Ei tea, iial, jookseb alla mööda külge on tõesti siililegi selge. Tere, lapsed. Tere Sinagacyork. Tere. Tere. Kevad käes ja päike paistab ja ma vaatan, sa oled pihude lilli korjanud pärjakest pärjakas. Ma mõtlesin tegema ei kavatse hakata, aga ma olen ülikooli lõpetanud, botaanik, et ma olen nii kaua aega nendest taimedest eemal olnud ja ma püüan meelde tuletada endale mis lill see sul siis praegu käes on. See on just varakevadel kasvav seahernes või ka kevadine kurelääts, liblikõieline taim, vaata kui tore õis on, see tõesti natukene meenutab liblikat, et või aiataimedest natuke lõvilõuaõit, kui siin alahuult vajutada, siis ta teeb nagu suu lahti, õieke ja putukas, kes tuleb, kallutab seal suurimad lahti, ronime oma londiga õie sisse, saaksid põhjast nektarit kätte, samal ajal koputavad talle need tolmukad selga, jääb õietolm talle selja peale ja kui ta nüüd teise õie kallale tormab seda kangutama, siis ta määrib oma seljaga vastu seda emakas, uued ja niimoodi tolmeldamise taime ära, nii et see taim on, kuigi ta paigal on ta hästi kavalasti sättinud, nii et tema käest süüa enne ei saa, kui temale ka midagi kasulik oled andnud. Ja neid on päris kerge leida käändes lilla õis paistab päris kaugele silmad ja tähendab praegu nad tõesti teiste kollaste valgete õite taustal üks väheseid lilla õielisi lilli ja selleks, et seda lillekest üles leida, tuleb minna. Salumetsasalumets on jälle selline, mida igal pool ei olegi üldse. Ta tahab hästi viljakat mulda saada, seal peab palju toitu lained olema, seal kasvavad siis põhised lehtpuud no näiteks tammed või või siis pärnad. Vahtraga võiks sellised suured puud, okaspuidu seal hästi vähe, palju põõsaid ja põõsastel palju rohttaimi. Kevadel on salumetsale iseloomulikult sinililled ja Ülased ja valged ja kollased üllased ja siis needsamad kevadiselt kureläätsed ka seaherned ja need siis oma lillade õitega ja selliste nagu saare moodi lehtedega peaksid kohe kaugelt silmusel valgete hülaste taustal paistma. Jääb küll mulje, et Eestimaa on käinud salumetsi täis, sest et sinililli üllased ja neid kohtab küll üsna palju, igal pool, aga no tähendab, kõik metsad, kus all sinilillede üllased on, ei ole pärissalumetsadest suurem osa sinililli üleseid lepikute all. Ja mina olen sind lilli korjata, sul on ka terve peotäis igasugust värki kaasa toodud. Mul on siin söögipoolist ja mis ma mõtlesin natuke raamatuid kaasa, et mine tea, et kui sind ei tule, et siis ise selgust saada, mis taimed mul ümber ümberringi on. Siin on mul taimemäärajad. No ja siis on siin üks matkaraamat lindudest on siin ja ei või iial teada, mis sul parasjagu vaja võib minna, eks ole. Ja kevad on aeg, kus kunagi ei või teada, Te satub või mida sul parajasti tarvis minna. Kuule vaata, kes seal tuleb, lennates. Laksetab tiibu ja raamatut talvel tiival selt. Kuule, see nimi toimetajad on? Ei ole kureparv, tuleb sealt te saatejuht, kurg, kes on otsimas kohta, kus kohas maanduda, jagu päeval natukene puhata ja keha kinnitada. Aga vaata seal kivi taga paistab midagi valget, mis sa arvad, mis sinna nüüd jälle visatud? See on võib-olla veel natuke lund järgi jäänud sinna. Lähme, vaatame tänavu talvel, kus üldse lund pole