Tänane keskesaade kannab pealkirja draakoni aasta saadet juhib Anne Parksepp. Seda, et siin Tallinna loomaaias mõnd tõelist draakonit kohtab seda ei usu vist mitte keegi. Agaid siin neid draakoni sugulasi on, seda püüame teile koos Tallinna Loomaaia vanemteaduri Georg Aheri ka tõestada. Päris draakonit, nii nagu Me nüüd piltidel oleme harjunud nägema ja keda me draakuniks peame, kes oskaks suust tuld välja ja, või ninasõõrmed, ma ei teagi, kust see tuli, peab välja purskama, kel oleksid tiivad seljas ja kes uhkelt liug, läksin meie kohal ringi. Ja kes oleks kaetud suurte, läikivate soomustega taolist draakonit meil ei ole, aga mul on tunne, et meil on elukaid, kes on andnud inimesele selle mõtte, kuidas draakon konstrueerida, kuidas see draakon kokku panna. Ja mul on kuri kahtlus, et meil siinsamas terrariumis elavad need loomad, kes tegelikult ongi nagu olnud Draakoni prototüübiks. Nad elavad kohe seal päris draakonite kodumaal. Draakonid on minu teada meie kultuuridesse jõudnud Hiinast ja seal on siis ka nende loomade kodumaa. Need loomad on Hiina alligaatorid. Aga peale hiina alligaatorid on meil muidugi teisi krokodille ja ka sisalikke, kes niimoodi hea kujutlusvõime juures annaksid ka draakoni mõõdu välja, kui neid natukene nüüd oma kujutluses suurendada ja neile vastava atribuutika kõik külge kujutleda, noh nii nagu kunagi seda on saanud, nagu tehtud ka. Aga see hiina alligaator ei ole ju üldse nii suur, aga need draakonid, keda on väga kardetud ja kes on rahvale hirmu ja õudu külvanud, kunagi kellegi võideldud on ja kellel on ohvreid viidud, neil on ju meeletult suured, võrreldes selle hiina alligaatoriga. Nojah, ma kardan, et asi on lihtsalt selles, et inimesel mingisuguse legendi alustamiseks piisab ka mingist väikesest loomast, kui ta näeb natuke teistmoodi või erandlikum välja, kui me harjunud nägema oleme, kui see inimene natuke rohkem käib ja seal Hiinas ei olegi väga kaugele vaja minna natuke lõunat poole sõita juba sinna Kagu-Aasia kanti, seal kohtab palju suuremaid krokodill ja need on harikrokodillid, kes võivad kasvada kuni 10 meetrit pikaks. Noh, ja kuna ta näeb välja hiina alligaator kaunis ühtemoodi ka siis võib arvata, et see juba võiks anda selle suuruse ettekujutuse ka. Ega inimene ju ei pea teadma, et seesama väike hiina alligaator nii suureks ei või kunagi kasvada, vaid ta lihtsalt oma fantaasias lisab talle võib-olla natukene mõõtmeid juurde ja muidugi, mis ma arvan, mis väga oluliselt on mänginud selle hinna alligaatorid hirmuäratavaks muutmisel on see, et ta teeb väga hirmuäratavat häält, nagu me alguses siin proovisime, et äkki nad meil häälitsevad. Kahjuks ei tulnud sellest midagi välja, see hääl meenutab korralikum Airgamist Janoderaariumis. Kui ta siin häält teeb, siis võiks öelda, et terve territoorium väriseb juhul kui nüüd öisel ajal, eks ole, õige mitu isast alligaatorid seal vastastikku mürgavad ja veel emasid ka neile sekundeerivad siis see hääl on ikka väga, väga kohutav ja ja kui sihuke ära hirmutatud inimene sellist häält kuuleb, siis ega keegi peale draakoni minu meelest nii koledat häält teha ei saa. Ja veel üks asi, mis võib-olla esimesel silmapilgul tundub nagu vähetähtis, aga tegelikult mis võiks ka seal draakoni legendile nagu värvi juurde lisada asja nimelt selles, et need Hiina alligaatorid, kui nad pimeduses ujuvad ja näiteks valgusvihk neile silmad satub, siis need silmad hõõguvad nii nagu Me oleme näinud, eks ole, kassi silmad või mõne teise kiskja silmad peegelduvad seda sinna sattunud valgust tagasi, särad roheliselt kollaselt siin alligaatori üldse krokodillide silmad hõõguvad punaselt täitsa rubiinpunaselt, nii nagu söed. Ja noh, siit ei ole enam minu meelest kuigi pikk tee välja mõelda, et hõõguvate sütest purskab tulija, saame igasugused tuld, sülgavad lohed ja muud taolised asjad, sest inimese fantaasial tegelikult tarvitseb ainult pisikene selline jutukild pakkuda. Inimese fantaasia ehitab sinna ümber tohutu ilusa legendi, mis tal parajasti vaja on. Legendi ehitamisega on ikka tuhandeid aastaid vaeva nähtud ja kujutage ette, kui 1000 aasta jooksul põlvkonnad on midagi igaüks natuke juurde lisanud, siis aja jooksul kuhjub üpris palju ma selle kohta võin tuua, näite, kusagilt on jõudnud ilmselt rahva hulka jutt, et meil on elevandid kellelegi liiga teinud. Loomaaias juba helistati loomaaeda ja küsiti, et kas on tõsi, linna peal räägitakse, et elevandid on surnuks tallanud kolm inimest loomaaias, tegelikkuses oli asi nii, et lihtsalt üks inimene sai veidikene. Elevant tõukas teda vastu puuri seina aga sellest on tõusnud juba linna peal jutt paari päevaga, et on kolm inimeste ära tapetud elevantide poolt ja kui see asi nii edasi läheb, kujutage ette, esimesest 1000 aasta pärast, millised õuduslugusid