Mis igavlete siin? Ma tean ühte toredat mängu, näe, võtke paber  ja hakake joonistama. Ma kirjeldan teile ühte looma. Teie joonistage. Ja arvake ära, mis loom see on? On mõlemal pliiats? Nii kõigepealt see loom vahetab karva kaks korda aastas. Tal on kiilja kujuga keha. Kujuga keha. Ja täiskasvanud isend kaalub umbes 30 kilo. Ja lisaks sellele on ta ka kaugushüppetšempion. Aa, ja kõige tähtsam on, et tal on saba peegel,  ka. See loom on ju kabe. Kes see siis see on? Kober ei ole ju kaugus hüppaja. Metskits ehk teise nimega kaber on kogu Euroopas laialt levinud,  hirblane kodukits on aga veislane nagu lehm. Seega pole need kaks kitse omavahel sugulased,  nagu nime järgi võiks arvata. 2009. aastal elas Eesti metsades umbes 150000 metskitse kuid  viimaste karmide talvede järel on see number kõvasti langenud. Kuhu te enda arust lähete? Me läheme nendele kaberitele külla. Esiteks ei ole kaberitele, vaid see on kapradele  ja teiseks talvel ei minda sellise riietusega mitte kuskile,  kuidas siis riietuma peab? Talvel peab olema ju kihiliselt riides nagu see kapsas. Talvel metsa minnes riietu kihiliselt nagu kapsas,  sest sooja hoiab kihtide vaheline õhk, mitte rõivas ise. Puuvillased rõivad, nagu näiteks teksapüksid ei ole  talviseks matkaks head sest koguvad endasse niiskust  ja sedasi võid külmetuda. Eelista sünteetikat või lambavillast head vett hülgavad  saapad ja soojad sokid hoiavad jalad soojas. Kindlasti peab peas olema müts ja käes kindad. Labakud on paremad kui sõrmikud, sest sõrmedel on üheskoos soojem. Võta kindlasti kaasa termos sooja joogiga telefon  ja kompass. Ma 1000 korda tänan sind, et ootasin härra vend Nüüd edasi pean minema ja sööda valgu mureta. Lahe värk. Mis sa arvad, kas neile kook maitseb? Ei tea, ma arvan, et ikka maitseb, see on ju pidukook. Ei tea, kas paneme soolase magusa eraldi,  kole sellepärast, et Ma arvan, et loomad võib-olla ei tee vahet,  et kus pool on soolane ja kus on magusa ma,  neil on nii kõva lõhna, aia ikka teevad. Kuule vaata mis keegi n siia teri pannud,  me teeme nii head sööki, see on äri, ega nad mingid kanad ei ole,  okei, paneme korda siia, pidupäev. Täna on ja pidu. Miks peaksin mingi terisema? Okei saamas. Ossa poiss, pidulaud kook on vist lauakroon. Kuidas nad selle siit alt kätte saavad, see? Kõigepealt söövad kõik need terad siit alt ära,  aga aga siis see kook ei mahu ju siit alt välja,  küll minu meelest. Kuule ei mahu jah, kuule, äkki nad ronivad sinna. Nende pulkade peale ronivad. Ja siis hüppavad ja söövad siit kõik need porgandid,  apelsini ja koogid ära. Kordamööda. Kui need kitsed on? Mina ei tea, äkki tulevad kellahelina peale,  äkki tulevad üldse öösel? Ma olen kuulnud, need kitsed on ööloomad. Ei ole. Ei ole, ma olen kitsi päeval ka näinud. Aa. Kuule. Räägi õudusloojale. Just seda ma mõtlesingi. Ei, ikka on mõtet lugeja. Kord läksid lapsed õue ja hakkasin mängima metsas. Ning siis. Üks poiss märkas, et maja juures tuleb üks suur pihtaregamees. Siis see viha tega mees tuli ning nüpeldas lapsed läbi. Kes see lärmab siin niimoodi? Kaperdage lähemale, ajame törts juttu. Tervitus, kus ta siia sattusite, niimoodi. Mis ma loomadele head katsime neile vabariigi aastapäeva  puhul selle imeilusa pidulaua? Ilus on