olnud, Lähme, uurime seda lund, tikulene nendest kividest saaksime võib-olla selle basseini ära põlistada, loomaaias peaks meelde jätma? Jaa, aga vaata, kui ilusasti nad kõik sammaldunud siin on ja minu süda küll ei luba neid hakatasid loomaaeda nüüd vedama, las nad olla siin metsa all, nad on täpselt oma koha peal. Oot, aga lähme ikka see lume juurde, teeme ikka väikse lumesõja, mõtlemiline eksootika keset suurt kevadet Ülaseid hakata lumesõda pidama. Taivetajad Terre, Jeanne ja no kuidas sa siis nüüd tulid, tulid lennates või, või nägime valesti? Tere, Siiri poissi tere, Georg, miks ma lendama pidin, palusid, et ma ootaksin teid suure kivi juures ja siin ma olen nüüd kogu aeg istunud ja oodanud ja ja mõtlesin, et vahepeal loen siis juturaamatut nii kaua, kui ei tule, et aga miks te mind narrid tema ise sellest aru? Ega ei Meinarri midagi. Me kaugelt vaatasime, et on lumivalge laik, on, aga sinu valge jope vist on see, mis mind segadusse ajast, aga see kureparv lendas üle ja seal oli nagu valget terrori. Nii palju see tekitaski segadust. Ja kevadel muidugi veidraid mõtteid, ma usun igaühele pähe. Seal, kus te siis olite, vaata, kui ilus siin metsa all on, lonkisin ringi, vaatasime Lillija, vaatasime, keda me veel kohata võime ja otsisime sind, ega meie teadnud, et sa ennast nii hästi oskad ära maskeerida, see kivida. Ma mõtlesin küll, et valge paistab kaugelt hästi silma, kui kõik ümberringi juba ilus roheline on. Nojah, aga vaata, kui palju hülased siin on katsuse valgete hülaste keskel valge jopega silma paista. Nojaa aga tegelikult lugesin ma praegu päris huvitavat raamatut linnud rahva keeles ja meeles, mida ma olen ka kunagi varem lugenud, aga unustab üht-teist ära, sest see raamat on ilmunud 1969. aastal ja siin on väga palju huvitavaid asju ja mõtlesin, et nüüd selline aeg, kus linnud hakkavad endale pesapaika otsima ja mõned on juba leidnud ja ja siis võib juhtuda metsas jalutajad leiavad ka mõne linnupesa üles, et võib-olla tasuks meelde tuletada mõnd vanarahva tarkust, mis nende linnupesade ja linnupesaleidjate kohta käib. Ja ma arvan, et see on õige küll ja väga õigeaegselt me seda teeme, kui palju linde ümber laulab ja pildistab ja siblib, närveerib ja kõik ametis pesapaik Kaia pesa territooriume söögi territooriumil kõige selle leidmisega, kes on leidnud, see istub oksa peal, kukub kohe lööritama ja laulavad nad ümberringi praegu üksteise võidu, kes kaunimalt, kes vähem kaunimata. Kõigil on üks asi meeles, et see pesapaika teistest kaitsta. Meie esivanemad on väga lugu pidanud lindudest ja üldse metsaelanikest siinsamas raamatuski, mille Mart mägeram kirjutanud on kirjas, et linnupesa hävib tamise arvas rahvas kõige rangemate kuritööde hulka ja hoiatas selle eest raskete nuhtlustega. Linnupesade lõhkumine ja noorte puude rikkumine on mõlemad ühesuguseid suured ja andeks andmata patud neid patuseid ei antavad enam mitte kunagi andeks. Rakvere kandis oli koguni niisugune arvamine, et kes linnupesa lõhub, sellele pikne maha näiteks Pöide, selle Hingleb põrgusaade rahvas arvas, et jääb hirmsasti põdema see inimene, kes linnupesa lõhub. Loodust on austatud, võrdväärse partnerina pikka aega hiljaaegu ma