovitate käituda? No me soovitame ikka neid vanu kihelkonnanimesid eeskätt,  aga loomulikult näiteks Luitenõmme puhul ongi raske leida  niisugust sobivat. Nime, sest ta hõlmab saarte häärdemeeste  ja osa Pärnu kihelkonnaast, et seal seal tõesti tuleb leida  mingisugune uus variant. Kasvõi Lõuna-Pärnumaa on isegi natukene parem variant,  kui see päris uus nimi Luitenõmme. Kas teil on mingi selline skeem, endal ka selles samas  nõukogus kohanimenõukogus tekkinud, et kuidas ikkagi nagu  vältida seda, et asi läheks nuga de peale,  sest arusaadav on, et, et seesama kohanime ongi ju  päritolumälu ajalooga seotud ja ta seetõttu tekitabki seda  emotsionaalset vaidlust, mismoodi jõuda nii,  et tüli ei tekiks hea nimeni. Tuleb pikemalt arutleda muidugi selle üle  ja tuleb kaaluda, kas kas. Praeguse hetke kaalutlused on piisavad, et jääda niisuguse  kunstliku nime juurde, ehk siis tuleb ennast natukene ületada. Meil on soovitused antud, millest lähtuda alates kihelkonna  valla nimedest. Keskuse nimi on tavaliselt väga toimiv viis,  kuidas valda nimetada ja siis on järgmised võimalused juba  natukene vähem eelistatud. On mõni hea lahendus teil ka näiteks siia lõpetuseks tuua,  kus tõesti mitmest pika traditsiooniga ja,  ja, ja kõva nimega vallast on saanud kokku üks väga hea uue  nimega vald. No veel veel vist on vara öelda, aga. Või ütleme, et kus on protsess käimas, jah,  ma saan aru, et võib-olla mõned näited on alles õhus. Viru-Nigula kandis on nad tõsiselt kaalumas ühise nimena  mahu mahu, mis on ka väga ajalooline ja niisugune. Ulatusliku tähendusega nimi. Et see vist on hea näide minu meelest. Ehk tuleb minna mõnikord veel rohkem ajas tagasi,  kui lähiajalugu. Head nime läheb. Meile hästi tuntud koht, nii et selles mõttes on hea Peeter Päll, suur aitäh tulemast täna hommikul kohanime  nõukogu aseesimees ja juhtisime lihtsalt tähelepanu sellele,  kui oluline see teema ühest küljest on, aga teisest küljest  kindlasti abilisi kutsudes abi otsides on võimalik vältida  ka tülisituatsiooni siis nime küsimuses,  kui kohapeal uut kombel elu ümber korraldama asuda. Pool üheksa uudisteaeg Liisule sõna. Jaa. Tere hommikust. Kolmandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1119 eurot,  keskmise palga kasv on aga aeglustunud. Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes tõusis keskmine  brutokuupalk 7,1 protsenti, teatab statistikaamet. Keskmine brutotunnipalk oli kolmandas kvartalis 6,6 eurot. Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi  muutuse mõju, tõusis võrreldes eelmise aasta sama ajaga aga  aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk ehk 6,7 protsenti. Kõrgeimad palgad on endiselt info ja side tegevusalal  ning finants ja kindlustustegevuses. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Eesti eraõiguslikule  isikutele kuuluvates ettevõtetes ja kohalikes omavalitsustes. Ligi pool miljonit Eestis kasutuses olevat pankade  koodikaarti muutuvad uute makselimiitide tõttu kasutuks. 