tõesti ilus on tõesti, aga mida te arvate? Mis siia ei sobi? Kõik sobiks, kõik sobiks mulle näiteks väga maitsev. Nojah, aga mis sellest pudelist pärast saab,  kui kitsed isegi selle lahti võtaksid, siis  mis pudelist pärast saab? Metsa. See ei kõlba või siis tort ütleme. Kuidas nad selle karbist kätte saavad? Panevad pea sisse ja ütlesid, et päkapikud aitavad. Päkapiku võib ka tulla. Teate me, et sellega ei ole üldse nii, et. Ma arvan, et me peame siit üht-teist välja sorteerima,  mis lihtsalt ei sobi metsloomadele. Ja ma pean teile ka seletama, kuidas selline jahimeeste  tehtud söödasõim töötab. See koht, kuhu te ladusite pidulaua, sealt ei saa ükski  metskits tegelikult isegi seda kätte, mis talle maitseb. Nemad söövad sealt alt. Kaer pannakse siit ülevalt sisse, see vajub alla  ja alt rennist. Kitsed söövad, sest kitsepea ei ulata siit üle. Ei, kitsed on sellised loomad, kellele kelle pea väga  kõrgele ei lähe, ainult siis, kui nad puuoksi nakitsevad,  siis tõstavad pea kõrgemale, aga üle selle serva nemad kaera  kätte ei saa. See vajub sinna alla renni ja sealt on neil mugav süüa. Kaer on teravili, mida saab põllumeeste või  hobusekasvatajate käest. Kaerahelbed loomadele ei kõlba, need sobivad ainult  hommikupudru keetmiseks. Aga vaatame nüüd, mis siin siis sellist toitu,  mis te tõite? Mis tuleks kohe? Metsast ära viia, mida ei tohiks metsa üldse jätta kellelegi. Šampust ei tohiks sest kui päike peale paistab,  võib mets põlema minna ka. No jaku pudel metsa jääb, võib see ka juhtuda,  see läheb tagasi. Kunagi ei söö loomulikult šokolaadi ei tohi isegi koertele anda. Ei tohi. Nii see läheb tagasi siis mis järgmiseks? Näiteks äkki see, see ka jah, kindla peale seda ise nosida pidupäeval. Siis on siin pakendis vorstid. Neid on hea lõkke ääres küpsetada teil endil. Kuule, aga need vorstid on ju hästi-hästi head,  et miks nemad neid süüa ei saa? Metskitsed nagu kõik teisedki hirvlased on taimtoidulised loomad,  nemad lihtsalt ei söö liha. Neil pole lihasoolikat. Küpsised. Loomulikult. Mulle väga meeldivad küpsised siis okei. Tortilla aga killu tortiliad ka loomulikult. Aga meie tahtsime metskits selle pidulauda katta,  aga siin ei ole mingit pidulaud, siin on ainult näruse  brokoli porgan. No ära ütle niimoodi, see on kitsedele väga hea  toiduvaheldus talvisel ajal, see on neile täielik pidulaud. Aga nüüd tuleks nüüd panna sellisesse kohta,  kust metskitsed nad kätte saavad, siin sõimas. Okei, need metskitsed, ühesõnaga kanad ei ole. Sinna sõrestiku vahele pannakse heina, aga metskitsed,  väga heina ei taha süüa. Mina olen sinna pannud vihtu. Ja kuna talvel metsloomadel on natukene soolapuudus,  sest lumi on ju destilleeritud vesi ja kui nad seda söövad  janu kustutamiseks, siis kõik vees loomulikus vees olevad  mineraalid jäävad puudu ja selleks on seal  ka üks soolakamakas. Mis siis juhtub, kui me metskitsedele teistele loomadele  süüa ei anna talvel, kas siis juhtub selline väljasuremine,  nagu näiteks dinosauruse ajal juhtus? Et ega tegelikult ei juhtugi midagi, kui inimesed  metsloomadele toitu ei viiks. Aga siin on nüüd sellised lood, et, Inimesi elab meil juba niivõrd palju loodust,  selle võrra on pisut vähem. Inimene on mõjutanud loodust. Ja ja ja mõnikord, eriti