Ei tea, iial, jookseb alla mööda külge. On tõesti siililegi selge. Tere, head sõbrad ja pere, kõik lapsed, kes meid praegu kuulamas olete. Tore jälle teiega kohtuda. Tere, minu poolt ka, nii tore on istuda ja kuulata seda tihase laulu. Mõnus tunne on ikka kevadel õues olla. Xena arvab, et selles on jah tore. Georg, nagu sa oled märganud, on siin metsad kevad ju ammugi käes ja üks naljakas tihane on mulle eriti siin lähedal haavapuu otsas küll tema vigistabial pigistab ja räägib muudkui sitsikleit, sitsikleit, sitsikleit, sitsikleit. Tal on seal üks auk, kuhu ta ikka oma pead sisse topib ja ikka laulab ikka sitsikleit, sitsikleit. Kõige huvitavam on see, et sinna sellesse auku ei saagi ju pesad teha, ta jääb ju poolenisti ise välja ja veel vähem saab sinna paarilist kutsuda enda kõrvale ikka võiksid minna mõne pesakasti juurde mille alles ju tegime. Ja need on ootel, aga tema topib ikka pead sinna auku ja ei lase ennast ka ümber veenda. Nii kui mina lähen tema juurde rääkima, lendab ära, ei taha kuulda, ma ei tea, kas ta ei saa aru võitud, mis tal on, tehastel ongi selline komme, et varakevadel juba, kui see lumi on ära sulanud ja on lootus pesa tegema hakanud, vaata siis valivad isased tihased pesapaiga välja, mõnedel juhtub niimoodi, et ta valib välja sellise augu, kuhu seda pesa teha ei saa ja temal ainukeseks kriteeriumiks on see noh, pea peaks nagu sinna sisse mahtuma pea juba sisse mahub, siis ta on selle auka väga rahul ja hakkab kohe kõrval laulma kõva häälega paarilisi kutsuma. Aga enamasti emalinnud nende käitumine natuke teistsugune, nemad tulevad ja püüad sinna auku sisse ronida. Ja siis, kui ta tuleb sinna augu servale üritab sisse ronida, selgub, et seal ei olegi rohkem kann noka jagu peajagu ruumi. Siis ta viskab silmanurgast väga põlgliku pilgu sellele isasele kestades augu servale, meelitas ja läheb minema, ei tule ilmselt enam iialgi tagasi selle laulu peale, kui õige mitu ema lindude juurest juba ära on lennanud, siis ta ilmselt taipab ka, saab aru, et midagi on viltu, siis ta hakkab uut auku otsima, aga keegi ei garanteeri, et selle uue auguga paremini läheb, sest tema mõõdab jälle ikka seda pea ja noka järgi. Ja tegelikult on asi niimoodi, et ega nendele kõikidele tihastele seda pesitsusruumi alati ei jätku või need alati jääb ikka selliseid üksikuid tihaseid. Ja noh, see ongi loodus ilmselt niimoodi. Meie siiliga tahaksime küll nüüd, et sellel tihasel ikka hästi läheks ja ta ikka endale kaaslase leiaks. Mulle tundub, et need suuremad pesakastid on küll juba asukad saanud. Oi, eks meie tööst ole kasu olnud küll ja ma arvan, et lapsedki, kes on teinud neid linnupuur, küllap on need pesakastid leidnud omale juba peremehed ja perenaised. Mina leidsin sel kevadel hingesuguluse ronkadega ja minul kevadist Hokkad kihelevad. Ja, ja siis ma teen kukerpalliks ja siis vaatasin, et rõngad teevad kevadest õhus uperpallid. Mina teen kukerpalli, nemad teevad uperpalli. Ronkade kevadine pulmamäng on tõesti tore vaadata kahjust ta hakkab vist juba otsa saama, sest aga nüüd ikka veel võib aeg-ajalt rõõmsahäälelise ronkasid näha ja see ronga kraaksatust kronksatuse, see ongi see kõige esimene ja minu jaoks isegi üks kõige toredamaid kevade hääli. Kui sa talvisel ajal seda kronksatust kuulad, siis ongi juba tulla nüüd kohese kevad tuleb. Nojah, nüüd on see suur kevad juba tulemas ja kuuleniga käib šahja jäiga sahk üle pea ajada ja siis näen, et lendavad niisugused