Elektroonilisel hääletamisel sai oma häält muuta ka uuesti interneti teel hääletades. Selliseid korduvhääli oli 23600. Kokku andis e-hääle seekordsetel valimistel 274000 inimest ehk 47 protsenti kõigist hääletanutest. Neli aastat tagasi moodustasid e hääled kõigist häältest 32 protsenti, kaheksa aastat tagasi aga 21 protsenti. Kõige agaramalt hääletati elektrooniliselt Hiiumaal, seal andis e-hääle 57 protsenti hääletanutest. Ida-Virumaal vastupidi andis hääle aga vaid kolmandik hääletanutest. Häälte ülelugemine omavalitsustes veel kestab, see tähendab, et mõned hääled, peamiselt paberhääled, võidakse veel tunnistada kehtetuks või vastupidi kehtivaks. Riigi valimisteenistuse juhi Arne Koitmäe sõnul on varasem kogemus näidanud, et see üldist valimistulemus palju siiski ei mõjuta. Oleneb omavalitsusest, muutused hääletamistulemustes võivad olla väikesed kui mõni sellel tunnistatakse kehtetuks või loetakse kehtivaks. Muutused võivad olla ka suuremad siis, kui ütleme viga on selline tehtud näiteks protokolli sisestamisel vale häälte number sisestatud, et sel juhul need muudatused võivad olla ka suuremad. Hääled peaksid üle loetud saama hiljemalt täna. Ametlikult kuulutatakse valimistulemused välja aga alles mõne nädala pärast. Kui lahendatud on ka kõik kaebused?