lugesin, inimene on siin elanud, ütleme kusagil kuus või 10 miljonit aastat, et kui see võrdsustada nüüd 50 aastaga, ühesõnaga arvestada nagu oleks 50 aastat inimese areng olnud siis sellest 50-st aastast ainult üks päev on inimene olnud selline, nagu ta tänapäeval on selline tehnikainimene, kõik ülejäänud aeg on ta olnud loodusinimene, looduse koostisosa. Ja ilmselt sellepärast see loodus on nii sügava jälje sellesse inimesse ikka jätnud ka. Ja sellepärast kõik vanad rahvad, kõik on loodus, sest väga palju lugu pidanud ja ja kõikvõimalikke seadusi ja reegleid loodusega suhtlemiseks teinud. Ja ega tegelikult ühtegi asja ei võetud niimoodi lihtsalt asjana meie ümber ei puudega oksaga midagi. Näiteks kuidas vanad inimesed puudega suhtlesid, kui oli vaja puud langetada, siis küsiti puut käest selleks luba, kui oli vaja oksa murda, jälle küsiti luba, kui oli vaja puud ümber istutada, jälle küsiti luba vesteldi puuga ja, ja võeti teda kuivõrdväärset partnerit, võrdset elusolendit. Aga tänapäeval me võtame puud kui asja puu ja prügikast või mingi muu sihuke rauakolakas on meie jaoks täiesti võrdsustunud, aga nad ei ole. Nojah, vaata, rääkisid sellest, et räägiti puugaja ja küsiti tema käest, et kas teda tohib maha võtta või ümber istutada ja ega see ei olnudki tegelikult üldsegi niisugune naljalugu, et küsin küll, aga ikkagi tee nii, nagu tahan, vaid vahest ikkagi kui oli niisugune tunne, et puu nagu ei ole nõus sellega, siis, siis ei tehtud seda jääd siis jäätidembristutamata või jäeti ka maha võtmata. Ja praegu on inimesed sellise tunde kaotanud, on vaid üksikuid inimesi, kes, kes veel oskad puudega rääkida, puid tunda, selles mõttes tunda, et nad tunnevad, et puuga nendega räägib. Eelmine kord ma rääkisin, et Saaremaal kohtasin huvitavat meest Vigala Sassi. Ja, ja tema natuke õpetas, kuidas puudega suhelda ja kuidas puudega rääkida ja ta räägib seda 10. mai õhtul televiisoris ka kui teil aega on. Ma soovitaksin teil vaadata, see on väga huvitav kogemus kohtuda inimesega, kes oskab puudega rääkida. Veel tänapäevalgi. Oota, aga, kes siis nüüd need usinad siis praegu on näiteks kõik tihased, kes meil talv läbi siin Eestimaal olid, nemad külmetasid terve talv siin Eestimaa peal selle nimel, et nüüd kevadel olla esimesed pesapaikade välja valijad, riskisid terve talv läbi eluga ja see eluga riskimine tasus ära niimoodi, et esimesena kohal ja said hakkama, vaata valima neid sobivaid pesapaiku. Ja nüüd juba tihastel on pesitsemine õige kaugel ja näiteks tihased konkureerivad meil metsasid kadega nende pesakastide pärast puu otsuste pärast. Ja praegu tihased on juba suure osa pesakaste hõivanud ja kui nüüd tikad tulevad, siis tuleb hakata tihastega maid jagama. Nüüd on paigal juba rästad kõik, kes usinasti laulavad, musträstad ka osa talvitusid, ka nemad juba leidsid endale sobivad pesapaigad, hallrästad on siin, ragistas ümberringi ja nemad on siuksed, huvitavad rästad, kes üksipäini pesa vaid nemad teevad, koloonia, võtavad seltskonna kokke, leiavad, et vot siia puude Otsa nüüd lähestikku teeme oma pesad. Seltsis on niimoodi võimalik paremini oma pesapaika kaitsta sissetungijate eest. Ja hallrästas on küllalt agressiivne, kui