2018. aasta alguseks peavad Eesti pangad vastavalt Euroopa  direktiivile kliente põhjalikumalt tuvastama. Tõenäoliselt ei vasta aga praegu kasutuses olevad  paroolikaardid karmimatele nõuetele. Kaarte peetakse ebaturvaliseks, sest koode on lihtne varastada. Samas ei kao paroolikaardid täielikult, nendega võib vaadata  näiteks konto seisu ja teha maksimaalselt 10 euroseid pisiülekandeid. Praegu kehtib paroolikaardile kahesajaeurone maksepiirang. Riigikogus läheb kolmandale lugemisele valitsuse algatatud  hasartmänguseaduse muutmise eelnõu, mis loob võimaluse  karistada kriminaalkorras kihl veopettuste toimepanijaid. Kihlveopettus on näiteks juhtum, kus sportlased panustavad  eelnevalt kokkulepitud tulemusele näiteks vastaste võidule  ja üritavad meelega kaotada. Praegu saab selliste pettuste eest karistada vaid väärteo korras. Eelnõuga taastatakse ka Eesti lipu all rahvusvaheliselt  reisijate vedu tegevatel laevadel. Võimalus korraldada pardal kuni 1000 euro suuruse  võidufondiga loteriisid sagedamini kui üks kord nädalas. Suurbritannia peaminister Theresa May kohtus NATO  peasekretäri Jens Stoltenbergiga ja kinnitas,  et Suurbritannia kaitsekulutused hoitakse kahe protsendi tasemel. Teresa May rõhutas, et Suurbritannia on pühendunud NATO operatsioonidele,  sealhulgas Ida-Euroopas asuvatele üksustele. Bra so talking sisenes to rekonise. Metates. Siis. Siin, kes ma Dress pery. Ko to sele. And re e and Beer. Täites oma paist. Emistap Tanking, foo, Ladina. Ainet. Antud Trans atlantik Bom. Show laadifrent was not les bi Spendingi. Lead, s. Ample tu sel vinguta ees. Loome oht tuleb islam. Starting more retav. USA presidendiks valitud Donald Trump teatas,  et USA suursaadikuks ÜROs saab Lõuna-Carolina kuberner Niki. Heili. Heili kritiseeris valimiskampaania ajal Donald Trumpi  seisukohti muuhulgas ebaseaduslike sisserändajate asjus. Vaatlejate sõnul tahetakse Indiast saabunud migrantide  järeltulija Heili ametisse määramisega leevendada järske  väljaütlemisi sisserändajate ja vähemuste kohta. Vabariiklaste presidendikandidaadi valimise ajal oli heilist  juttu kui võimalikust asepresidendi kandidaadist. Samas ei ole Niki Heilil mingit välispoliitilist  ega ka diplomaatilist kogemust, mida ÜRO-s kindlasti vaja läheb. Ja Jaapanis Tokyos 100. maha esimene lumi,  nii vara oli Tokyos lund viimati 54 aastat tagasi. Tavaliselt on novembri lõpus keskmiselt 14 kraadi sooja  ja veel möödunud pühapäeval tõusis temperatuur 20 kraadini. Ootamatu paarisentimeetrine lumekiht segas tipptunnil  rongiliiklust ning inimesed otsisid välja paksud riided  ja saapad. Üldiselt ollakse Jaapanis rohkem valmis  maavärinateks kui lumesajuks. Tokyos tuleb küll vähemalt korra aastas lund,  aga enamasti jaanuaris või veebruaris ja lumi ei jää kauaks püsima. Ja kui kellelgi on veel küsimusi, miks Eestis lund ei 100,  siis tasuks vaadata jaapanlaste poole või Jaapani suunas. Ilusat päeva. Taas. Aga võime vabalt vaadata ka Adeele suunas,  kes täna hommikul konkreetselt selle küsimuse eest ikkagi  vastutab ja ma isegi arvan, et kui me ütleme,  et ta on nii-öelda ilma jälgimisminister,  siis me ka ei eksi. Kui luba lund, siis ta lubab, ki lund tuleb  või ei tule. Hommikul saab see öeldud aga üsna pea teele räägibki  tänasest ilmast, aga järelejäänud pooltunnis räägime veel  Läänemerel talvituvatest veelindudest. Esmakordselt on need kokku loetud. Millised isendi, millised liigid seal toimetavad  ja miks see loendus vajalik oli, sellest kuulame. Kas juba selle aasta sees või see on eelmise talve  statistika ikkagi 1000 ka? Veebruar märts, mismoodi ja kuidas nende lindude siin  talvitumist võiks eelolev talv või siis see temperatuur,  mida me praegu siin ootame