Vinüülkuldsed hetked plaadiriiulist. Tere õhtust, olen Taavo Remmel ja valin siin septembrikuus saatesse vinüülmuusikat. Nii et on suur au olla sees ka klassikaraadiokuulajatega ja isegi olen suur klassikaraadiokuulaja küll auto seal vahest ka kodus ja kontserdi üle kanda see kõik. Ja alustaksin seda tänast kuulamise sessiooni pole minu jaoks ühe kõige märgilisema tähtsuse ka plaadi ka siis ma olin 16 aastane aastanumber 1980. Ja siis noh, meie tolleaegne väga kuulus laulja Marju Kuut oldi just tegemas oma sellised kirikukontsert, mis olid väga suure kuidagi sellise menuga ja tegelikult teatava sellise ütleme ka skandaaliga, et kuidas selline inimene on jõudnud siis ka kirikukontserdid ja nii ja mina tollel ajal sihuke noore poisina 16 aastasena olin kutsutud seda bassi mängima ja siis loomulikult oli, oli väga suur suur asi, eks ole, sellise noore muusiku jaoks kogemust oli vähe ja ja momentaalselt nagu kuskile pääses, enne kui sellisest nii-öelda harjutusruumist välja, eks ole, kuskile püünele. Ja siis Marju Kuut teatavasti emigreerus aastal 1980 aga enne seda ta kinkis mulle ühe plaadi ja tollel ajal oli ju informatsiooni pähe ja ja tegelikult arvatavasti mõjunud isegi sellest inimesest midagi kuulnud, aga tema oli siis põhimõtteliselt maailmakuulus produtsent Kunzidžouts. Eks ole, kelle siis plaadi Marju mulle kinkis ja kirjutas sinna peale ja seda sai siis küll omal ajal väga-väga palju kuulatud. Ja hiljem noh, kui on veel kunstnike tegemisi jälgitud, noh siin ja seal siis siis tõepoolest kui juba nagu muusika kuulamisega sai võib-olla veelgi rohkem sina peale võib-olla juba oskasime eristada noh, üht koma teist ja siis ma mäletan, kuidagi huvitav oli kuulata nendest, kui donna Sammer oli ühe kogumikplaadi välja andnud, siis täpselt sellest hetkest, kui kunsti, tema produtsendiks, siis kuidas see helikeel kõik muutus täiesti teistsuguseks ja noh, samamoodi Michael Jackson ja mitmed ja isegi ju tegelikult et ka väga kuulus, noh, meie aja selline geenius, eks ole, Jacob Collier, vaid Secoli ja et siis ka, kuidas kunstid soodsandada kuskil festivalile kutsunud ja esitanud, et et see on kahtlemata väga-väga-väga tähtis ja suur nimi. Ja siit võib-olla siis kuulaski kõigepealt kuntsidsonzi, siis adresseeritud palad, kutskowing on. Nii ja siis järgmiseks võtaksin siis kuulata ühe minu, ma ütleksin siiski võib-olla üle aegade kõige suurema lemmikmuusiku, kelleks on siis Batnatiini ja, ja selle plaadiga seoses üks selline tore lugu, et et ma tollel ajal töötasin siis sümfooniaorkestris mõned paar-kolm aastat, kui ma seal olin Eesti siis riikliku sümfooniaorkestris ja ja siis ühel kontserdil või õigemini pärast ühte proovi tulid minu juurde siis kunagine ERSO löökpillimängija Andrus Vaht ja siis ka Jaak Jürisson, Jaak Jürisson, ütlesid Taavo praegu me peame kohe sõitma Leningradi. Et täna pätnatiini mängib viimast õhtut ja sa lihtsalt pead seda kuulama. Ja meil oli samal õhtul oli veel hoopis kiigelaulukuuiku ka valguse baaris tollel lihtsalt džässi juhtunud, mis ma mitmetel aastatel korraldati oli kontsert ja, ja siis veensid mind selles, et mitte mingit võimalust ei ole mitte tulla, sest ma olin sunnitud siis panema, sinna ei asenda peale, kelleks siis osutus tollel ajal Mati lukk, ERSO, esimene kontrabassimängija, kes siis läks, see mängis, selle on ta ära. Ja mina siis tõesti sõitsin nendega Leningradi ja seda Beatmatiini kontserti Me kuulasime. Ja tõepoolest, see oli üks selliseid esimesi, ma võiks ütelda, sellised totaalseid kuduma, ütleks selliseid