kujukesed sealt üle. Latvade on suur lindude lendamise aeg või mis sina arvad, Georg? Praegu on tõesti tulemas see suur rändeaeg, kus siis linnud hakkavad lõunast tagasi tulema ja lapsed, kes näiteks omavad sellist virge, et meelt ja ja kes ei taha hommikul väga kaua põõnata või õhtul väga vara magama minna, siis neil on praegu hästi põnev aeg. Võiks minna vaatama välja, kes elab mere ääres, siis mere rannikule või siis lihtsalt metsaserva või kasvõi oma koduõues natuke ringi toimetades vaadata ülesse, mis seal toimub, kui vaadata siis need linnuparvi, millised ülelendavatest just varahommikul ja õhtul hilja ja öösiti lähevad siis need linnuparved põhja poole tagasi ja see on omamoodi põnev vaatepilt ja elamus kümned hanede ja luikede kolmnurgad ja nende juures muidugi tuleks tähele panna, et väga palju liigub kolmnurkadest meil ka kajakaid, kes lähevad söögipaikadest mere äärde, mere äärest söögipaikadesse tagasi. Et kui te neid kolmnurki näete, et kõik ei ole salati, Luigedega, Hanneta, aga need luikede hanede parvete tunneta siis omapärastest häältest sellistest kurblikest häältest ära siis mere kohal liiguvad suured vaeraste parved ja aulid ja need lind on tegelikult palju palju öisel ajal lendavat Koovitajad, Koovitajate ränne, kus juhtub seda nägema ja kuulma, see on tõeline elamus. Huvitajates kurblik kronksatus, krooksumine õieti Covid Covid, mida nad hüüavad ja kui see siis kestab seal tund või paar, nii et sellel praktiliselt vahet ei tule. Siis on küll selline tunne, et seal midagi väga suurt midagi väga ilusat sinust mööda läinud ja muidugi need väiksemad linnud, kes tulema kavad enne selliseid tihedad kompaktsed, parved, mis kogu aeg õhus nagu väiksed pilveke oma kuju muudavad. Ja kellel on huvi ja tahtmist vaadata, siis märkige üles. Kui palju seal linde teie arvates võis olla pütiga ära mõistatada, mis linnud need on. Ja pange need oma päevikutesse kirja ja ma arvan, aastate jooksul on teil päris põnev materjal lugeda ja vaadata ja võrrelda, võib-olla kujuneb test kellestki tulevikus, mõni tuntud ornitoloog ehk linnuteadlane või muidu tekib teil huvi looduse vastu. Georg Mul tuli meelde. Viieaastane lane, tahab teada, kui vanaks elab Luik. Noh, ma ise nüüd päris täpselt ei tea, ma uurisin natuke raamatut. Seal kirjutatakse, et luiged võivad elada kuni 50 aastat vanaks ja luikedega veel huvitav see, et kui enamik linde, kes siis paarid moodustavad ja koos pesitsema hakkavad pärast seda, kui see pesitsusaeg läbi lendab, kumbki osapool oma teed siis luiged, kes on juba korra paari moodustanud, nende paarid jäävad kokku õige õige mitmeks pesitsusajaks. Ja see on nagu juba sümbolikski saanud luikede pikk kooselu Anne Anne ja mida sa seal vaatad? Kuigi oleksin, rääkis sa, käisid ümber metsas kännu ja, ja uurisid midagi. Ma vaatasin, kui hoolas on metstäidis olnud, tal on siin kõik nii kenasti korda tehtud, ei ühtki ülearust asja, need oksad, mis tuule alla tänud ilusasti hunnikusse pandud ja, ja ma vaatan, et siin endale isegi väike konservikarpide ja pudelite kollektsioon. Ma tänan sind väga vannesele tähelepanelikkuse eest, eks üks põhjus ole muidugi see kevad on ju kätte tulemas ja siis tahaks ikka, et oleks kodu, puhas, põrandad pestud ja ümbrus kaera koristatud ja eks neid niisuguseid asju, mida sa nüüd viimati ütlesid pudeleid ja konserviga. Neid ole jah, sattunud siia mu kännu ümber nii palju, et, et sellest võib tõesti öelda, et on juba kollektsioon. Ega ma