kui on kaks väga rasket talve järjest,  oleks hea natukene toetada. Neid metsloomi, kes inimtegevuse mõjul on,  on pisut kannatada saanud, näiteks inimeste koerad. Sellisel talvel paksu lumega võivad metskitsi taga ajada  metsas ja ilmaasjata nende energiat kulutada. Ja selles on ju inimene süüdi, kui ta laseb oma koera lahti metsa. Ja siis selle korvamiseks mõni teine inimene,  näiteks jahimehed. Viivad metskitsedele talveks lisasööta noh,  viiakse ka metssigadele. Põdrad eriti ei hooli lisatoidust. Ma arvasin, et jahimehed ainult tapavad loomi. Ja seda nimetatakse küttimiseks. Tapmine on hoopis midagi muud. Jahimehed ehk kütid kütivad loomi, aga see on ainult väga  väikene osa nende ülesandest. Lisaks on ulukite jälgimine, jälgede lugemine,  loendused. Seda nimetatakse seireks ja lisaks see täiesti  vabatahtlik jahimeest, et armee. On metsavalvurid ka, nad on väga loodusesõbralikud,  nad jälgivad, mis metsas toimub. Nad teevad kitsedele talveks sööda, vihtasid näiteks. Need on umbes nagu saunaviha, aga neid tehakse näiteks kõige  rohkem maitsevad kitsedele ja jänestele. Saare puuokstest ja haavapuuokstest vihad  ja samuti meeldivad nõgese vaarika ja angervaksa vihad väga. Ja neid nad söövad kõige parema meelega,  sest seal on lehti ja seal on kuivanud võrseid,  peenikesi ja pungi. See on tegelikult metskitsede põhitoit talvel  ka siis, kui neid ei toideta. Kitseelu on siis talvel päris raske ja kuidagi toitu luma. Ja loomulikult on see kitseelu talvel sellise paksu lumega,  eriti kui veel vahepeal on sulanud ja külmetanud päris raske. Mustikapealseid on raske välja kaapida, need on kitsadele  väga hea toit, aga nad ei saa seda kätte. Ja teiseks peavad nad endale magamiseks kraapima maani pesad  lume sisse, sest muidu nad külmetavad ja jäävad kopsupõletiku. Metssead ja põdrad seda ei karda, aga kitsed peavad saama  maani oma asemed teha ööseks ja see on päris keeruline. Keegi ei saa nii paksu lume sisse kaevata. Kitsed on elanud siin meil kauem kui inimesed,  ma arvan ja ikka on nad täiesti olemas. Et ei ole seda hullu nii väga midagi, kui inimesed ei laseks  oma koeri lahti ja kui autojuhid oleksid ettevaatlikumad,  no tähelepanelikumad, aga proovige kraapida,  kuidas on lumest endale pesa saada või mustika pealsed välja kaevata,  okei ma panen koti siia. Me oleme ainult siin pool minutit kaevanud  ja juba on nii raske. Kitsed peavad niimoodi mitu talve vastu pidama. Üsna raske ja. Aga kitsedel on sõrad ja teil on pehmed kindad. Teravate sõrgadega saavad nad päris kenasti omale  ka paksus lumes kaevata, aukusid. Kui nad on need varem juba need magamisaseme endale sisse teinud,  siis nad hoiavad lihtsalt vanuasemeid lahti. Näete, siinsamas on üks kitsemagamisase,  kuhu on lihtsalt värske lumi peale sadanud,  tal on siin päris vähe kraapida, kui ta tuleb siia järgmisel  päeval ja kui te hästi vaatate, siis siin metsa all on,  näete neid väikseid lohkusid päris mitu. Need on kõik vanad, kitsede magamisasemed  ja seal on võimalik see kerge vaevaga lahti saada. Proovi proovi, kuidas kitsed magavad tavaliselt keras ühe  külje peal keras. See näeb välja natuke nagu meteoriidikraater. No aga hea, muidu ta oleks must ja põlemisjälgedega. Ja õige ja pea on natukene