muusikalisi vapustusi, me tahame ikka üle, elasin ja, ja ma mäletan, kontsert kestis kolm tundi. Umbes paar tundi oli juba mänginud see ja siis peatne tini mängib soolata. Ma lihtsalt nutan, et kuidagi emotsionaalselt niimoodi puudutas, et esiteks kogu see kõlamaailm ja see tehniline võimekus ja muidugi, mis sellest kontserdist veel on erakordne, et tolleaegne muusikakriitik kui Venemaal ka patoshow oli tema nimi, tema juhatas seda kontserdi sisse ja see oli huvitav ka, mis ta nagu mainis, et teate inimesed, et see, mis siin täna õhtul toimub. Võib-olla te saate sellest aru alles järgmisel sajandil. Ja tõesti noh, on osutunud tõeks, et nende tehniline võimekus tollel ajal oli ikkagi niivõrd palju ajast ees, eks ole, see tol ajal noh, mis tänapäeval on kõik normaalne, eks ole, sisse tol ajal ikkagi nagu ulme. Ja kõik see kõlakultuur, eks ole, kuidagi see muusika ei olnud sugugi üldsegi väga tugev, vaid ta oli tegelikult noh, piisavalt sellise paraja tugevusega, ehkki me istusime suhteliselt esiridades. Ja kuidagi noh, et lihtsalt see oli oli niivõrd erakordne. Ja siit pätmatiini plaadi pealt mis on siis plahtimiga ssekel, et kuulaksite hästi ilusa akustilise kitarriga siis mängitud loo wifi kuuld. Nii nüüd siis just kuulasime tätnatiini ilusat ballaadi, kuuld jätkaks siit sellesama siis pätnatiini ja natukene siis meie oma kiigelaulukuuiku lainetele et kuhu siis mina kontserdile jätsin mängima minemata ja läksin, kuulasin hoopis Beatmentiinid, mille peale ka meie siis tullakse kiigele, kui ka liikmed olid küllaltki pahased ja muidugi saad nendest suurepäraselt aru, et et valik osutus nii. Aga siis see, mis puudutab siis ka kiigele kuuikut, kes mitukümmend aastat tegutses ja siiamaani on muidugi meeles nende kõige esimene kontsert, siis, siis oli ta tollele matkamaja raekoja platsil. Ja see oli aastal 85. Ja siis veel ka korduskontsert seal vanalinna päevadel, et need läksid nii tohutu menuga. Et, et midagi sellist, noh, emotsionaalselt ülestõstetuna on harva, kui, kui publik elab midagi sellisel viisil kaasa, kuna see lihtsalt midagi niivõrd järjekordset uut, et seal, kus tulevad niuksed noored inimesed, laulavad sellist mitmehäälset vokaalmuusikat, eks ole, mis on, on ikkagi väga noh, ütleme tehniliselt väga nõudlik ja kindlasti võtab väga kaua aega ettevalmistusi selleks teha ja koos harjutada ja nende tolle ajaga suur eeskuju oli siis üks vokaalgrupp, mis on ka võib-olla tõesti jäänud kuidagi ajas Tuut unustusse. Et nende nimi on Singer Lemitid ja kuna seal paljud või mitmed lauljad olid juba sündinud kui möödunud sajandi kahekümnendatel aastatel, siis siis nad juba kuskil ka 70.-te keskel tegelikult kogu tegevuse juba lõpetasid, et see kõik on varasem periood, aga aga siis ühel hetkel ka oli võimalik osta lihtsalt nende vokaal, organtseeringute noot ja siis ilmselt sealt ka kiigelaulukuuik võttis väikest niukestest tipphiljem, siis mitmed ka Jaak Jürisson tegi seadeid ja, ja siis ka Olav Ehala hiljem. Ja siit võib-olla me siis kuulaksime ka singel saad Limitite plaadi pealt siis sellise pala nagu kuiv Õunitsast Bigan. Kõlas just meil siin Singer sad Lembit õun, lihtsast viga on. Nüüd räägiksin pisut sellisest maailma kuulsaks pianistiks nagu pruubek. See oli samal aastal siis 1987, kui Beatmatiini tegi Nõukogude liidus ka kontserte. Ja tema mängis siis Leningradis, Moskvas kui ka Kiievis, aga Tallinnas seda miskipärast ei jõudnud, arvati, et Tallinn on võib-olla liiga väike ja tollel ajal võib-olla ei olnud veel nii tuntud nimi. Ja, ja siis samal ajal ka