nendest väga lugu ei pea ja ma tahaks nendest kohe lahti saada, aga, aga kui nad juba siin on? No hea küll, olgu nad siin rivis, aga lastele ja kõigile emadele ja isadele ütlen küll, et ärge neid pudeleid ja karpe külgneb metsa, jätke siia minu kännu kõrvale. Ei ma neist nii väga hooligi. Aga meie aitame sul need asjad sinna prügimäele viia, muidugi sa üksi jõuad. Aitra kindlasti. Aitäh teile ja viime tõesti siit kaugele-kaugele prügimäele ära. Seda kollektsiooni vaadeldes tuli mulle meelde, et tegelikult me oleme lastele rääkinud päris pikka aega juba sellest, et võiks võtta enda hoole alla mõne metsatukka või mingisuguse paigaks ja koduümbruse seda korda teha ja hoida endale, kuhu on hea tulla ja, ja kuhu on ka külalisi, headu. Ja selle üle peaks kõigil lastel olema hea meel, et kui ta on ühe metsatuka korda saanud ja, ja sõbradki appi võtnud, siis nad võivad koos öelda, et see on meie metsatukk ja see on meie puhastatud ja korda tehtud ja me oleme oma metsatuka sees ise oma kätega teinud. Selle. Jah, ja kui elad ka suures kivimajas, siis ta on ju ikkagi oma kodu. Mulle meeldib liftiga sõita, raadiomajas on kihvt ja ma käin seal sõitmas ja raadiomaa lift on alati korras ja puhas, aga ma olen käinud mustamäel liftiga sõitmas ja õismäel. Ega igal pool ei ole mustaga, ühes liftis oli metallikääridega midagi lõigatud seina küljest ära ja siis vahel on sinna midagi määritud ja kirjutatud ja. Nojaa, aga ärge seda arvake, et ma niisama käin liftiga sõitmas. Hei, Ma lähen jälle kellegile külla, aga mulle meeldib, kui minu sõbrad elavad liftiga majas. Vahel on mul kustutuskumm taskus või lapp siis ma olen sõitnud üles ja siis jälle alla, kohe ei ole sõbraegude läinud ja allasõidu jooksul olen midagi kustutanud ja siis sõitnud üles sõbrale külla ja siis juba puhtas liftis. Rehaga tegelikult oleks ju palju toredam sõita siis, kui lift on kogu aeg puhas, ei ole vaja kustutuskummi kaasas kanded teiste soditud seina puhtaks teha ja ma usun, et nüüd, kui ilmad lähevad soojemaks ja päike hakkab paistma ja tuju kõigil ka seepärast paremaks muuta siis on ka kõigis seda tegutsemishindu rohkem. Meil kõigil on oma ilusõu, oma metsatukk. Ilus puhas, soovin teile kõigile lapsed, heade tööindu ja kaunist kevade algust ja ma saadan neid teid raadiomaja poole Urmase juurde. Kohtumiseni siis. Nägemist, aga me tuleme veel tagasi, appi, sulle metsa koristama. Nägemist. Nüüd siis vaatame kirjad üle, seekord on kirju vähe, võib-olla on kirjad alles teel või on siis kiiver vahepeal kuskile kaugemale jalutama läinud, meieni jõuavad, aga kirjad, mis meieni jõudnud on, need me oleme küll läbi lugenud ja nüüd Urmas on vist õige aeg, kui sina ütled, missugused on siis õiged vastused meie eelmises saates antud küsimusele. Küsisime Eesti Punase raamatu puittaimede kohta ja neid on kokku 12 liiki, kuigi punane raamat sisaldab pisut rohkem puittaimede liike. Aga, aga praegu on pisut vähem, kui punane raamat sisaldab kuna osa liike on käesolevaks ajaks juba hävinud. Praegu kasvavad Eestimaal Punase raamatu puittaimedest okaspuudest harilik jugapuu. Temaga saab Saaremaal peamiselt Viidumäel, Viidumäe looduskaitsealal ja Künnapu, Künnapuu on jalaka sugulane samast perekonnast. Kaks pajuliiki on meil Eestimaal haruldased, mõlemad kasvavad läänesaartel paju ja liiv paju siis harilik näsiniin, tema juba õitseb meil praegu võib-olla keegi on juba metsas kohanud õitsvat näsiniin siis üsna haruldane must tuhkpuu ja