mõjutada? Saame just siis sellest vestlusest teada,  aga võib-olla ka lumisemad meeleolud saabuvad koos  jõuluteemalise lauluga Daniel Levi Liis Lemsalu täna  hommikul veel ühe looga terevisiooni stuudios. Jõuluöö on selle pealkiri, aga nüüd vaatame,  kas ilma teadustusminister Adele meile midagi  ka lumeosas lubab või mitte. Jaa. Tere hommikust, mina siis jah, tänase ilmaministrina. Kindlasti lund ei luba, kui tuleb, siis tuleb vihma,  sest tõesti õues on väga soe ja ametlikult te kuulsite seda  minu käest. Esimesena on praegu Tallinn kõige soojem Eesti üks suurtest  linnadest õues on seitse kraadi sooja ja tajutav temperatuur  pluss neli ja mujal. On ka tegelikult üsna soe, mis siin salata,  Haapsalus Kärdlas näiteks kuus kraadi Kuressaares,  Pärnus, viis kraadi, neli kraadi Viljandis  ja Tartus ja kolm kraadi Võrus, Rakveres  ja Narvas. Õues on nüüd mõnusalt valge juba,  nii et on näha, et taevas on väga sombune  ja pilvine ja sellisena jätkub see ka kuni pärastlõunani. Umbes nendest pilvedest on suur tõenäosus,  et tuleb ka vihma alla. Pärastlõunal peaks vihma võimalus vähenema  või siis üldse lakkama, alates lääne poolt  ja pilvisus hõrenema. Tuul aga puhub täna üsna tugevalt seitse kuni 12 meetrit sekundis,  puhanguti saartel ja rannikul kuni 22 meetrit sekundis. Ja õhutempera eratuur jääb kahe ja viie kraadi vahele. Kaks kraadi tuleb täna Narvas ja Rakveres,  kolm kraadi Tartus, Viljandis, Võrus, neli kraadi,  Tallinnas, Pärnus ja Valgas ning viis kraadi läänerannikul  ja saartel. Berliinis tuleb täna näiteks kaheksa kraadi sooja  ja seal on vähese pilvisusega ilm. Üks vähestest kohtadest peale siin meie regiooni,  kus vihma sajab. On täna aga näiteks Rooma, kus sajab hoovihma  ja on 18 kraadi sooja. Üks kõige soojematest Euroopa pealinnadest on täna Nikosia,  kus on päikesepaisteline ilm ja 20 kraadi sooja. Eestis tuleb täna kuni viis kraadi sooja. Tuleb vihma lund täna kohe kindlasti ei tule. Nii et vihmavarjud igaks juhuks kaasa ja mõnusat neljapäeva teile. Aasta alguses müüs Eesti suurettevõte Baltika Venemaal oma  tootmised maha, küll aga Baltika tooteid müüakse endiselt  Venemaa turul. Miks otsustas Baltika Venemaal Franksiisiäri ajama hakata,  sellest räägib täna õhtune kapital. Kapital algab 21 40. Ja. Kaks aastat tagasi oli Venemaa Baltika jaoks veel väga  oluline turg, neil oli seal siis kokku 15 oma poodi kuid  siis algas Eesti firma jaoks Venemaal allakäik. Selle aasta alguseks oli alles vaid kaheksa poodi  ja täna pole enam neidki. Aga Baltika toodang pole sellega sugugi Venemaalt kadunud,  sest Eesti rõivatootja sõlmis Venemaal oma kauba müümiseks  kohalike ettevõtjate ga frantsiisilepingud. Turgu on väga raske analüüsida ja võib-olla see on põhjuseks,  miks Baltika on Venemaa turult ise operaatorina välja  astunud ja on leidnud endale frantsiisipartneri,  kellel on pikaajaline kogemus, kes tunneb turgu,  tunneb klienti ja ka seaduste virvarris hakkama saab et  Venemaal on riskid kindlasti kordades suuremad. Venemaa puhul häirib Eesti ettevõtjaid tavaliselt Vene rubla  kurss ning Eesti ja Venemaa vahelised segased suhted. Kindlam on need riskid kellegi teise kukile veeretada  ning ise vaid frantsiisiandja kohuseid täita. Meil on oma jaekaubandus, arendusosakond  ehk meil ongi arhitektid tööl, kes joonistavad  selle investori pinna peale meie ideaalse Montoni  