Tallinna loomaaiast ja elevantidest, võiks rääkida. Need hiina alligaatorid on praegu küll väga uimased ja unised. Aga uimased sellepärast et ma ei tahaks öelda, et nende katseid, teemiast, selleks on need loomad liiga hinnalised, nendega katsetada. Aga me siiski proovime leida teid, kuidas neid loomi loomaaiatingimustes paljunema panna ja üheks selliseks küllalt lootustandvaks teeks, näib olevat see, et teha neile siis tõeline selline talvitumis talvitusperiood, looduslikus levilas nad kusagil kolm, neli, vahel isegi viis kuud magavad, lihtsalt talveund enda kaevatud orgudes. No meil nii grandioossed võimalusi ei ole, et nad saaksid kuhugi ennast orgudesse maa sisse kaevata, aga me siis eraldasime nende loomade jaoks ühe eraldi ruumi seal ruumis me siis püüame temperatuuri niivõrd alandada, et nad vähemalt temperatuuri mõttes saaksid selle talve läbi teha. Ja kuna me teame, et kõik need roomajad ja kahepaiksed on kõigu, soojased loomad, kui neile ümbruskonna temperatuur alla viia, langeb nende kehatemperatuur, tegevus aeglustub ja nad langevad siis pikapeale talveund. Suvel me rääkisime siin siis, kui alligaatorid olid teinud endale sinna sellise toreda mõnusa kühmu ja oli lootust, et ehk siis seal kühmu alga midagi on, munad olid. Poegi ei tulnud. Jah, munad olid tõesti noh, see, et need munadki seal olid, see oli meie jaoks ausalt öeldes väga suur rõõm. Sellepärast et seni ei olnud maailmas loomaaiatingimustes neid munema saanud ükski teine loomaaed, et esimene korpustes loodust imiteerides me jõudsime nii kaugele, et need alligaatorid ilmutasid mingit tahet paljunemiseks ilmutasid seda tahet niivõrd, et nad isegi pidasid pulmamängu maha, solistasid vees kõvasti siis emane ise pesa kuhjas kokku uhke mäe või künka turbamullast selle mäe läbi mõõturi kusagil poolteist meetrit ja kõrgus kaks meetri jagu sinna ta peenendasise sisse veel pilliroogu, mis me olime talle suurte selliste kortena pannud ja tegi siis päris tõelise pesakuhila ja ühel heal päeval hakkas ta seda pesakuhilad inimeste eest kaitsma. Need loomad on tegelikult inimesega harjunud jah, noh, ei ole nagu üldse mingit agressiivsust nende poolt peaaegu kunagi märganud, aga ühel hommikul lihtsalt kui jälle nagu tavaliselt keegi tahtis sinna alligaatori puur sisse minna oli emane kurjalt ukse peal vastas ja ma ei ütleks lõrises, aga paljastas hambaid ja ründas ja ühesõnaga näitas igatpidi, et inimese juurdetulek on ebasoovitav ja me jätsime nad rahule, mõtlesime, et noh, et äkki see on lihtsalt selline pesitsuseelne käitumine ka meie julgen veel oodatagi, et seal pesas võiksid munad olla ja läks siis kuu-poolteist mööda, siis ma mõtlesin, et me vaatame ikkagi, mis seal pesas sees on ja meie üllatuseks oli seal seitse ilusat muna õhina alligaatorid, kes neid näinud ei ole, võib öelda siis, et loomad on kusagil poolteist kuni kaks meetrit pikad, isased on siuksed, suuremad, emased, väiksemad. Ja selline suur loom, siis munes munad, mille pikkus oli seitse, seitse ja pool sentimeetrit ja läbimõõt ka kusagil kolm sentimeetrit, natuke suuremad kanamunad aga mitte oluliselt, aga võrdleme nüüd kanali alligaatori mõõtmeid, siis sellised suured loomalt ootaks nagu suuremat panust. Võib-olla siis järgmisel aastal on oodata pere suurenemist. No ma ei taha ära sõnul nakata muidugi hingevärinaga ootame seda kõik aga selge on ka see, et see asi on väga, väga raske ja väga keeruline ja, ja võib-olla see talvitumine ainult üks komponent, aga võib-olla veel 90 900 komponenti, millest meil pole aimugi, mis on vaja veel ära täita selleks et nad tõeliselt poeg ilmale tooma hakkaksid. No igatahes ette valmistasid, teeme, juhul kui näiteks munad ilmuvad, me enam ei jäta neid pessa, vaid tahame nad panna inkubaatoris spetsiaalse hauda reziimi peale. Sest me teame nüüd, et munad äravõtmine emast kuigivõrd ei häiri, see teda ei sega, seda me möödunud aastal veel näiteks ka ei teadnud ja loota muidugi tahaks, sest maailmas on olukord läinud päris katastroofiliseks. Nende hinnalligaatoritega on juhtunud nii, et looduses keegi täpselt ei tea, palju neid on, arvatakse paarisaja või 300 isendi ringis, võib-olla vähemgi neid alles jäänud hiinlast andmed tulevad väga aegamööda välja, aga loomaaedades neid iga aastaga jääb aina vähemaks ja vähemaks. Sest kõik loomad, mis praegu loomaaedades on, kaasa arvatud liidu loomaaedades on kõik kusagil üle 40 aasta, juba vanad aeg töötab nende loomade kahjuks ja muidugi nende inimeste kahjuks ka, kes nende loomadega töötavad ja sellepärast jääb siis kiirustama ja praegu on positiivseid tulemusi seni saadud ainult Ühendriikides ja sealgi mitte loomaaias, vaid seal viidi need loomad loodusesse tehti spetsiaalne farm, kus nad olid ligilähedastes tingimustes sellega, mis nad Hiinas peavad taluma ja seal