pirnipuu, aga pirnipuud peetakse rohkem aiast põgenenud liigiks. Ja metsaõunapuu, tema on meil pärismaine, kasvab Saaremaal siis veel Lääneviirpuu ja tuhkpihlakas tuhkpihlakas kasvab ka ainult lähemal, siis on laukapuu tema ploomipuuga sugulane. Harilik kikkapuu, harilikku kikkapuud leidub ainult Koiva jõe ääres. Siis on ühes kirjas ära märgitud põõsas Maranat. Temaga saab meil ainult Loode-Eestis ja sooErikatega soo Erikal praegu kindlad leiuandmed puuduvad. Kui looduslikke kasvukohti püütakse säilitada, siis on liigi säilimine tagatud. Näiteks näsiniin on võetud looduskaitse alla hoopiski tema dekoratiivsuse pärast, mitte haruldase pärast. Aga enamus teisi on jah, meil Eestimaal siiski väga väheste leiukohtadega piiratud levilaga ühes kirjas oli veel ära märgitud ka luuderohi, tema on siis meil puit, liaan kuigi ta meie Eestimaa karmis kliimas kuigi kõrgele ei roni, aga soojemas kliimas näiteks Krimmis ronite mitmekümne meetri kõrgusele Kõik need lapsed, kes niimoodi vastasid nagu Urmas praegu rääkis vastasid õigesti ja loodame, et need vahepeal põgenenud kirjad ka ikka meieni jõuavad ja nagu ikka, saadame kõigile, kes meie küsimusele õigesti vastasid kaardi või siis glebsuk. Aga nüüd ootavad kindlasti lapsed vastuseid oma küsimustele. Seekord on päris huvitavaid küsimusi, on selline küsimus, et missugused on mangopuud ja mida nende viljadest tehakse, nõnda küsib Mari Amos. Nende viljadest tehakse mahla muidugi. Kõige tuntuma mango puusaadustest, mango mahl aga puu ise meile ilmselt täiesti tundmatu. Mangopuid on mango puu perekonnas 30 liiki ja nemad kuuluvad troopilisse Anacardiliste sugukonda, kus on ka teisi viljapuid, näiteks pistaatsia ja hariliku mangopuud kasvatataksegi, eelkõige troopikamaades, viljapuuna tema kodumaal Birmas, Malaisias ja ka Lõuna-Hiinasse jääb tema levila. Vili on tal luuvili ümar, lihakas, aromaatne vaigulõhnaga ja väga mahlane, ent kaua ei seisa nagu meie maasikatki. Et mango puuviljad tuleb kiiresti kas mahlaks töödelda või siis lihtsalt ära tarbida, tuleb kiirelt ära süüa. Inglise keeles kutsutaksegi mango puuvilju troopiliseks õunaks või ka viljade kuningaks. Puu on ise ilusa ümara võraga. Ta on väga külmaõrn. Lehed on tal, süstjad vahelduvad ja õied on väiksed roosakasvalged ja on okste tipus. Pöörises. Puu hakkab vilja kandma. Viie kuni seitsme aasta vanuses ja valminud viljad sisaldavad kuni 20 protsenti suhkruid ja rikkalikult A- ja C-vitamiini. Vili on kujult munajas, meenutab oma kujult ploomipuuvilju ja maitselt sarnaneb ta kõige rohkem analassile. Ta meeldiva magusa maitsega. On igas mõttes kasulik vili. Seal on palju vitamiine ja head mahla, saab kahju ütelda, meiliga saab. Mongoolia on väga külmaõrn, ta ei kannata üldse miinustemperatuure, Ameerika Ühendriikides saab teda kasvatada ainult Californias ja Floridas, kus on väga palav kliima. Küsitakse, et kuidas hooldada jõulukaktust toa kaske. Jõulukaktuse teine nimi on lülikaktus ja jõulukaktus kasvab Brasiilias vihmametsades hoopiski puu otsas epifüüdina ta ainult kinnitub puule nii et ta toitu poolt ei saa. Juured on tal ainult kinnitamiseks. Nii huvitav. Kust ta siis toitu saab lehe kodust ja sagedasest troopika, vihmast lehekõdu jääb pidama suurte puude võradaja okste vahele. Sinna kinnitabki siis jõulukaktus. Aga meil kasvatatakse teda potitaimena ja jõulukaktus erineb tavapärastest kahtlustest juba oma päritolu tõttu. Ta on nimelt vihmametsade taim ja seal on väga niiske ja