Pumphüdroelektrijaama tööpõhimõte on üsna lihtne. Kui elekter on kallis, lastakse Mervel voolata ligi 600 meetri sügavusele mahutitesse. Kui elekter on odavam, pumbatakse vesi merre tagasi. Niimoodi võib teha kasvõi iga päev. Paldiskisse plaanitava jaama projektijuht Peep Siimon ütleb, et kõik ehitamiseks vajalikud uuringud on tehtud ja lähiajal võiks tarvilikud load kätte saada. See on üsna optimistlik plaan, et me järgmise aasta jooksul tõesti suudame klaarida nii rahastamise kui hanked selleks, et siis ehitusega alustada, aga sellise plaani järgi on praegu töötame. Elektrijaam aitab tasuvaks muuta 15 miljonit tonni graniitkillustikku, mis saadakse kätte nii kolme kilomeetrist toru kui suuri veemahuteid rajades. Plaanis on 10 300 kuni 400 meetri pikkust kambrit. Kambrid oleksid ligi 30 meetrit laiad ja 50 meetrit kõrged. Osaliselt jääksid kambrid elamute, osaliselt Paldiski sõjaväelinnaku alla. Kambrite rajamisel võetakse Pill lõhkelaengud. Septembri alguses. Pärast keskkonnamõju hindamise aruandega tutvumist koostas kaitseministeerium mureliku kirja. Esialgu teatati koguni, et ministeerium niisuguste töödega ei nõustu, selgitab kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Andres Sang. Eelkõige oli meil küsimuse all kaevandamiseks protsess kui selline ja loomulikult see oli seotud meie Paldiskis asuvate ehitiste töövõimega, ehk siis me pidime hoolt kandma selle eest, et kui hakatakse seda jaama rajama ehk siis tegemise käigus oleks meie süsteemid ja inimesed nii kaitstud, kui me eeldame, et nad on seda. Mõni aeg hiljem kohtus ministeerium töid plaaniva inseneribürooga ja sai kinnitust, et muretsemiseks polegi põhjust. Edasine koostöö jätkub tihedas omavahelises suhtluses, et ühelt poolt oleks kaitstud meie rajatiste töövõime, teiselt poolt saaks kõik vajalikud tööd tehtud. Peep Siitam ütleb, et mingisugune vibratsioon tööde käigus kindlasti tekib, kuid ühtegi maapealset rajatist sellega ei kahjustada. Arvutused näitavad, et mõju maa pea asetsevatele rajatistele jääb ilmselgelt normide piiresse. Kaitseministeeriumile valmistas muret ka see, kuidas kuni seitse aastat kestvate tööde käigus lõhkeainega ringi käiakse. Näiteks küsiti, kas kuhugi kaitseväelinnaku juurde rajatakse lõhkeainehoidla. Peep Siitam ütleb, et selles küsimuses saaks kaitseväega pigem koostööd teha. Kaitsevägi sead tingimused sellele, kuidas ja mismoodi ehitaja saab oma materjalidega nagu ringi käia.