või mosaigi või Baltmani poe. Ja frantsiisipartner ehitab selle poe, meie aitame  siis sisustada eelneva näite järgi. Ja hiljem analüüsime müüke. Kapital täna õhtul siis 21 40 aga Eestis Läänemerel  talvituvad veelinnud on kokku loetud, tehtud on seda  esmakordselt meil täna hommikul televisioonis Marju Erit,  keskkonnaameti liigikaitse büroo juht. Tere hommikust, Marju. Hommikut. Kas me räägime nüüd nendest lindudest,  kes talveks siia Eestisse tulevad, või nendest,  kes on aasta ringi siin, meie Läänemerel toimetamas? Valdavalt nad tulevad meile talveks, et nad pesitsevad põhja  poole Arktikas ja tulevad siia talvituma. Kui palju neid erinevaid liike on palju neid võimalusi oli,  mida loendusel tabada. Neid on päris palju kokku lugenud, ma neid nüüd ei ole,  aga neid on ikka mitmekümne ringis. Kuus liiki sai loendatud, vaatasin ma juba järele,  neid arvan. Tore oli see, et ka meie oma head kolleegid saates osoon  osalesid selle aasta alguses, kui see loendus lennuki peal toimus,  Läänemere kohal, vaatame ühte lõiku sellest. Meri on meil kaks. Ja nähtavus on hea, päike ei sega, päike on umbes minu  suhtes kella seitsme suunas. Kalakajakas Aas, üks lendab, aul -s sukeldub. Mustvaeras ss. 120 istub. Kell on 17, null kaheksa 11 ja meri on praegu juba kolm. Esimesed lainarjad. Kas need valged laine sopsud segi ei aja? Ei aja väga meil väga palju valgeid linde. Linde hetkel siin ei ole talvel aga. Ütleme. Ahad on isaahad, on niisugused natukene laineharjade moodi. Transekti ehk eelnevalt paika pandud marsruutide järgi  lennatakse läbi kogu Eesti territoriaalmeri kuid mitte  ainult artiliste veelindude loendus, lennuki  või laevaga toimub ühiselt peaaegu kõigis Läänemere äärsetes riikides. Nonii Kristo Elias on ka andnud oma panuse,  et need arktilised veelinnud, kes siin talvituvad Läänemerel  kokku oleks loetud ja Marju, keda kõige rohkem nähti. Kõige rohkem nähti auli, et auli loendati ligikaudu 90000  isendit ja kuna kõiki linde ei saa kunagi mere peal kokku lugeda,  et loendatakse ainult kõige lähema loendusriba linnud  täpselt ära ja ülejäänud andmeid modelleeritakse,  et siis praegune hinnang on, et neid on ligikaudu 202000,  meil siin talvitumas selline keskmine number on,  eks ju, seal on see miinus ja pluss siia sinnapoole. Praegu me pildi peal näeme aulit mänguhoos või. Ja, ja seal on näha valdavalt emaseid. Kõik on emased aulid, nii, mis emase ja isa auli vahe on? Nendel on sulestik, on erinevat värvi, nii et täiesti on aru saada,  et kumb on emane, kumb isane. Tundub, et ma võib-olla olen sellist lindu näinud,  aga võib-olla ka mitte ehk et neid mere peal olevaid veelinde,  kes talvituvad, on ju siin inimesel, kes ikkagi katsub mais. Maa peal ja kuiva jalaga pääseda, sellest näha. Ja on kindlasti raske, sellepärast et nad on üsna kaugel,  et on osa liike, näiteks luiget, kes on üsna ranniku lähedal,  aga enamik neist on kaugel ja miks see lennuloendus oli  hästi oluline, et meil on ligi 50 aastat juba tehtud,  talvituvad veelindude loendust maismaalt aga maismaalt näeb  mõne kilomeetri kaugusele mitte rohkem vaatlustoru abil,  et lennukiga saab katta need alad, mille kohta meil varem  täpne info puudus. Ja, ja selle tõttu on mitmed arvukushinnangud meil ikkagi  väga palju täpsustunud. Näiteks kui me varem arvasime, et meil talvitub siin umbes  100 kuni 1000 