pojad juba pesas on munad pesas on näiteks vares tuleb pesa juurde, siis nad ründavad hulgakesi seda varest või isegi inimesele võivad nad kallale tulla, kui inimene seal pesa lähedal ringi jalutab. No praegu laulad metsvindid siin veel ümberringi palju, nemad on juba usinasti pesa tegemas, rohevindid laulavad, punarinnad, neid pesategijaid on õige palju juba. Natuke aega, me istusime siin vaikselt, siis kuulsid siukest peenikest vidinat, see oli sinitihase Sydin, kes samuti on pesapaiku otsimas, niiet nad ümberringi elu keeb, ainult istu natuke vaataja kohese elu tuleb sinu ümber ja saad temast osa. Eelmine kord, Me andsime lastele mõistatusi, need olid sellised, et minu pesa on põllul rohukõrte vahel. Siis minul on puuõõnes kõva põrandaga pesad ja kolmas olid minu ehitagi pesa, vaid munen teiste lindude pesadesse. Ja nendele küsimustele nüüd vastuseid ka. Näiteks Tallinna esimeses keskkoolist, Kadi kündrus, arvasite, kajakas, rähn ja kägu. Need kaks viimast on nüüd küll õigedega, esimene lind oli tegelikult lõoke ja õieti on vastanud näiteks Kristiina perekond ja paljud teised ka. Nii et see ei olegi võõras teeled, kuhu linnud pesa teevad ja kuidas teevad. Näiteks lindudel ei juhtu niisugust asja, et nad ei saa vahest õigeks ajaks oma pesa valmis, et on plaanitud, on ta selleks ajaks aga valmis, saab hoopis hoopis aasta aega hiljem? Ei no tähendab, võib juhtuda küll selliseid asju, ka pesa ei sa õigeks ajaks valmis, kui keegi ta regulaarselt ära lõhub või ilm vingerpussi mängib siis võib juhtuda küll, et mõnel linnul lihtsalt pesitsemine, pesa tegemine äpardub järjest ja järjest, siis läheb tal see pesa tegemise tung umbes kuu jooksul üle ja siis jääb see pesa tegemata ka, aga võib juhtuda ka niimoodi, et mõnel on see pesa tegemise tung nii kõvasti peale. Ja suvel on toitu poegadele nii palju tehakse pesaga mitte üks kord, vaid kaks korda selle suve jooksul, kusjuures inimese seisukohalt vaadates oleks nagu loogiline, et võiks sedasama pesas ka teise pesakonnatäie poegi välja haududa, aga ei, see nende uute poegade jaoks tehaksegi uus pesa. Vot selline on lugu siis nende linnukestega ja pesa ehitamise muredega. Vahel on ju nii, et kui metsamatkale minnakse, siis tormatakse kisades ühest kohast teise ja teisest kolmandasse ja siis pärast, kui küsida, et mis sa seal metsas nägid, mõni ei oskagi öelda, mida ta seal nägi, noh, olid puud, olid lilled, olid põõsad, mõni kivi, ka mõni känd, mille taha jalg jäi kinni ja pidid minuni kukkuma. Aga tegelikult Ma siiski tahan loota, et enamus lapsi, kes metsa lähevad ja täiskasvanuid muidugi ka võtavad, siis selleks aega, et seal metsas olla. Ja iga oksatüügas iga kivi, tõepoolest iga puu võib jutustada väga palju ja kui hakata silmitsema näiteks kas üht kändu siis võid sa seal näha kord ühte, kord teist asja, kord kolmandat, seekord neljandat korda on ta nii nagu mõni inimene, siis jälle nagu mõni loom ja kord ta naeratab ja kordade natuke tõsisema näoga. Ja eks ta, nii on see võib-olla niisugune esimene aste, et jõuda selle puudeni rääkimiseni välja. Praegu kõva hääldiks, rank ja rongad on praegu täitsa suures aktsioonis ja kui me siin loomaaia metsa all oleme, siis