siis sisuliselt looduslikes tingimustes on saadud nüüd kusagil kolm, 40 poega, aga see on ka seni kõik loomaaiad pole selle heaks seni suutnud midagi ära teha. Kui tõesti asi nii edasi läheb, siis võib juhtuda, et ühel päeval seda draakoni prototüüpi enam ei ole. Ja kõik tunnusmärgid viitavad küll selles suunas ja kõige pessimistlikumad teadusemehed on juba surmkindlad selles, et loodusest vähemalt aastaks 2000 on see loom kadunud. Optimism ei tohi siiski kaotada, sest hiinlased on ise ka nüüd viimastel aastatel nagu midagi ette võtnud selle draakoni prototüübi taastamiseks. Nad loodusest korjavad neid loomi ära spetsiaalsetes erifarmidesse aga seal on tekkinud nüüd uus häda jälle. Asi on lihtsalt selles, et ta on buda usus, kuidagi tähendab seda usundit nüüd päris hästi tunne, aga mingisuguse kõrgema järgu tasemega loom, ta ei ole päris lihtne loom, kellesse nagu meie hing võiks ümber asuda, vaid ta nagu seal kuidagi kõrgemal astmel teiste loomadega võrreldes. Ja seetõttu buda mungad siis kipuvad need Hiina alligaatorid, kes farmidesse on ümber asustatud ja seal nagu vangistuses nende arvates peetakse, püüavad neid sealt ära varastada ja loodusse tagasi transportida. Ja sellega siis tehakse muidugi see päästeoperatsioon, mis praegu nüüd ette võetud nende alligaatorite taastamiseks päästmiseks küllalt raskeks, et peab päris hoolega neid alligaatorifarme valvama, muidu tassitakse sealt loomadele laiali ja sellest operatsioonist polnud nagu midagi kasvatanud. Muidugi looduses võtavad Hiina ametivõimud ka midagi ette, aga nii palju kui nüüd ajakirjanduse kaudu teatavaks saanud, siis need meetmed, mis nende kaitsmiseks piirdub tavaliselt sihukeste hoiatussiltide väljapanekuga, et ettevaatust, siin elab hiina alligaator ja tema tapmine on keelatud. Aga ma olen kuulnud, et näiteks juhul, kui talupojad oma riisipõldudel või kus kohas nad seda alligaatorid näevad selle alligaatori ära tapavad, siis neid ähvardab karistus alles siis, kui nad tapnud kolm looma kahe looma tapmise puhul neid ainult noomitakse. Ja alles siis, kui kolm loom on tapetud, siis võib teha kas rahatrahvi või lühiajalise vanglakaristuse, nii et erilisi lootusi nüüd selle kaitsmise peal praegu ka panna ei saa. Alligaatorid krokodillid on ainult üks pea, aga draakonil on eetika. Vaat see on vaieldav asi, sest ma tunnen muidugi seda mütoloogia värki väga halvasti, aga mul on jäänud mulje, et need päris Hiina draakonid, need, kes niuksed, klassikalised draakonid on, need on ikkagi kõik Ühepealised draakonid, aga need mitmepealised draakonid on tulnud Euroopa muinasjuttudest ja need on nagu rohkem sünnitatud Euroopa kultuuri poolt, aga hiina alligaator ja tähendab hiina draakon, see on ikkagi vana juba aastatuhandeid niimoodi jutuna väliagendina või päris draakoni kujul. Mina mäletan lapsepõlvest kihvt lugu raamatust, kus peal on hirmus suur ja kole lohe. Ja see muinasjutt on ise selline, et üks poiss leidis väikese ussikese, hakkas teda toitma, toitis, toitis, kuni sellest kasvasid hiiglama suur lohe. Ja see lohe ei olnud sugugi tänulik selle eest, et teda oli kasvatatud ja toidetud. Lõpuks pidi poiss temaga võitlema hakkama ja ta hävitama, sest muidu oleks ta ilmale palju kurja teinud, tähendab selle draakoni iseloomu kohta. Et umbes samasugust situatsiooni või samasugust lugu on ära kasutanud ka pulgaakov oma jutustuses või novellis saatuslikud munad, kus siis leitakse munad kusagilt inkupeeritakse, sealt tuleb välja ka midagi draakoni taolist, kes siis loob maal täieliku kaose. Nojah, eks see draakon peab ju midagi halba tegema, sellise väljanägemisega lihtsalt hea loomi olla ei saa ja kui päris tõelist mingisugust häda nagu ei osata välja mõelda, siis siis pakutakse Giguvad taolisi lugusid, et nad on tänamatud ja kõik muud taolised. Ja tegelikkuses, kui nüüd jälle tulla krokodillide juurde tagasi, siis eks need krokodillid ole niuksed, natuke tänamatud loomad küll, ega nad nii väga oma hooldajatest pidama ei hakka ja nendega on ümberkäimine ikkagi kaunikesti raske. Nii et eks sellel muinaslool on oma tõepõhi olemas küll, võib-olla tõesti, keegi võttis ka kunagi ammu krokodilli koju pärast krokodill pani ta nahka ja sellest saab väga ilusa legendi draakonite stend kõigest muust veel teha. Krokodillid on mitmes kultuuris olnud sellised, kuidas öelda võimu kindlustajad või, või siis sellised võiks öelda isegi pühad loomad. Vanas-Egiptuses näiteks ehitati krokodillide auks templeid. Neile ohverdati kenasid tütarlapsi aastas. Üks kord korraldati Niiluse ääres suured pidustused, mille kulminatsiooniks oli see, kui siis noor tütarlaps toodi Niiluse rannale, tema jäeti siis veejumalate meeleheaks või nende lepitamiseks õieti sinna rannale, seni kui tulid siis krokodillid, kes ta ära sõid. No praegu peaks