Hubert Hirve esindajat, advokaati Sven Sillarit trahvis advokatuuri aukohus aastal 2019. Aukohus põhjendas, et Sillar eksis eetikakoodeksi vastuvahendites hirvekirju tema pereliikmetele, aidates nii Hirvel eirata suhtlemiskeeldu. Lisaks keeldus Sillar andma välja aukoht küsitud dokumente. Riigikohtunik Ivo pilving selgitab riigikohtuotsust. Esimene süüdistus leidis kohtus kinnitust, teine langes ära. Õiguslikult loetakse sellist olukorda ikkagi sisuliseks veaks, mitte mitte protseduuriliseks või formaalseks eksimuseks ja selline sisuline iga karistamisel loogiliselt viib ka karistusotsuse tühistamisele. Põhiseadus tagab, et keegi ei pea iseenda vastu tunnistama ehk ka vabatahtlikult välja andma dokumente, mis võivad tema süüle osutada. Kuna esimene osa süüdistusest leidis riigikohtus kinnitust, siis on advokatuuri aukohtul võimalik eetilist rikkumist uuesti menetleda, ütleb aukohtu liige Liina Linzi. Nüüd on ainult see küsimus, et kas me ikkagi menetleme nüüd neid rikkumisi, mis ikkagi kolleeg Toivo Palmi või jätame siis selle asja nii ja, ja siis kajab tõesti sisuliselt nagu advokatuuri aukohtu poolt siis tegelikult karistamata. Iseenesest ma ei näe ka põhjust, miks me peaksime nüüd võtma mingisuguse iseenesest teise seisukohalt ei ole rikkumisi, eks ju, et kui me ikkagi leidsime, need rikkumised on tegelikult need tõendid on lubatavad, nii ka riigikohus ütleb, et need, millele me tuginesime, on lubatavad tõendid, siis me iseenesest saame seda küsimust ju ikka menetleda. On lihtsalt jah, selles osas, mis puudutab nende dokumentide esitamata jätmisele me jätaksime välja siis lihtsalt. Pilvingu sõnul on küsitav, kas osaliselt saab süüdistust uuesti menetleda. Kui keegi on korra kohtus õigeks mõistetud, lõplikult, siis enam uuesti sedasama süüdistust isikule esitada ei saa. Nii et siin on küll kaheldav, et selline süüdistus saaks uuesti kõne alla tulla. Kui aukohus määrab uue karistuse, saab seda taas kord kohtus vaidlustada.