mustvaerast siis selle loenduse tulemusena me teame,  et neid on ligikaudu 55000. Nii et see on ligi 55 korda rohkem, kui me arvasime  ja see on oluline teadmine. See on väga oluline teadmine, et selleks,  et linde kaitsta, me peame teadma, et kui palju neid on,  kus nad on. Et kui tekib mingi võimalik reostus, et siis ennetada seda  kõige olulisematel aladel, et mõelda, et kas  ja kus on vaja mingeid alasid kaitse alla võtta. Et see teadmine on väga oluline. Kui palju seda teadmist tulebki nüüd hakata korrigeerima  sellesama kirjelduse ja loenduse pealt, neid kaitsealasid  laevateid kõike seda, mis puudutab seda elusloodust,  mis koos selle tehnoloogia arengus. Tegelikult seal Läänemerel ju eksisteerib,  et laeva ei, kindlasti mitte sellepärast,  et laevad liiguvad reeglina sügavalt, et linnud eelistavad  toituda madalalt. Umbes kuni 30 meetrit, et nad peavad sukelduma vette,  et saada süüa ja mida sügavamale sukelduda,  seda suurem energia kadu. Nii et nendel on mõttekas olla ikkagi veidi madalamal  ja laevad õnneks ei taha madalikel sõita,  nii et selles mõttes, kus on nad valinud erineva osa merest laevadega,  on hästi. Aga hästi. Et natukene kehvem, on tuuleparkidega, et tuuleparke on  kõige odavam ehitada just nimelt madalikele aga õnneks me  oleme siin aastatega teinud päris head koostööd tuulepargi  arendaja ja praegu on leitud lahendusi, et need kõige  paremad madalikud jäävad ikkagi lindudele  ja tuuleparke, siis tõenäoliselt hakatakse rajama natuke sügavamale. Et kui nüüd tehakse konkreetsed keskkonnamõjude hindamised  konkreetsele projektile, et siis saab kasutada  ka neid uusi andmeid ja vaadata, et kuhu  siis teha nii, et oleksid olemas tuulepargid  ja oleksid olemas ka lindude talvitusalad. Kas meil tekib nüüd neid nii-öelda kaitsealadena  talvitusalasid juurde? No hetkel ei ole plaanis, aga meil on menetluses mõned kaitsealad,  et keskkonnaminister on siin hiljuti algatanud Neugrundi  ja pollo mere kaitsealade moodustamise et nende kohta meil  oli varasemalt juba andmeid ja me teadsime,  et need on head linnualad. Aga küsimus on veel näiteks õpumerekaitseala moodustamiseks. Et seda ei ole minister veel algatanud, et seda ei ole veel otsustatud,  kas see on piisavalt vajalik või ei ole ja kindlasti need  andmed toetavad selle otsuse tegemist. Loendus tehti küll esmakordselt, aga kindlasti on ju olemas  ikkagi mingisugused andmed ka eelnevate aastate eelnevate  aastakümnete kohta. Kuidas meil need numbrid erinevad, kas pigem on Läänemeri  nendele talvituvatele veelindudele hea paik  või nad katsuvad leida mingeid muid? See on hea paik ja tegelikult on see ka ainuke paik,  et ega neil väga valida ei ole, et Läänemeri on suur  ja siin nad talvituvad, et pigem see sõltub sellest ilmaoludest,  et millises Läänemere otsas nad talvituvad. Kui on karm talv, siis nad peavad tulema kõik lõuna poole  ja on rohkem koos ja noh, toitu kindlasti  ka vähem, kui on linde samal ajal rohkem. Kui on soojad talved, talved, siis nad saavad kasutada kogu Läänemerd. Marju, te ise olete ka linde loendanud niimoodi merel või,  ja olen ikka mina olen loendanud neid maismaalt vaatlustoruga,  neid samu talvituvaid veelinde, aga lennuloendusest ei ole  ise teinud, kui kaugele selle vaatlustoruga näeb? Noh, hinnanguliselt kusagil kaks, kolm kilomeetrit,  et nii kaugelt on linnud veel