siin tuleb muidugi neid loomahääli sisse, vahepeal kiljus meile kanakull siin kõrva sisse ja kotkad teevad kaunis kurja häält, sest neil on pesa ehitamise muret käsil. Nii et noh, elu keeb ja, ja tegelikult see elu on väga huvitav, kui seda oskad vaadata ja, ja temasse võib-olla isegi natuke sisse minna. Meil läks nüüd jutt siin loomaaia peale ja räägikski siis äkki nagu meid, loomaaia uudiseid ka või mis näed seda tühje kottisin. No ütle, näed, sa näed, näen, sul on tõesti millegipärast imelik, suur tühi kott kaasas. Ta nüüd on tühi, aga ennem oli ta täis tulikivi ääreni täis. Ma pidin ennast äärepealt ära venitama kui tassisin. Aga seda suurt kivihunnikut me ikkagi üles ei leidnud. No mina ei tea, kust kaudu sinna käid, parkla nurga sees on suur plakat. Kana on sinna peale joonistatud. Kana muneb kivihunnikut, seal on nool, mis näitab veel maa peale, seal all on kivihunnik ja sina ei näe. No ma ei kujuta ette. Tuleb talutanud kättpidi selle hunniku juurde. Seda hunnikut ma muidugi nägin, aga see on ju nii väike. Mina ootasin mingit suuremat, et see pärishunnik on ikka kuskil mujal velt. No kuule, kui me jätaksime kõik kivid siia hunnikusse, mis kokku on toodud, siis varsti saaks siia ühtegi autot panna ja me saaks ühtegi külastajatele vastu võtta. Aga me peame ikka kui hunnik suuremaks läheb, peamine kividsid Venemaa, nii et sellepärast hunnik, nii pisike ongi. Nii et siilipoiss tuleb välja, et see üleskutse on siis ikkagi tulemusi andnud. Ja muidugi tulemus on väga palju, helistatakse ja küsitakse, et kuhu need kivid tuua, teatatakse meile, kellel on suured hunnikud, et me ise saaksime järgi minna. Nii et asi on minu meelest, kui öeldakse, seeme on langenud viljakale pinnasele. Nii et võib loota, et varsti saad siis ka teegid valmis. Ehitavad ja kaevuvad siin midagi ja küll nad ikka valmis saavad. See kividega kaunistamine on see kõige viimane etapp, enne kaevatakse suured augud ja kanalid ja kraavid, kust vesi voolama hakkab ja see on kõik keeruline töö, ega see ei ole niisama tema augu valmis, viskan kivid sisse. Kohe ongi tiik, seal on ikka palju insenerimõtet veel vaja rakendada. Nojah, mis teil siin siis veel põnevat on, siin juubel on tulemas varsti ja üsna ligidal juba ja juubel lähedal päris mureliku mõtetega. Mina vaatan seda juubeli lähenemist, sellepärast et meil on nagu kaevurite kokku tuleks platsi peal praegu ühed alles talvel kaevasid, kaevasid, panid mingid torud sinna maa sisse, ajasid oma kraavi kinni, nüüd on mingid teised sellid, jälle kaevud, jälle tuttavad kaableid ja torusid ja ja lubasid juba maipühadeks oma augud kinni jääda, ikka pole veel kinni aetud. Ma juba hirmuga mõtlen, et kui nemad olid kraavi kinni jäänud, kus need järgmised kaevurid siis tulevad, kes jälle hakkavad üles midagi sonkima. Niimoodi tuleks seda ilusat muruplatsi juubeli ajaks. Kas midagi ilusat ka on juhtunud? Ei no eks ikka juhtub ilusat ka. Kõik ei ole niimoodi pahasti, aga paha tuleb kohe kõigepealt meelde, meil sünnivad loomadel pojad ja linnud ehitavad, pesi pooled puurid kinni, kaetud peale on pandud silt, et mitte häirida vaikust, seal taga on peidus, kas siis juba poegivad loomad või siis poegima hakkavad