käis siin nõukogude liidus käsinemastelt pruubek. Ja temaga toodi Tallinnasse, kuna arvati, et võibolla tal on ikkagi rohkem kuulajaskond tõepoolest oli linnahall, eks ole, mis oli tol ajal ikkagi üsna mitme mitmetuhandelise auditooriumiga tuli peaaegu täis ja, ja siis ka mina olin sellel kontserdil ja ei pruugake oli siis jah, muidugi selline ikkagi igas mõttes nomaatorlik, jazzmuusik ja, ja, ja tegelikult ju väga paljud lood on, eks ole, igihaljad ja tahaks ka täna kuulata, võib-olla siis igihaljatäit Faiv ei pruubekita. Nii just meil siis kõlasteib lubak ja tõik Faima. Et siis järgmiseks räägiks ka oma tegemistest pisut tollel ajal, mis oli siis möödunud sajandi 80.-te lõpp. Peame ja koostöös Villu Veskiga, meil siis sündis selline ansambel nagu vičenno. Ja üsna peatselt ka siis tuli laulma sellesse ansamblisse Sergei Manukjani. Ja, ja temaga meil õnnestus siis ka välja anda üks vinüülplaat siis meloodia poolt, mis nägi ilmavalgust aastal 89 ja üsna varsti pärast selle heliplaadi ilmumist ka meie koostöö küll läks nüüd lahkuja vičenna jätkas üsna mitmel aasta aega küll instrumentaalansamblile ja päris mitmete selliste solistide ega saatjana ja mis võib olla, kulmineerus teatud mõttes ka siis aastal 90, kui me veetsime terve kuu aja Kanadas elasin tol ajal ajal siis ka väliseesti helilooja Kaljulaidi juures temaadiga tänavad kaksikõe tõttu, siis minu ema selline kirjasõber ja perekonnatuttav. Ja kui me sinna Kanadasse läksime, siis oli huvitav, et teadsime, et noh, meil on mõned kontserdid. Aga kui juba seal ka väliseesti kogukond avastas, et oi, et siin on üks bänd ja siis hakkas neid mänge siit ja sealt teki minema, siis me lõpetasime niimoodi, et meil oli kas 15 või 16 esinemist ühe selle kuu aega, et need kõik kuidagi tekkisid seal küll klubides ja klubidest kuni kirikuni välja, et igal pool mängisime. Ja sellest ajast siis võib-olla selle plaadi pealt tahaks kuulata üsna tuntud lugu, et suvi hakkab pelsin läbi saama ja kuulaksime siis Sergei Manukjani aabits enna siis sellises arranžeeringus lugu Sammel taim George Köstminist. Ja siis kõlas meil just Havičenna, Sergei Manukjani ja Sammeltaim. Aga järgmiseks liiguks ühe sellise heliplaadi juurde, mis on nüüd tegelikult nagu uuesti jälle välja antud. Ja mida ma siin alles hiljuti poes nägin, aga kuivõrd sellise noore muusiku ja, ja kõik need, rääkides 80.-test möödunud sajandi 80.-test, siis mis nagu tollel ajal just nagu väga kõnetas või, või kuidagi emotsionaalselt korda. Ja valisin täna siis ka sellise Tollel ajal oli see muusika on valdavalt siis ainult helikassetid, et mida siis kuskilt ümber võeti, vahetevahel sai ka siis plaati laenutada ja siis ise neid ka salvestada, aga vahetevahel ka keegi lihtsalt küsis, et Ahto helikassette siis me võtame ümber ja siis ma neid kassette niimoodi kuulasime. Ketasime ja ma mäletan ka sellesse kaheksakümnendas jääb ka muidugi noh, üldse võib olla. Et sellise kuulamissüsteemidega omandamine, et siis juba ilmusid sellised muusikakeskused, eks ole, et kus oli siis nii plaadimängija kui ka kassettmakk ja siis sai seal juba niimoodi paralleelselt kohe paned plaadi peale kohe mängida, et väga palju neid plaate kui ka tegelikult ei tahetud korduvalt mängitud, siis nad hakkasid krõbisema ja siis pigem võeti nad igal juhul kassettidele, noh, kui ka plaadid olid olemas, et siis ikkagi pigem kuulati kassetid, et et see plaat nagu ikkagi ta igal juhul nagu säiliks. Tegelikult on ju väga tore, et, et neid uusi versioone kantakse välja. Et ikkagi noh ja siis on võimalik, et