olema näiteks Pakistanis Karachis kohe keset linna spetsiaalne krokodilli tiik, kus siis elab 50 harikrokodilli, kaks harikrokodilli on meil ka loomaaias olemas, päris suured, ilusad loomad. Vot seal elab 50 harikrokodillid kusagil seal päris aukartust äratavate mõõtmetega kolm, neli meetrit pikad ja need harikrokodillid seal ratsi tiigis on siis preestriseisuses ja palverändurid, kes tulevad sinna, nemad siis toovad neile lepituseks kingitusi ja, ja pöörduvad nende poole oma soovide ja, ja palvetega ja loodavad tõsimeeli krokodillid need aitavad ja vaevalt et stiihiliselt võiks selline asi tekkida, see ilmselt ikkagi on kellelegi soovil oma tagala või võimu kindlustamiseks kindlasti välja mõeldud. Nii et Okodellid on ammust aega juba juba tuntud kui pühad loomad, isegi jumala asemikud või siis noh, isegi kui jumalad, sest me teame Egiptuses teatud ajajärgul, krokodillid isegi jumala Tseelse tõstetud ja surnud krokodillid palsam eriti hoolikalt ja maeti spetsiaalsetesse hauakambritesse, kus nad siis on säilinud ka meie päevadel. Samalaadses seisundis on krokodillid ka mõningate Aafrika suguharude juures näiteks Victoria järvel sesse saarel elav suguharu kummardas samuti krokodille kui jumalaid ja siis nende jumalate lepitamiseks samuti igal aastal ohverdati neile inimesi. Nemad kasutasid tihtipeale ka vaenlasi, tähendab, seal ei olnud tähtis, et ei peaks oma suguharu ilus tütarlaps olema, vaid ka vaenlasi, seoti ta käsist-jalust kinni, jäeti ta sinna rannale leppama, siis öösel tulid krokodillid, viisid ta minema ja päris kavalasti tegi omal ajal, kui olid ususõjad Ugandas, Uganda tolleaegne kuningas Mutsu oma Muhameenlastest vaenlased korjas kokku ja viiska ühele saarele, kust neile süüa ega juua ei antud. Vaesekestel ei olnud muud pääseteed, kui püüda sealt saarelt siis ära põgeneda. Ja kui nad sealt põgenema hakkasid, seal läheduses elas sobivasti palju krokodille, kes siis olid nagu valvuritest. Väga odav vangla oli. Ei läinud toidukulu ei olnud joogikulu ja kõik põgenikud püüti vältimatult kinni, nii et nagu me näeme, krokodillid on kasutatud erinevatel ajajärkudel erinevat moodi, näiteks vanas Roomas on teada, seal nad ei olnud mingid pühad loomad, vaid seal kasutati neid gladiaatorite võitlustel on teada mitmeid valitsejaid, kes siis ilmselt tüdinenud juba nende suurte loomade nägemisest areenilt tavaliselt lõvid, elevandid või mis sinna siis toodi või ninasarvikud või jobud seal väga palju loomi oli, kellega areenil inimesi võitlema pandi, kõigist nendest juba tüdinenud, lasid täita areeni teatud sügavusega veega ja lasid sinna siis paar-kolmkümmend krokodilli sisse ja siis sinna krokodilli supi sisse Vellastiga gladiaator tulid ja pidu oli lõppenud siis, kui kõik krokodillid palju sinna lastud oli, kõik olid lõpuks ära tapetud, aga kahjuks ei tule kusagilt välja, palju seal siis neid gladiaatoreid hukka sai? Lood, mida me teame nii, see on ju ikka nii, et suur draakon on valitsenud mingit piirkonda ja toonud sinna hädaõnnetust ja enne ei ole siis sellest suurest hädast pääsetud või nii on see õnnetus ära hoitud, et teatud tähtajad on siis sellele hirmu valitsejale ohvriande viidud. Tavaliselt olid need jah, tõepoolest noored tüdrukud ja kui ei leidunud siis sellist julget meest, kes läks võitlema selle draakoniga ja ta võitis siis tuli nii igal aastal teha, et talle ohvriandi viia. Nojah, ja minu meelest väga ilusti jooksevad kokku, nii see tegelik elu, millest me natuke aega tagasi rääkisime kui ka need muinasjutud, mis meie päevadeni jõudnud on, nii et minu arvamusi selle kohta, et krokodilli ikkagi peaks draakoni esivanem olema, leiab nagu siit jälle ühe väikese pidepunkti, ma ei tea muidugi loogiliselt, Marutan, aga tahaks nagu oma teooria oma arvamust ikkagi igatpidi niimodi kinnitada. Teatavasti ju krokodilli lenda, aga draakonid lendavad. Ja noh, selle ma arvan, et ma suudan ka ära põhjendada, tähendab, sealsamas, Hiina lähedal Kagu-Aasia troopilistes metsades elab loom, kellel meil eesti keeles ongi kohe teaduslikult nimeks pandud lenddraakon. No neid on õige mitu liik, üks nendest kannab nimetust näiteks harilik lenddraakon. Ja see on kummaline sisalik, sisalik, nagu me teame, krokodilli kaunis ühte ehitusplaani, kummaline sisalik selles mõttes, et tema lendab, muidugi ta ei lehvita tiibu, aga temal on tagumised neli, viis ribi niivõrd pikaks kasvanud, et nende vahele jääb taoline nahariba. Ja kui see sisalik siis tahab liikuda puult puule, ta elab põhiliselt puude otsas, siis ta lihtsalt kukutab enda puu otsast alla, õhk nagu või tuul, satub tal siis selle nahariba alla ja jääb mulje, nagu ta lehvitaks, tiivad laiali ja lendab niimoodi teise puu otsa on nähtud neid planeerimas seal kümneid meetreid eemale oma sellest esialgsest asukohast. Kui