ka palju soojem. Seega nõuab ka jõulukaktus toas suveperioodil või kasvuperioodil sagedast piserdamist ja rohkemat kastmist samuti ka talvel peaks olema temperatuur palju kõrgem kui kera kujulistel ja samas kaklustel tahab aastaringselt temperatuurini 15 kuni 20 kraadi ja ka rammusat mulda, nii et tema mulla hulka tuleks segada ka pisut hästi kõdunenud kõdusõnnikut, mida teiste kakluste mulle hulka mingil juhul ei tohiks panna. Suve teisel poolel tuleks siiski kastmist vähendada, siis ta hakkab õiepungi ette valmistama, paljundatakse teda peamiselt pistikutest. Pistikuid tuleks teha siis augustis ja septembris ja kui õiepungad on juba nähtavale ilmunud, siis ei tohiks taime valgustingimusi järsult muuta. Siis võib toimuma õienupud ja ka osa lülisid maha lasta. Ja kesksuvel, kui on väga ereda päiksega ilmad, võivad tal lülid pruunikaks punakaks muutuda. Sel ajal ta otsest päikesekiirgust ei armasta. Siis võiks ta pisut aknast eemale tõsta tuua. Ka seal on üsna mitu rahvapärast nime. Botaaniline nimi on tal roosi pisk, aga kutsutakse teda veel ka hiina Kaseks ja Toa roosiks. Toakask armastab meil valget õhurikast kasvu kohta, eriti talvel. Kui talvel ta on hämaras ruumis, siis ta võib oma lehti maha lasta ja toakask on üks väheseid toas kasvatatavaid taimi, mis armastab küllaltki suurt potti ja rammusat mulda. Teda võiks kasvuperioodil. See on aprillist kuni septembrini ka väetada kaks korda kuus ja kindlasti tuleks ta igal kevadel ümber istutada ja istutusaegu on kaval tema oksi kärpida, siis ei kasvada nii lopsakaks. Noored võrsed õitsevad rikkalikumalt. Kastmist vajab ta üsna rikkalikult jah, eriti suveperioodil, siis peab olema hoolas. Lilledega on palju vaeva. Nojah, aga samas palju rõõmuga. Selle õige ja hea hoolduse tasuvad taimed rikkaliku õitsemiseks. Meile on küsimusi veel tulnud laste käest, aga need jätame järgmiseks korraks ja esitame lastele küsimuse. Urmas, palun. Nüüd on paslik uurida jällegi punast raamatut taimede osas ja vaadake sellest raamatust järele, millised taimed kasvavad neil vees või ka rannikuriimvees. Seekord tahame teada, millised veetaimed on kantud Eesti punasesse raamatusse. Tüdruk, Mac, kordan igaks juhuks üle, küsimus oli siis millised vees kasvavad taimed on kantud Eesti punasesse raamatusse. Aitäh sulle, Urmas ja soovin sulle ilusat kevadet. Kevadekuulutajad juba õitsevad. Aga meile on tulnud ka loomade kohta palju küsimusi ja Georg, võib-olla sa vastad laste küsimustele. Kerli räim on esitanud küsimuse, et missugune on maailma kõige targem loom. Kui võtta selle järgi, kellel on suhteliselt kõige suurem aju, see peaks olema siis ka kõige targem loom, siis võiks öelda, ühesõnaga inimene on see maailma kõige targem loom. Aga noh, väga paljud lapsed, aga ka täiskasvanud ei taha seda inimestena loomade hulka arvata, arvavad, et inimene on inimene, siis tükk tühja maad ja tuled loomad ja kui me räägime nendest karvastest sulelistest, nende hulgas ilmselt on need kõige targemad inimahvid sest nemad on tõesti suutelised päris raskeid ja keerulisi ülesandeid lahendama, mis mõnele inimeselgi vahel üle jõu käivad, nad on suutelised abstraktselt mõtlema ja lahendama kaunikesti keerulisi probleeme, näiteks kuidas saada kasti alt banaan kätte. Sa ise ei ole kasti juures ots kastist eemal ja kuidas need skepikesega ta sealt välja urgitseda ja nii edasi, edasi, noh, need probleeme nad suudavad palju lahendada. Aga ma tahan seda öelda, et milline see