ära määratavad,  et kaugemal on näha, et eriti just aule näha,  et neid on seal aga palju neid on, et nad ikkagi sulanduvad  nagu merega, nii palju ühte, et ei ole võimalik arvukus loendada. Elutu lõpuks. Üks sellise esikolmikupaika, see, mis selle loenduse  tulemusena siis kirja sai pandud kõige rohkem oli aule. Ja teisena oli kalakajakaid kajakate osas oli väga suur üllatus,  et neid avamerel nii palju on, et seda teadmist varem ei olnud. Et me arvasime, et kajakad talvituvad ikkagi ranniku lähedal  linnas Tallinnas ja neid on ka Tallinnas palju. Aga me varem arvasime, et neid on kusagil 18. Ei, ma vaatasin vale rida 2000 kuni 15000 talvitumas,  siis nüüd me hindasime, et neid on 85000,  nii et ka väga suur erinevus ja kolmandal kohal on sõtkas,  et tema kohta meil hinnangud on enam-vähem,  klapivad praegused hinnangud varasematega. Aga tema ongi ranniku lähedal, nii et vaatlustoruga ikkagi  saame enam-vähem täpsed andmed. Suurepärane. Aitäh täna hommikul tulemast Marju Erit,  keskkonnaameti liigikaitse büroo juht ja me rääkisime  siis talvituvatest veelindudest, nüüd on nad kokku loetud  esmakordselt siin Läänemerel ja seda teadmist saab kasutada  kasvõi näiteks selleks kuhu oleks mõistlik  ja tark rajada tuuleparke, et need lindude eluolu ei segaks. Aga jõulumeeleolu nüüd ja jõuluöö on selle loo pealkiri,  mis siit kohe kõlab. Selle nädala lõpus on juba esimene advent. Täis. Ja. Elas. Selles. Nast. Oi. Isa. Seega. Mil? Sündi. Mees. La me. Jaa. Isa, Meil. On suus? Millesse? Siis ja. Saate Date. Teeks oma? Me. Kas. Jaa. Sa to. Meil on suus See sama lugu, jõuluöö kõlab kindlasti ohtralt detsembrikuus,  esimene advent on sellel nädalavahetusel juba pühapäeval. Aga sama koosseisu kontserdid siis Kuressaare siiani kirikus  18. detsembril. 20. ollakse Tartus Saalem kirikus ja 21. detsembril  Tallinnas Toompea kirikus. Nii on, see on kõik aasta lõpus ees, meie aga saame siin  täna hommikul veel viimase asjana tegelikult rõõmustada ühe  sellise toreda ja kvaliteetse tutvumislause üle. Liisu on natukene pannud lisainformatsiooni valmis muidugi,  mida sa ikka ütled võõrale inimesele, kui on nagu mingi pidu,  eks ju sa tahaksid nagu kuidagi ennast tuttavaks teha,  midagi, sa peaksid alguses ütlema annuste kohe nimesid. See aasta saab öelda vist, et. Tokyos 100. lumi maha väga varakult. Ja see on juba tegelikult, see avab ju südame,  näed sa, kas karm siin kohe on ju? Ja sest, et noh, kui meil siin, eks ju, me nägime kõik,  mis taustal oli ja teelel siis päris nukk nukker oli  siis jaapanlastel üldse nukker. Kuigi nende jaoks oli väga ootamatu, et novembris tuleb maha  kaks sentimeetrit lund, kui eelneval nädalavahetusel olnud  20 kraadi sooja siis noh, näete neid reaktsioone,  kui vihmavarjudega ikkagi üritatakse ellu jääda,  et teatavasti pidevadki olema nii et jaapanlased on rohkem  valmis maavärinateks kui selliseks ootamatult saabunud lumeks. See on ikkagi tore, ma ütlen, see on raudselt sobiv,  nagu tervituslause. Tokyos 100. sellel aastal. Ühesõnaga, lume on kaugelt tulla, aga äkki jõuab Eestimaale ka? Küll ta jõuab selleks ajaks, kui Taaniel Levi  ja Liis Lemsalu oma kontserttuuriga pihta hakkavad,  on lumi kohal. Seda ma luban teile. Meie oleme kohal homme hommikul, reedel viis minutit enne  kella seitset, siis alustab terevisioon taas ilusat päeva,  kõike head. Ta. Jah.
