Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetada. Tere, head kuulajad, te kuulate teadusuudiste rubriiki puust ja punaseks, kus sel nädalal oleme käsitlenud arheoloogia teadusuudiseid ja minuga on siin stuudios arheoloog Marge Konsa. Tere Marge. Tere ja mina olen Sandra Saar ja täna me räägime sellest, kuidas põllumajanduse levik see tõi kaasa suurenenud vägivalla praeguses Tšiili piirkonnas. Marge, kuidas siis on seotud Põllumäe tanduse levik sellega, et ka vägivald kasvas? See on hästi kummaline fenomen, jah. Ja mitte ainult seal Tšiilis, vaid on selgunud, et väga paljudes piirkondades üle maailma, kus on üleminekul püügimajandusest, küttimisest ja korilusest põllumajandusele on suurenenud Vägivald. Need põhjused tõenäoliselt võivad olla natukene erinevad, aga see, mis põllumajandusele üleminekul toimus, oli tegelikult kogu süsteem muutus, et see ei ole mitte ainult majandusviisi muutmine, vaid Ta muutus kogu ühiskonnakorraldus ja kui püügimajanduses küttik arult korilased sageli on ka mobiilsemad seal On arvatud, et oli hästi oluline roll oli kui jagamismajandus seal ja need ühiskonnad ei ole nii hierarhilised siis kui oli üle mindud põllumajandusele, siis need ühiskonnad noh, jäid nagu paikseks. Siis ühiskonnad on muutunud noh, nagu on tekkinud selgelt nagu sihuke hierarhiline ühiskonna struktuur. Et on keegi, kes on ülem ja on keegi, kes on alluv ja põhimõtteliselt sealt edasi on toimunud ka see, et osades piirkondades siis toimus ka tsivilisatsioonide tekke ühiskonnad, muutusid keerulisemaks kirja teke ja nii edasi ja nii edasi, et vähemalt praegu nähakse, et sellel üleminekul põlluharimisele sellel olid nagu siuksed käivitavad elemendid, mis muutsid täiesti nagu ühiskonda. Aga, ja et kuidas vägivald seal seotud on, et näiteks seal Tšiilis, milles siis see uuring räägib. Et see uuring puudutab siis Tšiili oma kõrbe ja see on maailma kõige kuivem kõrb. Ja ta on hästi pikk seal üle 900 kilomeetri pikk, tegemist on siis nagu põhimõtteliselt äärmuslike tingimustega, et aga noh, ometigi seal ikkagi mindi, hakati nagu põllumajandusele üle minema, et et mida siis seal kasvatama hakati seal mais, paprika, pudelkõrvits, Manjok, et need seemned ja need istikuid ja nii edasi on siis esimesed on siis imporditud, et need ei ole seal kohapeal ei kasva. Aga need on siis toodud andidest ida poolt. Ja siis seal on siuksed jõeorud ja oaasid seal kõrbes, kus siis põhimõtteliselt on võimalik põllumajandusega tegeleda. Ja seal siis hakkas umbes seal 1000 aastat enne Kristust hakati põllumajandusega tegelema, aga samal ajal ranniku ääres seal varem, enne kui nad põllumajanduse üle läksid, olid need põhimõtteliselt kalurid ja mereloomade sööjad ja seen rannikukultuur jäi endiseks, nii et osa, kes siis seal kõrbefaasides jaa, jaa. Orgudes elasid, nemad läksid põlluharimisele üle, aga mereäärsed, inimesed, nemad jätkuvalt tegelesid kalapüügiga edasi. Ja nüüd see uuring, kus siis uuriti kuut kalmistute seal olevaid skelette ja siis avastati, et seal on väga tuge nagu selged jäljed vigastustest. Ja siis tehti kastrundžeumi analüüsid, millega saab kindlaks teha, mida inimesed on söönud ja kust nad pärit on. Ja selgus, et nende kehavigastuste ka inimestest osad on. On seal rannikult pärit kaladest toituvad inimesed ja teised olid siis põlluharijad. Need on siis omavahel seal Madistama hakanud. Ja põhjuseks on ilmselt see, et, et seda ala, kus seda põlluharimisega tegeleda oli nagu vähe. Et on arvatud siis, millised seal miskil põhjusel kalasaak mingil pikal perioodil nagu vähenes. Ja tõenäoliselt need kalurid soovisid ka saada osa kogu sellest untsuses, mida siis seal Oasis kasvatati. Aga kuna neid saadusi oli ilmselt siis liiga vähe, et siis siis hakati nagu ressursside pärast omavahel kaklema, ehk siis tegelikult selline olelusvõitlus põhimõtteliselt põhimõtteliselt jah, ja noh, muidugi nagu ma enne ütlesin, et põllumajandusele üleminekul on