välimus on, eks ole, neil kahel loomal kaunis sarnane asi, see siis sellele krokodillid tiivad külge meisterdada ei ole, sest kui looduses selline tiivuline elukas tõepoolest olemas on. Nii aga kas siis ei oleks võinud teda võtta selleks prototüübiks? No ma kardan, et ta ei sobi selle tõttu, et ta on liiga väike, peale lennuomaduste tal nagu ükski teine asi ei klapi seal draakon iseloomust on arglik ja, ja pelglik ja ta ei sülga tuld või tähendab isegi meenutab millegi poolest õnnetul inimesel ta eluohtlik, sest on 20 sentimeetri pikkune putukaid sööv tegelane. No mis draakon ta ikka on ka, nimi on tal draakon, aga nimi, endal draakon ilmselt nimi on pandud juba selliste asjatundlike inimeste poolt, kes kunist olid enne kuulnud ja siis kuna ta nii väljanägemiselt sellele mütoloogilise draakunile kõige rohkem lähenes, siis oli teda hea muidugi nimetada. Isegi ladinakeelne nimetus on tal näiteks draako, draakovoolans on siis harilik lenddraakon. Kui siiani arvasime, draakonid kuuluvad ainult muinasjutu, ma usun, väga paljud on arvanud nii, et draakonid kuuluvad ainult legendidesse muinasjuttudesse, siis selgub, et tegelikult on nad päris olemas. Nojah, nad on olemas tõesti ja tegelikkuses pole draakon üldse hirmus loom, nagu me oleme ta enda jaoks kohutavaks maalinud, vaid ta on niisugune pisike, süütu sisalik, aga ta on olemas. No need väikesed draakoni nime kandvad loomad ei ole inimesele ohtlikud, aga need draakoni prototüübid ja tema sugulased on küll vist inimesele päris ohtlikud. Jaa, tähendab muidugi mitte kõik liigitusest, osa krokodill on kaunis tillukesed, aga kui me vaatame siinsamas kõrval basseinis, on üks pisike krokodilli, kes kasvab vaevalt üle meetri pikkuseks. Tema kindlasti meil ikke kujutustki, et tema võiks nüüd inimesele ohtlik olla, aga siinsamas, tema kõrval basseinis on tegelane, kes on juba meil kasvanud kolme meetri seitsmeteistkümne sentimeetri pikkuseks. See on siis harikrokodilli isaloom 200 kilo ilmselt kaalub, me ei ole teda küll kaalunud. Tema on inimesel tõesti ohtlik ja maailmas Peetakse harikrokodille tõesti praegu ühtedeks kõige ohtlikumaks krokodillid, eks kui krokodilli võib jagada inimsööjaid püksi, mitte inimsööjat, eks siis vot see harikrokodill kuulub kindlasti nende inimsööjate krokodillide hulka. No ma varem ajalehti ja ajakirju selle pilguga nii nagu ei vaadanud, aga nüüd möödunud aastal hakkasin nagu silma peal hoidma, et palju siis tuleb teateid nende krokodillide pahategude kohta. Ja vähemalt möödunudaastases ajakirjanduses jõudis meieni vähemalt neli, viis juhust, kus selle kohta, kuidas Austraalias või Austraalia põhjarannikulähedastel saartel, Uus-Guineal või sealkandis On krokodillid tunginud inimestele kallale ja see on just selle harikrokodilli elutsemis piirkond, suured krokodillid, kes inimesele võivad ohtlikud olla. On veel ka Niiluse krokodillid, nemad elavad siis Aafrikas. Aga seal on kummaline see, et nad on ohtlikud pidevalt ühtedes ja samades regioonides, tähendab see Niiluse krokodill levila ulatub küllalt pikalt, peaaegu Vahemereni välja, aga ohtlikud on nad kusagil selle Niiluse ülemjooksu piirkonnas. Aga mida alamjooksul lähemale tuleb, seal Nad enam ohtlikud ei ole. Millest selline asi võib-olla ei tea, võib-olla sellepärast, et seal on need kuivaperioode sagedamini ja selle tõttu saaki nagu vähem või on nad lihtsalt harjunud sellega, et seal regulaarselt karja nagu teatud joogikohtades loomade joogikohad, seal on statsionaarsed joogikohad, et nad jäävad sinna lähedusse ja on harjunud sealt hõlpsalt saaki, saame kas saavad mõne kodulooma või saavad mõne inimese, noh, nende jaoks on sisuliselt üks ja sama näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigist on teada üks juhus, kus veel farmeril ma kohe vaatan täpselt, kui paljud aasta jooksul kaotas, kaotas koduloomi aasta jooksul 170 900 veist kaotas ta krokodilli rünnakute järgi ja näiteks Sri Lanka kohta on mul andmed. Seal 25 aasta jooksul hukkus krokodillide läbi 53 inimest, aga seal elavad veel suhteliselt väiksemad liigid. Ma ei tea, kui paljud nüüd kuulajatest on näinud filmi tändi, keda kutsuti krokodilli, eks seal oli väga dramaatiline stseen, kuidas üks Ühendriikide naisajakirjanik läks Austraalias hommikul vee äärde ennast pesema ja siis ta lõigalasest joogipudel hüppas välja, suur krokodill haaras sellest pudelist kinni, hakkas seda naist vette sikutama, mõõtme toita, sellised, et võis arvata, et tegemist on kusagil kaheksa 900 meetri pikkuse krokodillid. No see naine võitles vapralt, ikka hulk aega, karjus ja kutsus abiväe välja, lõpuks krokodille hävitati. Kuid tegelikkuses, kui see oleks nüüd olnud selline krokodill looduses, siis naine ilmselt poleks jõudnud õieti karjatada, kui ta oleks juba vee all olnud, sest jõudmisel