võib-olla veel hiljem, eks ole, mõne sellise ka vinüüli siis omandada, mis on tegelikult kuidagi olnud ajalooliselt tähenduslik. Ja ikkagi see kõlamaailm vinüüli peal on kuidagi täiesti T noh, vähemalt minu arvates ikkagi teistmoodi. Et isegi noh, seal ka võib-olla see helispekter oli ju tegelikult võib-olla päris selline puhas, aga see just ongi, eks ole, väike niuke plaadikrõbin ja kõik, mis seda elu annab, eks ole, see on tegelikult omamoodi isegi selline tseremoniaalne tegevus, et siis, et iga päev vinüüli võib-olla tõesti ei kuule, aga siis, kui sa juba nagu kuulad, siis sa tõesti kuulad nüüd. Me istume, kuulame muidu ta on võib-olla teinekord ka musiga kuskilt taustaks. Aga kuulaks siis pink Floydi pealt siis ikkagi väga-väga tuntud loom. Et kui palju see meie aeg haakub, aga võib-olla pisut ikka, et see on siis kuulus lugu mani. Nii pink Floyd mani, aga järgmiseks võtaksime kuulata Ta sellise artisti nagu Joni Mitchell ja, ja mis veel meenutab seda tolleaegset, et siis aastat seal 80. et siis juba ilmselt olid meil sellised suhteliselt juba paremad nii-öelda televiisorid juba ühel hetkel ka värviteleviisorid ja siis me ikka kõik vaatasime Soome televisiooni, et see oli selline üks aken, eks ole, kustkaudu tegelikult ka see muusika ju meieni jõudis ja just et ka sellise pildi, eks ole, võtmes ja ja noh, minu meenutuste järgi, eks ole, mitmed sellised huvitavad artistid, keda sai siis näha näiteks Bill Evans, eks ole, või seal siis kapracker Brothers, eks ole, ja siis ka Joni Mitchell ja Joni Mitchelli kontserte Soome televisioonis on, seal olid siis ka juba mängisid sellised artistid nagu tšakobostooliselt võtmatiini. Et see oli niivõrd erakordne, et noh, et see ikkagi terveks eluajaks on see emotsioon jäänud meelde isegi kuidagi noh, et mina kui bassimängijana, eks ole, siis vaatasin et suure sellise vaimustusega, kuidas batoorios mängib pitseriga ja see ei ole nüüd see plaat, mida ma täna olen valinud, ei ole küll. Et siis seesama väljaanne son natukene hilisemast ajast. Aga ikkagi, väga-väga on, on mind sellest ajast alates ikkagi katsiooni mitt seal kuidagi kõnetanud oma sellise tämbriga olekuga, siis kuuleksime temalt siis lugu kuut fänd. Kõlas ionimetsal jääb kuutvend edasi liiguks ühe sellise artistiga, keda võib-olla tõesti meil Eestis on suhteliselt vähe kuulatud ja võib-olla ka üleüldse ei ole teatud ja selleks on selline, ütleme, natukene gospel taustaga siis laulja ja kitarrist nagu Felgegi ja, ja siis teda ka nagu tutvustasid omaaegsete muusikut, kes siis ka kokku puutusid veel sellise ansambliga, mis oli võib-olla meie nii-öelda ka hästi tuntud helilooja Erkki-Sven Tüüri üks esimesi selliseid ansambleid, mille nimi oli essa ja siis hiljem oli seal juba inspee ja siis ka sealt mõned muusikat trummimängija Raivo Tammoja, kes praegu elab Pärnus et siis meiega temaga juba koos mängisime ja ja sealt tuli ka väga palju sellist informatsiooni, eks ole, külge džässmuusik Kallas ja ja see pill tegi, oli just selline, keda siis tema nagu tutvustas. Kuula, et sellise huvitava kõrge häälega meeslaulja ja kitarrimängijat huvitav muusika. Ja tõepoolest, et kui, kui siis seda sai kuulatud, siis avastati ja tõesti, et on, on, on väga huvitavad ja, ja siiamaani on jäänud kuidagi meelde, aga Eestis miskipärast jah, ei ole väga palju kuulda olnud, et kuulame siis fil kegi ja way back. Tänan kuulamast ja täna õhtu viimaseks looks kõlas selgegi võimek ruum ja loodan teiega kohtuda veelgi septembrikuus saates vinüülsaates oli Taavo Remmel aitäh kuulamast.