alati toimunud sihuke ühiskonna hierarhilise maks, muutumine, et tekivad Siuke kõrgklassid ja siis töölised ja nii edasi ja et seal on selline võimuiha või see, see on ka üks asi, on selge. Et, et tahtmine siis nagu vallutada ära need ressursid, et seal ei pruugi alati see põhjus olla puhtalt nagu mingis näljahädas on ju, kus inimesed nagu meeleheit. Et seal võib olla ka puhtalt see, et see saama ja võimuhimu. Ja see soov nagu valitseda teiste üle, et võib seal ka taga olla. Milliseid vigastusi neilt säilmetelt, keda uurida, kes siis leiti? No seal olid pea ja kehavigastused, et põhimõtteliselt kui relvadest tehtud vigastused, et näiteks seal ühel mehel oli nooleots kopsu sisse lastud ja seal oli ka lingu kividega saadud vigastusi. Ta olid siis kividega seal üksteisele vastu päid visatud ja mitmed vigastused sellised, mis ei olnud surmavad, aga huvitav oli see, et osad vigastused selline, kus nagu oli selgelt nagu üritatud nagu keha moonutada. Et seal, kui enamik inimesi oli tegelikult seal kohalikud, et emb kumba, kas siis pärit seal kohalikust Atacama kõrbeoaasist või siis järgnes siis üks naisterahvas ei olnud kohalike, tema oli hoopis kuskilt Peruu lõunaosast pärit ja tema nägu oli väga võikalt nagu moonutatud ja kuidagi see ala nagu huuled olid kuidagi venitatud ebanormaalselt näo peale nagu jah. Et no seal peab ütlema Karet, need luustikud, need ei ole lihtsalt luustikud, enamus nendest on nagu mummifitseerunud lihtsalt seal kõrbetingimustes ja sellepärast oli ka nahk oli näha, oli näha, et mida siis selle nahaga oli, aga tehtud sisuliselt seda naist oli piinata väga jõhker moel. Aga eks sellist vägivallatsemise on ju igal ajal olnud ka praegu me saame lugeda aeg-ajalt mingisuguseid uudiseid, kus keegi kedagi näiteks piinanud väga jõhkrale moel. Miks meile on tegelikult oluline või tähtis teada, et Tšiilis kaua aega tagasi poldivägivaldsed see on niisugune väga, väga suur ja lai küsimus, aga ma arvan, et meil on tegelikult oluline teada see, et kuidas erinevad erinevates noh, nagu ühiskonnad erinevate majandustingimustes, kuidas nad nagu käituvad, et mis on see nii-öelda see võtmetegur, mis nagu sunnib niiviisi nagu käituma? Ma nagu ei oskaks öelda, et miks inimesed on üleüldse vägivaldsed, et sellele see uuring ilmselt viisi vastust ei anna. Aga ta põhimõtteliselt jah, ta juhib nagu tähelepanu sellele, et jah, et esiteks sellele, et kui on see majandusviisi nagu muutus et siis mõtlesin oma piiratud ressursside tingimustes nagu käivitab sellise vägivaldsuse laine. Ja, aga noh, see pruuginimisi alati olla, et ma nagu huvi pärast vaatasin ka, et kuidas siis nagu Eestis on nagu asjad olnud. Et sest noh, meie kõige varasemad põllud asuvad ka tegelikult üsna piiratud alal rannikul, kus on siukesed, õhukesed loopealsed mullad ja kuigi tundub elanikkond Eestis sellel ajal oli üsna väikesearvuline, et ruumi oli palju, on ju siis tegelikult noh, see nagu, mis tollel ajal peeti väärtuslikuks selline mullatüüp või oli väga sobilik tollel ajal põlluharimiseks, et see oli nagu üsna piiratud. Aga samal ajal ma nagu väga ei leidnud nendest valmistudes, mis meil on uuritud, et seal oleks nagu süstemaatilise vägivalla jälgi. Aga noh, Eesti olukord oli ka natukene teistsugune, et meil oli tegelikult nimised vahetult enne noh, kõige varasemad põlluharimise järjed on juba kiviajast, aga siis vanemal pronksiajal toimunud selline tohutu rahvastiku vähenemine. Nii et need, kes meil tulid nende uhkete kivis kääristega kelti tüüpi põldudega, et need on ilmselt hoopis paleo Germaanid, kes rändasid Eestisse sisse. Nii et võib-olla see rahvaarv oli tollel ajal ka nii väike, et noh, et ei olnud lihtsalt kellegagi sõdida. Et naabrid ei näinud. Ja aitäh Marge stuudiosse tulemast ja meid valgustamast põnevatel arheoloogia teemadel. Sellised saidki sellenädalased teemad. Meie kohtume teiega juba järgmisel nädalal aitäh kuulamast. Puust ja punaseks koostamiseks.