krokodillide taga on, on umbes kaaluks umbes 1000 kilogrammi tonn. Tonnisel loomal nüüd see naine vette tõmmata, see oleks enterohetk. Aga film oli siis tehtud dramaatiliseks ja lõpuks muidugi veel jäi see naine võitjaks ka. Väga palju vastuolulisi andmeid tuleb Ameerikas elava Mississippi alligaatori kohta, ühed allikad kirjutavad tema kohta nii, et ta kunagi tungi inimestele kallale. Aga samal ajal on mul üks ajakirja National Geographic number, kus on selgesti isegi pildid juures, kuidas alligaator on tunginud poisikese kallale. Poisil on käsi kaunis rängalt kannatada saanud, et ma arvan, ta suured isendid ikka ujuvad inimesele ohtlikud olla, aga vot nende alligaatoritega häda selline, et aastaid on neid juba korjatud koduloomadeks, pisikesi loomi püütakse loodusest kinni, müüakse zookauplustes maha, inimesed viivad need endale koju. Aga väikestel loomadel on ju kalduvus suureks kasvada kõik, ja seda tavaliselt keegi rehkendatakse. Pisikesest alligaatoripojast, kes on võib-olla 30 40 sentimeetrit pikk võib kasvada kusagil nelja viie meetri pikkune suur alligaator. Kui ta juba natuke pikemaks kasvanud, siis kiputakse neist vabanema kuidagi ja õige, mitmel ajal on levinud õudselt hirmu ja õuduse jutud, et New Yorgis ja ka teistes Ühendriikide suuremates linnades on need linnaalused kanalisatsioonide alligaatorid Kubinal täis, kes söövad seal jäätmeid ja kui sinna, siis läheb keegi Montöörukassis elektrijuhtmeid sätitama või telefonikaablit parandama või lihtsalt mingit ummistust likvideerima, sest need jäävad tihtipeale kadunuks, kuna alligaatorid, kes seal elavad, söövad nad ära. Tundub, et see lugu ikkagi nii hull ei ole, massiliselt alligaatorid nüüd elamus ei ole seal kanalisatsioonis, aga nii usaldusväärsetel andmetel on leitud üks alligaator kanalisatsioonist, kelle pikkus oli 2,6 meetrit. See nüüd nii hirmus tav loom ei ole ja inimesesööja teenisite ka ei ole, ta võiks seal rotte näiteks edukalt hävitada ja sellega tulu tuua. On siis tehtud ka paar õudusfilmi ja seal on muidugi lugu aetud äärmusel dramatismine, niiet peaaegu iga tund kaob, mõni inimene näeb alligaatori saagiks. Need lood muidugi on kõik liialdatud, aga probleem. Probleem on olemas. Legend draakonist jätkub? Jah, ainult, et need looduses siirdunud suurlinnade solgitorudesse. Ja nii et noh, võib-olla ka nüüd koopa mõiste on lihtsalt muutunud, koobas on sattunud linna alla ja seal koopolon täita lihtsalt teised funktsioonid. Meie eesti rahvalugudes draakonit ei ole, aga ometi on üks niisugune suur, mida võiks mingilgi mõttes võrrelda selle draakoniga on see põhjakonn? Kui seda põhja konna kirjeldust lugeda, tema käitumist vaadates on tõesti kangesti draakoni moodi, aga nagu me näeme selleks, et rahval jälle arusaadavam oleks, draakon ilmselt oleks meie esivanematele on kaunis ähmane mõistet, siis tuli temast teha konn. Sest konn on meil, eks ole, looduses olemas ja teda arusaadav hamba lihtsam inimestele seletada, kellega siis antud juhul tegemist on. Aga ma kardan, et see põhja konn oma päritolult ei ole ikkagi meil kohalik, vaid ta on meile jõudnud teiste rahvaste kaudu. Ta on ainult mugandatud meie oludele tehtud temast, sest niisugune hiiglaslik on aga ikka tema taustaks sama draakonnaga, kustkaudu ta siiani jõudnud seda muidugi ei oska öelda. Ja niisugust tuldpurskavad või hiilgavat draakonit meie maal kohatud ei ole. Kui vägagi meist keegi tahaks seda uskuda, et ka siin on olnud mõni trahv. Jah, tegelikult ei ole siin kunagi ühtegi tuld sülgavad, tuldpurskavad tegelast olnud. Paar aastat tagasi ma väga tahtsin, et meil oleks sihukse draakon ja ja siis kirjutasin eesti rahvalehes lookesega, kus ma nagu oleksin näinud tuld, sülgavad draakonid väikestel saartel ja minu hämmastuseks võeti mind hämmastas kurvastuseks väga paljud inimesed jäid kohe uskuma ja võtsid seda lugu puhta kullana, kohe. Et mine tea, mis imeasju siin maailmas nendel olemas olla või noh, kõik kuskil kohe, et võiks olla ka see tuld sülgav draakon olemas. Kuidagi põnevam on endiselt uskuda, et midagi sellist müstilist Kaelas on ja tähendab inimene vist ikka tahab, et oleks midagi, millel ei ole nagu igapäevast seletust võimalik anda, sellest tulevad ka aeg-ajalt need ufode jutud ja kõikvõimalikud taolised asjad. Ühesõnaga inimene tahaks vist ilmselt alateadvuses või kus kohas ma ei oska öelda, tahab, et oleks midagi, mis oleks hämar või mis oleks niimoodi seletamatu ja kui ikka natukenegi sealt lõpuks tõeks osutub, siis inimene on rahul, aga näete, mina ikkagi uskusin. Minul oli ikkagi õigus. No kui nüüd natukene tõsisemalt jälle rääkida, siis need krokodillid on maailmas tegelikult sattunud praegu päris katastroofilise olukorda tänapäeva üle 20-st krokodilliliigist, keda me praeguseks tunneme, on enamus sattunud