loomad, mõnes on juba pisikesed pojad pesakastides, keda siis emad peavad külastajate eest varjama ja külastajad siis nagu uudishimulikuks lähevad ja need Roomat hakkavad kergitama. Siis hakkavad emad neid poegi närviliselt tassima, võivad ärakida, sellepärast võiks ikka kinni pidada neist siltidest, kui on öeldud, et kui häirida ei tohi, siis ka siis ka ei tohi häirida. Ja kui inimesed tulevad siia platsi peale, siis on näha kitse ja lambaaedades pisikesi tallekesi miilu. Aias on kolm pisikest hirvevasikat ringi gepsutamas ja neid iga päev sünnib aina juurde juurde ja mida lähemale suvi tuleb, seda rohkem need loomale siit näha on. Siin mõni saade tagasi me hakkasime rääkima loomaaia ajaloost, on sul meeles veel Georg? Ja me hakkasime rääkima ja see koheda, esimesed vastukajad ka ajaloojutt seal tõesti ütlesin, et ilvesepoeg jõudis 39. aastal Eestisse. Ilvesepoeg jõudis tegelikult 37. aastal meile aga loomaaed avati 39. aastal nii, aga vot seal ilvesepoja nimega nüüd on tõesti palju segadust. Nimelt on levinud nagu kaks ilvese nime, üks on põhja. Ja teine on siis ilu põhjaküte tundub, et on hoopis ühe pildi peal oleva ilvese nimi, tähendab see laskevõistkond, kes sealt Soomest tuli Argentiina karikaga, nemad said kaasa ka ühe toreda ilvese pildi ja selle pildi peal on täiskasvanud ilves see ilvesepoeg, kes kaasa anti, see ilves, kes seal pildi peal oli, temal oli nimi põhja, et noh, aga võib-olla, et oli ka seal pojal limi algusel põhjakütt. Aga keegi ei kutsunud teda sellise keerulise nimega, vaid loomaaias loomade tuli ristiti ta ümber iluks või illuks ja selle nime all ta siis siin elas kuni selle kurikuulsa märtsi pommitamiseni 1944 selle märtsipommitamise ajal siis ilves sai hukka koos paljude teiste Loomaaiaasukatega, need loomaaed sai päris tõsiselt selle pommitamise läbi kannatada. Aga kas mõni nendest vanadest elanikest on veel elus ka? Päris neid esmaasukaid enam elus ei ole, aga meil on üks kadestamisväärset pikka elu, jaga sookurg siin loomaaias, kes on loomaaias elanud aastast 1949, nii et sel aastal saab ta siis 40 aastat vanaks ja siis on ka meie looma ja kõige vanempaiga peal elanud asukas. No meil on terve rida vanu loomi, kelle eluiga me lihtsalt ei tea, näiteks krokodillid, mõned Nad on tulnud täiskasvanud loomadele 50.-te aastate alguses siia loomaaeda või kuhugi panna, nad enne seda olid, ei tea mitte keegi loodusest püütud, nii et selles mõttes ta võib-olla see sookurg kõige vanem loom ei olegi, aga vähemalt tema on kindlalt teada, et 40 90.-st aastast peale meil siin Tallinnas elab. No ja tegelikult seepärastsõjaaegne aeg looma elus seal midagi põnevat, nagu ei olnud see looma wireless, tal ei olnud nagu õigeid ruume ja õigeid hooldajaid, direktoreid vahetus üksteise järgi, mõni ametis, paar-kolm kuud juba jälle pani ameti maha, määrati uus ja mingit erilist muutust selles loomaaia ajaloos nagu sündinud, kuni 60.-te aastate alguseni mil hakkas loomade juhatama Karoli Stern ja vot tema oli tõeliselt fanaatik, tõeline loomasõber, kuisugilist sõna tohib tarvitada loomaaia direktori kohta ja tema ajal hakkas Loomaaiakollektsioon kõvasti kasvama talle palju sidemeid välisriikides. Sealt saabus üha uusi uusi loomegi. Õige pea. 60.