kõrgemal lumest  siis näeb, mis ümberringi toimub. Niimoodi nad magavad ki täpselt teete saled,  sa oled enam-vähem kitsesuurune. Tule vaata, ma leidsin ühe selle puuoksa,  aga siin on jube külm. No ma arvan, et mõnusam rääkida ongi võib-olla tule ääres,  inimesed on mõelnud välja lõhke selleks,  et metsas saaks rahulikult puhata ja juttu rääkida. Homoelektus avastas selle Sa oled ikka ajaloohuviline ja tuld kasutas juba homoerektus,  aga see selleks. Nüüd tagasi metskitsede juurde. Veskil käisin veskil, käisin härrakene. Ahaa, need päris kitsejäljed ei ole, need on,  need on koerajäljed. Aga muidu sammuvahe on sama, mis kitsel enam-vähem. Ja sellise paksu lumega, need on jalgu lohistanud natuke,  sest raske on käia, see juhtub kõigiga, kui on paks lumi. Aga kitsejäljed on sellised kitsamad ja peenemad,  pisut. Vanaema Rosalie ütleb ka, et kui supp ära ei söö,  siis on ju nägu peenike nagu. Mis sa kiisanina, pirised, endal nägu nagu kitsejälg,  rind nagu kirbu, silme vahe, vestivahe, tühi. Ja nii ütlevad nad jah. Ja tõepoolest, kitsejälg on väga kitsas,  kitsas ja peenike. Emastel metskitsedel on jäljed kitsamad ja sõraotsad on nagu koos. Aga sokkudele ehk isastel metskitsedel vajuvad sõraotsad natukene. On siit läinud, no nüüd saame natuke sooja. Oli. Mul jäi enne põlema Ootan ainult korraks ära. Talvel ei ole seda muret ka, et tule ohtu teks. Veel on igaks juhuks kotti istumisalused  ka pakitud õigete olete hästi valmistunud,  metsatulekut aga. Ja lõkkesuits tuleb alati sinna, kuhu sa istud. Aga millised metskitsed üldse välja näevad? Noh, proovisid tema aseme peal magada umbes sama suured,  kui sina. Ainult kõrvad ja natukene värvi muuta ja sõra alla. Nii. Mõõdame teid siis üle. Metskitse tüvepikkus on nina otsast kuni saba alguseni. Kelle nina otsa me siit kätte saame? Täpselt kus su saba on? Täpselt meeter noh, see on umbes sama, mis metskitsetüve pikkus. Ja nüüd mõõdame sinu peale turja kõrgust. See on siis siit. Noh, koos kapuutsiga 70 sentimeetrit umbes sama,  mis metskitsed, palju te kaalute 30 kilo,  siis te olete natukene töntsakamad, kui metskitsed. Öeldakse, et mets, see on Eestis kõige graatsilisema  liikumisega loom üldse, see tähendab just nagu baleriin  või midagi. Ta on hästi ilusa liikumisega ja ta oskab teha. Suudab teha pikki hüppeid, kui ta. Kui ta tahab kiiresti joosta, siis ta teeb väga pikki hüppeid. Ma ükskord mõõtsin ära. Seitse ja pool meetrit oli üks hüpe. Aga me saame selle kohe ära mõõta, mul on siin mõõdulint kaasas. Väga hea varustus mõõdame. Ma hoian ühte otsa. Lugu mina helen teise otsa. Jah. Üheksa, kaheksa, seitse. Kuus viis, neli. Kolm kaks, üks. Ravime palju meie hüppa või okei, kitshüppes  nii kaugele. Tähelepanu valmis olla. Hüppa esimesena. Okei. Okei, sa hüppasid sinna, kas ma saan kaugemale? Umbes sama kaugele saime, kõik sai natukene kaugemale. Aga et nii kaugele hüpata, peab ju väga suur loom olema. Kuidas ta seda teeb, siis? Tegelikult on niimoodi, et et mida suurem loom,  seda vähem ta jaksab hüpata. Näiteks võrdle elevant ja kirpu. Metskits tegelikult on üsna väike loom, suvel on nad eriti õblukesed,  sest suvekarv on õhukene ja lühike ja selline punakaspruun,  roostepruun. Ja talvel tuleb paks talvekasukas neile selga  