sellisesse olukorda, et neid tabab pea samasugune saatus nagu seda hina alligaatorid, kellest me alguses natukene rääkisime. Nimelt hakkavad need krokodillid järjest välja surema ja nende hävimise põhjuseid õige mitmesuguseid. Üks põhjus on see, et need, neid loomi on kütitud nende väidetava ohtlikkuse pärast, nagu ma ütlesin, ohtlikud on ainult paar liiki, ülejäänud liigid on lihtsalt kuna sarnane väljanägemine, siis omistatakse ka ka neile samasugused omadused nagu neil suurtele rokodellidele armutult maha tapetud selle nimel, et nad siis kellelegi midagi paha ei saaks teha. Noh, väga palju hukka saab neid loomi ka siis, kui neid võetakse, nagu ma juba ütlesin kodudesse lemmikloomadega nad tahavad ikkagi küllalt kõrge temperatuuri ja seda kodus hoida. Kaunis raske, aga kõige hullem häda, mis need nüüd ähvardab ja mis ähvardab neid juba õige pikka aega, see on see, et nad on moodi läinud, on moes kanda alligaatorite või, või siis krokodillinahast käekotte ja kingi ja diplomaadi, kohvreid ja muidu kohvreid ja tehakse neist isegi Pope jakke aastas hävitatakse seal kümneid ja kümneid tuhandeid loomi, sellepärast et saada neilt nahk on oma näiteks. Päris uusi andmeid kusagilt kätte ei saa, sest ametlikult nüüd ikka enamikus kohtades on see jaht keelatud, nüüd on ainult salakaup, mis siis üle piiride viiakse, aga kusagil kümmekond või 15 aastat tagasi viidi aastaga välja umbes 14 15 tonni krokodillinahka mõnest riigist. No aga maailma peale, kus neid riike tuleb õige mitmeid, kus need krokodillid elavad nüüd nahku läks ikka päris palju kaotsi. Viimasel ajal see probleem muidugi lahendust leidnud kuigivõrd vajatakse krokodillifarm. Ma toon siin veel ühe niisuguse minu meelest kurioosse näite. Sajandi alguses maksti näiteks tolleaegses Saksa Ida-Aafrikas ühe krokodilli hävitamise eest kolm ruupiat ja on teada inimene, kes kahe kuuga teenis 5000 ruupiat, see tähendab ta kahe kuuga hävitas kusagil 1600 krokodilli. Kui nad on niisugused kurjad, paha tegevad loomad, siis ei peaks sellest väga suurt häda olema, kui neid vähemaks jäänud. Nojah, tähendab, looduses on see asi kuidagi niimoodi imelikult seatud, et siin ei ole asju, mis oleksid kas täiesti mustad või täiesti valged, vaid kipud olevused, hallid, kõik asjad hallitanud, mingit üleminekuvormid, ükski loom ei ole päris kasulik, ükski loom ei ole päris kahjulik. Ma võin tuua näiteks kolla, põikan veel kõrvale, meil küülik, eks ole, ilus, armas loom, kõik armastame teda, ta on nii tore loom, aga austraallased selle sajandi alguses ma ütleksin, lausa vihkasid seda küülikut, sest see oli ära hävitamas Austraalia loodust, sest ta oli inimese poolt valesse kohta sisse viidud ja sama lugu on ka krokodillid, aga et kui need on tõesti mõnes kohas liiga palju, siis kahtlema et ka inimesele mingit elu võimalust anda tuleb neist nagu vabaneda, aga samal ajal nad täidavad looduses teatud väga tähtsaid ökoloogilisi rolle, näiteks mõningates Niiluse krokodilli elupiirkondades, seal, kus nad elasid hävitasid nad palju tigusid ja nagu hiljem selgus, kui need krokodillid ütles, et ära hävitada siis et need teod olid ühe ohtliku nakkushaiguse vaheperemehed. Niipea kui krokodillid seal tikkude hävitajatele puudusid, siis hakkas haigus inimeste hulgas levimaks. Inimesi sai veel rohkem hukka kui enne krokodillide tagajärjel või siis teine asi näiteks Madagaskaril koera hävitati hulgaliselt krokodille jäid krokodillid väga haruldaseks. Juba hakkas levima marutaud, sest selgus, et põhiliselt marutaudi vaos hoidjad, krokodillid, kes nabisid kinni nüüd marutaudis koerad, kes olid kaotanud iga ettevaatlikud, sõid nad lihtsalt ära. Aga krokodillid ära kadusid, hakkas marutaud kimbutama noh, nii koduloomi kui ka inimesi, nii nagu me näeme, on see asi kõik kuidagi väga tihedalt omavahel seotud ja, ja ei ole nii üks-üheselt lahendatav nagu sanitarid või kuidas neid nimetada ja võib öelda küll, mõningate suurte jõgede kaladele nad tõesti sanitarid. Näiteks Niiluses Nad söövad väga palju ära sinna sattunud metsloomade laipu nähtud näiteks kahe-kolmesaja krokodilli kogumik ümber vette, kui nad surnud elevantide ja ninasarvikute jobude ja muuseas söömise peale. Kui jutt läks, siis on näiteks kangesis õitsevad Need kaavial pika nokaga pika ninamiku krokodillid, kes põhilisemad kalu, siis nemad on ka põhilised loomad, kes söövad ära need kangesesse heidetud laibad, sest nagu me teame, väga palju neid buda usulisi inimesi läheb kangesesse surema või siis visatakse surnukehad sinna jõkke jääks. Kaavi oli, täidavad nagu puhastavat rolli, sest ma ei kujuta ette, mis sest jõest saaks, kui kõik need tuhanded laibad sinna jääksid. Ja kui me juba natukesest söömisest rääkimises krokodillide söömistavad, on üpris kummalised, kui me talle näkku vaatame, siis me