Geoloogi Alar Rosenthal sõnul kaevandatakse täna ehituseks vajalikke maavarasid aastas alla 10 miljoni kuupmeetri. Ainuüksi rail Balticu ehitus tähendab, et kokku on liiva, kruusa ja killustiku vaja kaks miljon kuupmeetrit aastas rohkem. No võtame näiteks liiva, kruusa siis Pärnu ja Raplamaa on kindlasti väga sellises mõnevõrra kriitilises seisus, kus olemasolevate karjääridega ei saa hakkama ja Harjumaal on kindlasti lubjakivi, et me peame kindlasti midagi uut võtma. Kasutusena. See tähendab uusi kaevandusi, rosett au sõnul on uuringufirmad viimastel aastatel rohkem otsinud sobivaid kohti maavarade kaevandamiseks. Kuna selline materjal on odav, ei tasu seda üle 50 kilomeetri transportida. Seega otsitakse kaevandusi Rail Balticu trassi lähedale. Kindlasti jah, see risk on olemas, et, et, et me ei saa kõiki neid valusid kasutusele võtta. Et see nõuab kindlasti kogukonna ja kohaliku omavalitsuse nagu heakskiitu sinna. Kallima hinna eest saaks vajadusel liiva tuua Lätist, kasutada saab ka põlevkivitööstuse jääki. Põlevkivi aherainet saaks kasutada ligi kaks miljon kuupmeetrit kogu Rail Balticu rajamisel. Teedeehitaja TREV kaks Grupi juhatuse esimees Sven Pertens ei muretse, et maavarasid jääb väheks. Kui tõmmata näiteks pidurit ja, ja uusi uusi kaevandusi mitte lubada avada, eks see protsess on niikuinii keeruline siin kohalike omavalitsustega läbirääkimised ja, ja kõik muu. Et siis peale seda ehitust võib tekkida olukord, kus ei ole piisavalt palju kaevandamislubadega kaetud maavarasid järgnevateks aastateks, aga usume, et seda probleemi ikkagi ei teki. Liiva ja kruusa hind on ligikaudu neli eurot tonni kohta. Killustikutonni hind on kuni kaheksa eurot. Kallim materjal on graniitkillustik, mida peab tooma Soomest. Selle ring kumale tarnituna on pigem sõltuvalt asukohas, seal võib olla 20 kuni 30 eurot tonn. Nii et loota, et kuskilt välismaalt toome mingisuguse materjali, mis asendab siis kohalikku materjali. Noh, ilmselgelt seda teha ei saa, sest ehitus läheb kohe väga märkimisväärselt kallimaks.