kõige suurem tarkus on looma turs seda oskama hinnata. Nii kui me vaatame seda looma inimese silmadega. Tegelikult iga loom on minu meelest väga tark selles mõttes, et on väga hästi kohastunud oma elukeskkonnaga, ta tuleb seal paremini toime kui ükski teine elukas. Kui me võtame selle looma oma keskkonnast välja, paneme ta kuhugi mujale, siis see tema tarkusest ei ole seal suurt midagi kasu, selles keskkonnas ei ole tema tarkusega suurt midagi peale hakata. Ja nüüd meie inimesed, kes me tahame ikkagi olla ilmselt väga targad ja kõige targemad me peaksimegi selle elu niimoodi sättima, et igal loomal oleks oma keskkond, kus ta saaks kõige targem olla. Ja kui me seda suudame teha, siis me näitame, et meie oleme need kõige targemad loomad. Ja samal ajal saab iga loom ka iseenese tarkust üles näidata. Aga Gerli küsib veel, et millised metsloomad tulevad inimesele kallale? Nojah, vot see on jälle selline küsimus, mille üle võib päris pikalt heietada ja õiget vastust ma siin kätte ei saa. Tegelikult ei ole ühelgi loomal, kui ta ei ole just haavatud või ka surutud põhjustanud inimesele kallale tulla. Üldiselt loomad, sellised tänapäeva loomad juba sellised, et nad on õppinud inimest kartma, nii et nad lähevad inimese eest ära ja ei näita kenasti inimesele. Ja sellepärast nad ei tule inimesele kallale ka, nagu näiteks on väga näljane hunt siis kui ta tunneb inimese lõhna ja on tal mingisugunegi väike väike lootus, kaduvväike lootus, tunda veel mõne teise looma lõhna, siis ta läheb tingimata ajama teise loomajälgi ja läheb inimesest kauge kaarega mööda. Aga no näiteks võib ka väike hiir, kui töötada toas nurka ajanud ja tal ei ole enam mitte kuhugi pääsuga teile kallale tulla, varbast või näpust hammustada. Nii et vot selline asi nende loomadega, kes võivad inimesele kaldul ja muidugi meist kaugemal elavad loomad näiteks Aafrikas või Lõuna-Ameerikas või kusagil seal, kus on siis suured kiskjad, lõvid, leopardid, ega nemadki meelsasti inimesele kallale tulla, kui neil ikka kõht väga tühi on vana ja haige looma, kes ei suuda metsloomi kätte saada ja inimene on parasjagu rumal nende jaoks kellel ei ole kuulmismeelt nägemismeelt nii head, siis inimene on sellisele vanale haigele lõvile Veljo pardile küllalt hõlbus saak ja siis inimene võib tema saagiks langeda, nii et kui me nüüd tuleme eelmise küsimuse järgi, siis võta sa kinni jälle, kes on see kõige targem loom või kes on see kõige rumalam loo selle tarkuse jutu juurde võib-olla kuulub veel üks küsimus. Angela aumann küsib, et kas on koeri, kes oskavad ronida kassi, kes ei oska? Mina ausalt öeldes ei tea, aga sina, Georg kui on päris nii kodukoeri kodukassi mõeldud, siis võib nende hulgas muidugi olla selliseid. Noh, kui te olete dresseeritud hundikoeri näinud, siis näete, et nad päris kribinal-krabinal ronivad peenikest palki mööda kaunikesti kõrgele. Ja muidugi võib olla ka mõni rumal kassipoeg või kassike, kes ronib üles kuhugi kõrgele, ei oska sealt alla tulla, aga ronida ta ikkagi oskab seda asja nüüd natuke laiemalt vaadata koerte hulka arvata kõik koerlased ja kasside hulka kõik kaslased siis on nende hulgas küll selliseid, kes päris meelsasti ronivad nende koerlaste hulgas näiteks Lebanon tihtipeale jahimehi üllatanud sellega, et ta läheb jahimehe eest peitu puu otsa ja vaatab ülejäänud puu otsast alla, kui jahimeeste alt mööda kõnnib. Või vastupidi, noh, näiteks kaslastest gepard on selline, kes ei oska üldse ronida, vaid