näeme, et tal on sellised suured võimsad hambad. No kuna tema lõuad saavad käia üles-alla, tähendab lahti, kui külje peal ei liigu, selliste lõugadega on väga raske midagi tükeldada. Ja sellepärast, kui krokodill sööb, siis ta sööb oma suure kere kohta suhteliselt väikest saaki. Näiteks selliste loomade nagu anti loopida ja ninasarvikute jõehobude suurte loomade, lõvide väänide. Kõik need loomad on Nende menüüs olnud, nende tükeldamiseks peab ta kõigepealt need loomad vedama vee alla vette vähemalt kus nad siis nahk liguneb niimoodi pehmeks ja siis annab sealt küljest tükke ära rebida. Väga palju on fotosid filme viimasel ajal tulnud, kus krokodill on vedanud oma saagi vee all pannud okste, tahab siis spetsiaalset surgudes kaevad vee alla 10 meetri sügavusi tunneleid kurgusid, veavad oma saagi sinna niimoodi laagerduma, et siis oleks ühel heal päeval ilus võt. Meil inimestel omad kategooriad, millest me mõtleme ja mõned asjad nagu, mis meile tunduvad õudsed või noh, tähendab sellist asja loomal ei ole, et see on õudne või julm, temal on võitlus oma olemasolu eest, ta on kas söönud või on ta näljane. Ja kui ta on söönud, siis tal on lootust kunagi jõuda nii kaugele, et annab järglasi, kui ta annab järglasi, tal on lootust püsima jääda. Tähendab sellised inimese jaoks tavaliselt kategooriad loomariigis ei tule nagu kõne alla. Aga me väga tahaksime, eks ole, oma reeglid ka teistele edasi on see on mitte ainult loomadele, vaid ka näiteks teistele inimestele hea meelega suruksime peale oma käitumisreeglid, sest nii nagu me ise teeme, arvame, et see on alati kõige õigem viis toimida või teha. Ja siis tulebki välja teinekord lausa sihuksed, absurdsed kurioossed. Olukord. Draakonil ka maoga mingit sugulust on. No ma arvan, et võiks küll olla seal mütoloogilise draakonil, vähemalt võiks olla sedavõrd sugulust, et nad on tihti pealse draakonil, joonistatakse suhu maokeel selline kaheharuline ja muidugi pannakse ta tuld purskama, aga maokeel läheb sealt läbi. Aga krokodilli keel, nagu me teame, liha selline noh, nagu tugev sihuke lihatükk seal suur, temal ei olegi L2 aru, nii nagu näiteks isalikel ja madudel ilmselt omistatakse sellele draakonid aga kuigivõrd sellist mao salakavalust, noh, me teame, mis väärtuse selline salakavaluse mõte on. Tegelikult maod ei ole sugugi nii salakavalad, aga ma kardan, siiski tähendab seda jällegi meie eurooplased, kellele kõik need elukad, kaunis võõrad, meie neid segame nagu rohkem neid draakoneid ja madusid. Aga hiinlased, kellel loomad olid paremini tuntud, need loomad elasid neil nagu külg külje kõrval kohe nemad eristasid draakoni maa väga selgelt ära ja nagu me teame näiteks Hiina kalendri järgi draakoni aastale järgneb maoaasta, nii et need on ikka hiinlaste jaoks kaks täiesti erinevat looma. Seal jällegi eurooplaste komme kõik ära segada Jääravusterdada sest juba Marco Polo, kui ta 13. sajandil Hiinas käis, siis tema oma reisikirjas kirjutab ka Hiina alligaatori stes draakoni prototüübid kui jalgadega maost, kelle põhitegevuseks selle reisikirja järgi olevat madruste nahkapanemine. Aga tegelikult on, muidugi sööb ainult kalakeses mehikesi ja inimesele sugugi ohtlik. Mida hakkaks siis lõppema see nõndanimetatud kassi aasta ja pea on algamas draakoni aasta? Nojah, meil on siin kõgeblasteks horoskoop, mis püüab nagu anda iseloomustust sellele draakoni aastale mõned lõigukesed võib-olla loen siit välja, näiteks öeldakse selles horoskoobis niimoodi, et draakoni aastal viskame me oma ettevaatlikkuse kõige nelja tuule poole, käärib käised üles igasugusteks, grandioossed, eks vaimustavateks kolossaalseteks üliau ahnetekse julgust nõudvateks projektideks. Võimas draakon pilkab ettevaatlikke ja kopike korjajaid. Yhtsaid mängib täispanuse peale. Ta stimuleerib meid mõtlema ja tegutsema suurelt isegi üle astuma ettevaatlikkuse piiridest. Idamaalased peavad seda aastat suurepäraseks abiellumise, laste saamise ja uue äri alustamise aastaks. Kuna armulik draakon toob endaga edu ja on aga selle horoskoobi lõpus, siis vihjatakse selle peale, et draakoni aastal, kui selle kaheteistaastase tsükli väga positiivne jõud, kõige positiivsem jõud temale järgneb maoaasta, mis on selle tsükli kõige negatiivsem aasta negatiivsem, jõud ja tasumise tund draakoni aastal olnud ettevaatamatuse eest tuleb siis järgneval maoaastal. Ma arvan, et me võiksime oma kuulajatele ka soovida midagi omalt poolt draakoni aastaks. Ja ma arvan, võiks soovida Draakoni õietisesse, draakonite prototüübi Rahu ja stoilisust kõikvõimalike rumaluste lollustele vastu seismiseks, mis ikkagi vaatamata kõigele uutmisele ja muule meile iga päev ikka omasugust survet avaldavad ja et me suudaksime survele rahulikult vastu pidada, sihuksed stoilise rahuga. Georg Aheri ka ajas juttu Annebargset.