ja see on selline hall. Aga mõlemal mõlemas karvastikus on tagumik neil metskitsedel lumivalge. Seda nimetatakse pärapeegliks metskitsedel. Johanna rääkis meile jah, et see on saba peegel sellel metskitsel,  et ma arvasin, et see saba peegel on mingi koduveeel seotud  kitsale saba külge. Sabapeegel on see valge laikmets kitsedel  ja tagumiku peal ja see aitab neil omavahel sidet pidada  selles mõttes, et siis kari ei Lähe laiali, nad näevad üksteise tagumikke ja,  ja teine asi, kui mõni kiskja neid taga ajab  ja nad joostes ära lähevad, siis need valged tapavad laigud  ajavad siis kiskja segadusse natukene. Ta ei tea, kellele järele joosta. Kas nad elavad siis kõik ühes suures karjas koos? No sellised väiksemad rühmad on neil jah,  salgad sõltub sellest, kui palju parajasti metskitsi meil on,  kui on olnud soojad talved ja nad on talved hästi üle elanud,  siis neid on palju ja need salgad ja karjad on suuremad,  võib-olla 10 või tosin looma ühes karjas,  talvel. Ja, ja praegusel talvel, kus on olnud külm  ja paks lumi, siis neid on vähemaks jäänud,  see on sellised kolm-neli tükki koos mõnel pool rohkem. Ja, ja tihtipeale on praegu veel emakitsega koos eelmisel  aastal sündinud talled, kes on juba sama suured kui ta ise. Aga suvel nad elavad rohkem üks ükshaaval. Kui suured need talved on? No need on, kui nad sünnivad, siis on päris väikesed,  ma arvan, et noh, umbes sellised. Ja sellised kahe peopesa peale mahuvad ära. Ja nad on alguses täpilised. Et nad siis paistavad vähem välja rohu seest. Kas talle on ema ja isa samamoodi nagu meil,  et kas ema ja isa hoolitsevad mõlemad talle eesti? Ema ja isa on loomulikult igal loomal lapsel,  ainult et metskitsedega on selline lugu,  et, et isaloomad ehk sokud. Nemad peavad uhkeid pulmi ja kaklevad omavahel,  see toimub kuskil jaanipäeva paiku ja võitlevad  ja selgitavad välja, kes on kõige vägevam. Ja siis ühel tugeval sokul võib-olla päris palju tallesid  ja päris palju naisi. Ainult et kui Kitseemad poegivad siis see sünnib alles pärast talve  järgmisel kevadel ja siis on need sokud juba hoopis  järgmiste pulmadega ametis. Nii et, et metskitseisad eriti palju talledega ei tegele. Aga me peame nüüd koju minema, sellepärast et suur  ja tark ja ilus õde Johanna saab muidu kurjaks. Ta on natuke kuri ka. Aga siis, millal me neid kitsesid, jälle saame toitma tulla. No need, kes inimesed, kes tahaksid metskitsedele  või metsloomadele toitu viia talvel? Ma arvan, kõige targem oleks seda teha koos jahimeestega  või nendega enne läbi arutada. Igas piirkonnas on meil oma jahiselts. Ja küsida, kuhu võib viia ja mida võib viia,  sest need on kindlad söötmispaigad ja igale poole pole mõtet  panna süüa. Ja nad oskavad siis alati juhendada, kuhu  ja millal ja mida viia. Kas sina oleksid nõus olema meie juhendaja? Teisi jahimehi eriti ei tunne. No mina olen kogu aeg juhendaja, ma juhendan väga paljusid  lapsi ja, ja lasteaedu ja, ja kooli klassigi siin. Looduskoolis muidugi hea meelega. Aitäh siis, aga mis sinu nimi on? Lihtsalt me pole selle metsa ees jõlkumees,  aga meil ei ole tulnud pähe seepärast, et  nii huvitavat juttu oled sinu. Siis on hea, kui on huvitav olnud. Mul on hea meel, et sain teiega kokku, mets jõudke ilusti. Aega.