ta jookseb kiiresti mööda maad ja puu otsa. Noh, ei ole temal suurt midagi asja, tema on rohkem koera tüüpi kass ega jaaguar. Lõuna-Ameerika kiskja on suhteliselt kehv Ronny ja seda näitab juba see, et ta suur pea ja niru saba, millega ei saa seal puu otsas tasakaalu hoida ja tema käib parema meelega mööda maad, ujub koguni vees. Üks huvitav küsimus on veel. Veronika küsib, mis loomad, linnud või taimed on kukang. Foto on üks mu sõber aga see vist ei ole see õige vastus Veronika küsimusele ja need on tegelikult mõlemad imetajad loomad ja kui veel täpsem olles on tegemist pool ahvidega, tähendab sellised loomad, kes on natukene madalamal arengutasemel kui päris ahvid ja nad on natukese naljakad, nad meenutavad veidi oma väljanägemiselt mängukaru suurte silmadega, suhteliselt väikeste kõrvadega, kümnepsis ninakesega ja pluus kasukaga, nii et tõesti nagu väikesed mängu Karukesed tillukesed, ka neli 50 sentimeetrit on nende pikkust ainult ilma Zapata ja flegmaatilised loomad. Näiteks selle Kuugangi teine nimi on tal tüseloori ja see loori tuleb hollandikeelsest sõnast kloorist kirjutatakse, see tähendab hollandi keeles klooni. Ilmselt siis klouni kalduvusi on, sest ma ise elusast peast kumbagi looma näinud ei ole, küll aga filmis üks kümmekond aastat tagasi nähtud film ja siiamaani on meeles selle tüseloori ehk kukangi võitlus rohu tirtsuga. Kuidas ta niimoodi tasakesi aegamööda hiilis sinna tirtsu lähemale, no tõesti sentimeeter haaval. Ja lõpuks sai ta siis väga äkilise napsatusega tirtsul turjast kinni ja siis istutasin oksa peale maha ja mõtiskles hulk aega, nüüd vaatas igakülgselt seda tirtsu ja lõpuks siis leidis ilmselt, et see on piisavalt söödates, istus ta maha ja sõidema väga tõsise mõtlikul ilmel ära ja jäi sellise ilmega selle oksa peal istuma, nagu oleks nüüd ta tohutu suure hea teoga hakkama saanud, mis tõmbas ta nina endale põlvede vahel, keeras palliks kokku, jäi rahulikult magama ja siis nad on küll huvitavad loomad, aga see oli kukaga ka foto. Foto on enam-vähem samasugune, sest kui need kukanginud elavad Kagu-Aasias, Indias, siis fotod on samasuguse eluviisiga ja samasuguse käitumisega loomakesed Aafrikas. Ja mõlemad nad on poolabiliste hulka kuuluvad tegelased ja nad on hästi-hästi toredad ja väga mõnusad loomad. Kahju muidugi, ainult need meie loomaaias ei ole. Kui nad seal oleksid, siis ma usun, et kõige populaarsemad loomad seal loomaaias. Huvitav maailm on huvitav, aga kahjuks me ei saa rohkem täna teie küsimustele vastata. Saateaeg saab otsa. Aga enne kui me lõpetame, loen ma Marko viherpuu kirja eelmises saates me rääkisime, kuidas, eks Pärnu poiss Marko leidis maal olles haigete jalgadega haki ja püüdis siis kodus ravida ja nüüd kirjutab Marko mereni. Meie hakil, keda me ravisime, sai üks jalg juba terveks. Viisin ta kastiga rõdule värske õhu kätte, sest toas oli palav. Äkki kuulsin rõdult kolinat ja nägin veel, kuidas hakk rõdu järeltiibu lehvitas ja oligi läinud. Otsisin küll teda õuest igalt poolt, aga ei leidnud. Ilmselt sai ta terveks ja, ja ta otsustas ära lennata ja nagu lindudel kombeks, on enne äraminekut Nad head aega ütlema, meil ei tule. Ja eks kevadel on kõigil nendel lindudel toimetame siin nii palju soovimegi teile kõigile ka toredaid kevadisi toimetamisi. Ja teie kirju ootame ikka jälle aadressil Tallinn 200 100 Lomonossovi 21 lasteraadia siilile kuulmiseni kahe nädala pärast. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