-te aastate keskpaigaks jõudis Tallinna loomaaedliidu esi viisikusse või esikolmikusse võib-olla isegi oma kollektsiooni väärtuselt ja kollektsiooni suuruselt aga sellest ajajärgust meelselt räägime juba järgmisel korral. Kuule, aga meil on siin üks vana küsimus veel jäänud vastamata ja see puudutab ninasarvikut. Nojah, teda metsas invest päris kohati ei saa, aga, aga vastaks selle küsimuse ära praegu tõesti seda ninasarvikud meil metsas kohata ei saa ka kusagil 10000 või 12000 aastat tagasi meie metsades elast karvane ninasarvik, kes nüüd on kahjuks välja surnud teda või enam kusagil kohad, aga selle eest on alles praegu veel viis ninasarvikuliiki neist kaks, kõik elab siis Aafrikas ja kolm Aasias ja Aasia ninasarvikud on viimasel ajal eriti haruldaseks muutunud. Nendest kõige tomon Indias elutseb india ninasarvik, teda vahel kutsutakse Capancel rüü ninasarvikuks. Nimetus tuleb siis sellest, et tema seljanahk jätab mulje, nagu ta sellistest Raudrui tükkidest mingisugustest massiivsetest plaatidest kokku lapitud kokku needitud. Ja eemalt vaadates jääb mulje, et see loom küll ei tohiks nagu jõuda kuigi kiiresti sellise koorma all liikuda. Aga tegelikult see on lihtsalt sellise erilise kujuga nahk. Ja see nahk ei tahtnud, miks ta ninasarvikud sugugi liikumust, ta võib väga haledalt joosta, mõned ninasarvikud jooksevad kuni 40 kilomeetrit tunnis. Nii et see on siis ratsahobuse liikumise kiirus ja inimesel peavad väga väledad jalad olema, kus ninasarviku ninapidi kokku on juhtunud. Üldiselt nad on kõik rahumeelsed loomad, suurt agressiivsust üles ei näita. Kõige agressiivsemalt küttide jutu järgi on Aafrikas elutsevad mustad ninasarvikud keda nüüd tahetakse ümber nimetada, kutsuda neid teravmokk-ninasarvikuteks, seal tema kõrval elab valge ninasarvik või nüüd siis laimokk-ninasarvik tema rohkem karjaloom. Nad käivad kahe kolme liikmeliste pides, aga isased tavaliselt elavad täiesti omaette, nii et nemad on nagu eraklikud. Isased hoiavad siis endale sellist territooriumit, mida nad siis märgistavad. See territoorium on mitu ruutkilomeetrit suurt ja alati käiakse territooriumi servad läbi servade märgistamiseks pannakse üles nagu piiritulbad. Need on siis siuksed, sõnnik, kuhilad, hunnikut, mis mõned kuni poolteist meetrit kõrged ja tagajalgadega pillub see ninasarvik selle sõnniku sinna üles. Ja see torn on siis nagu piirivalvetulp teisele ninasarvikud teatakse, siin algab nüüd võõras maa-ala. Siia ei maksa mitte tulla ja ninasarvik peab joogipaika minema, mis paikneb tema territooriumist kõrvale mõne naaberninasarviku territooriumilt läbi minema siis omal territooriumil. Kurininasarvik muutub hästi alandlikuks niukseks vaikseks ja püüab vaikselt hiilida joogipaigale. Ta jumala pärast ei tülitaks seda päris territoorium, omaniku nüüd need ninasarvikud on iseenesest rahumeelsed loomad, need on kehva nägemisega, näiteks uurijad ütlevad, et kui inimene seisab ninasarvikud umbes 30 meetri kaugusel, nii et tuul ei puhu inimese poolt, siis ninasarvik teda ei näe ja inimene võib rahulikult seista, ninasarvikut vaadelda. Aga kui tuul puhub inimese poolt, siis ninasaared tunneb lõhna ja hakkab kohe ärevaks muutuma, sest lõhn on ninasarviku elus hiigla tähtis lõhn ja ka häälitsused sest kõrvad, ninasarvikud, väikesed blokaatorid, mis liiguvad selle heli suunas igale poole. Ja see lõhn, mis sinna sisse tõmmatakse, siis nina kaudu on ka väga tähtis. Ja kui tähtis see on, seda näitab kasvõi see, et ninaõõnte pind või haistmiselundipindu ninasarviku suurem kui terve ninasarviku ajuni, et see on siis kohe selge, kumb on tähtsam, kas ajur lõhna tundmine, aga nad suured rahumeelsed rohusööjad tegelikult on viimasel ajal sattunud suurde ohtu selle tõttu salakütid hävitavad neid loomi. Sarve pärast arvatakse stes arv on üks suur imeravim, mis aitab tuhandete hädade vastu, aga tegelikult on see sarvematerjal täpselt sama nagu meie küünematerjal selline sarvaines. Ja ta kasvab sihukestest kiududest kõik kokku teravaks arveks, mida nina saadaksid puude vastu lõibeta teravamaks muutuks? No igatahes nendele inimestele, kes nüüd hirmsasti kardavad, sellepärast metsa minna, et seal kurjad loomad, nendele võib öelda. Et igatahes ninasarvikud praegu küll meie metsades ei ole. Ja vähe sellest, ma võin omast kogemusest öelda, et isegi jänest need väga harvad. Nii see paraku on, sest kõik loomad on nii ettevaatlikud, et kui juba natuke kõvema sammuga maa peale astuda, siis loom võtab seda kohusignaal ja poeb peitu, vaatab meid kusagilt põõsa tagant, poeb urgu, ei vaata üldse meie poolegi. Ja mina arvan küll, et sellist hirmu ei ole, et keegi kallale tuleks. Mulle tundub, et praegu kõik toimub rohkem, õhusin metsas. Ta toimub üleval latvades, aga tegelikult, eks siin all on ka oma elu, aga see on nii varjatud, nii peidulinn, et me lihtsalt ei näe teda. Ja loomad on kuidas öelda, vist nii targad, et nad väldivad juba inimesega kohtumist ja arvavad, et parem on oma elu elada varjatult peiduliselt, mitte ennast näidata. Ja inimene võib siis rahulikult metsas kõndida ja vaadata mis siin kasvab ja kuidas kasvab. Eks see metsas käimine on ikkagi jah, niimoodi, et et targem on ikka metsa kaasa võtta. Nende reformvoodi teevad ja plekkolakate, vanade autokummide ja kõige muu mittevajaliku träni asemel selline siinolek ja, ja uudishimu ja hea tuju ja esiselle pärast käia luuaga neid platse üle. No vaata, nüüd on lugu niiviisi, et me peame nüüd istuma juba täna ära lõpetama, aga, aga ma tahaksin teile veel kinkida siin oma kätega ümber vormitud oksakese, sellepärast et ta on siin ennem ütles, et igas asjas tuleb midagi muud näha, kui ta ise on. See on siis selle nüüd nüüd mälestuseks sellest meie metsas käigus, et see on nüüd natukene, muudkui ta ise on nii et see on üks maast leitud okst, mis on nüüd natukene ümber muudetud. Tänan. Minule tundub, et ta on hülge moodi, mis sulle tundub. Minule meenutab ka vist natuke hüljest, kes on pea veest välja pannud ja uudistab, mis siin ümbruses toimub. Nonii ja kes tahab täna minna ja leida endale ka mõne hülge või karupoja või kes teab veel mille on aega veel tänagi minna metsalinnulaulu kuulama ja värsket õhku hingama ja? Nii et soovime teile siis ilusaid metsaelamusi. Täna ja homme ja iga päeval. Ja meie kohtume kahe nädala pärast. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
