Ostke punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, head kuulajad, te kuulate teadusuudiste rubriiki puust ja punaseks, kus esmaspäevast neljapäevani käsitleme üht kindla valdkonna teadusuudist ja sel nädalal tulevad jutuks uudised arheoloogiavaldkonnast. Mina olen Sandra Saar ja sel nädalal on minuga stuudios ka Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa. Tere, Marge. Tere. Ja esimene uudis, millest me sel nädalal räägime on tegelikult ka praegusel ajal väga aktuaalne, sest lõpuks me jõuame teemani, mis, mis praegu tekitab väga palju kõneainet ja need on kliimamuutused. Ehk siis uudise algus algab küll. Tegelikult aastast 900 kuni 1500, enne Kristust, aga jõuame ikkagi välja praeguse olulise teema juurde ka. Ja uudis räägib siis sellest, et mõned iidsed linnad enne Kristuste lagunesid mingil kindlal põhjusel. Marge, mis siis õigupoolest juhtus, et teatavad linnakeskused niimoodi hüljati? Ma natukene parandan, et need muistsed linriigid, millest juttu tuleb, et need siis tegutsesid umbes 900 kuni 1500 peale Kristust, vahemikust ja uuringud käisid siis kahe nagu suure linnriikide kompleksi, nagu kohta. Et üks on siis maiade tsivilisatsioon, maiade tsivilisatsioon, mis asub siis Kesk-Ameerikast ja teine on siis ka Meeri tsivilisatsioon, mille tuntum objekt on siis keskus, Angkor Kambodžas ja nende mõlema puhul leiti siis, et on olemas väga palju sarnasusi selles, kuidas nad majandasid seda tohutut rahvastiku ja neid linnriike, aga ka nende hävingus, sest need mõlemad tsivilisatsioonid hävisid ja sellel hävingul on nagu sarnasusi need mõlemad tsivilisatsioonid, kuigi nad tegutsesid natukene nagu erinevatel aegadel, et maiad tsivilisatsioon hävis üheksandana tasandil ja, ja siis ka Meeri tsivilisatsioon 15. sajandil peale Kristust. Aga nad on oma asukoha poolest sarnased, mõlemad asuvad troopikas ja, ja nad peavad hakkama saama siis mosoonidega, et poolaastast on sul väga palju vihma ja poolaastast ei ole üldse rihma ja selleks, et selliseid tohutuid suuri linnalisi keskusi üleval pidada. Põhimõtteliselt pidid nad leiutama siis nagu veekogumissüsteemi ja välja arendama siukse tohutu veemajanduse. Et näiteks siis Aukorisi selle keskus oli Angkor, Tom et seal on, nad kaevasid siis labidatega sisuliselt nagu käsitsi tohutu veereservuaari, mille pikkus oli kaheksa, kilomeetrite laius kaks kilomeetrit ja see võttis seal 6000-l inimesel kuus aastat seda kaevata. Ja siis sealt sellest tohutust veeres vaarist läksid siis kanalite süsteemid, mis siis nagu niisutasid riisipõlde, mis toitsid siis kogu seda tohutut linna, mis oli omal ajal maailma kõige suurem elanikkond, oli umbes üks miljon selles linnriigis. Aga siis nad pakkusid muidugi huvi, et ühest küljest jah, et nagu teame, kuidas need linnriigid nagu said ära majandatud. Et seal nendes linnades endas elasid võib-olla nagu rohkem, nagu Aristab kraadid või jõukamad inimesed, preestrid, valitsejad ja aga seda ümbritsesid tohutu suured eeslinnad, mis toitsid seda. Neid linnakeskusi. Et kus see süsteem on teada, kuidas asi toimis mõlemal pool nii maiadel kui ka kui ka siis Kambodžas. Aga küsimus oli selles, kuidas, miks nagu siis see kollaps toimus ja kas sellele on kliimaga seotus ja mis siis nagu pärast juhtus. Et eriti ankuri puhul on see, kuidas ta maha jäeti, siis ta jäi nagu mitmeks sajanditeks. Google'isse kasvas täiesti kinni, sellest ei teadnud mitte midagi sellest ohutust suurest tsivilisatsioonist linnriigist kuni siis 18. sajandil sisuliselt uuesti avastada. Ja noh, nüüd on nagu välja selgitatud, et seal on nagu klimaatilised põhjused kindlasti olnud, miks need tsivilisatsioonid nagu lagunesid, et vahetult enne lagunemist on seal ilmnenud, et seal oli nagu hästi pikad nagu põuaperioodid, mis kestsid, seal võib olla 20 30 aastat muud asjaolud ka, et selleks, et sellist põllumajandust arendada, Nad raiusid nagu tohutud alad metsi maha ja see tekitas meeletu erosiooni. Ja põhimõtteliselt noh, ka selles oli probleem, aga nüüd selles uues uuringus on selgunud, et tegelikult see kollaps ei olnud täielik, et see kollaps puudutas eeskätt just neid linnasüdameid. Sisepõlluharimisega ei tegelenud, aga nüüd on tegelikult selgunud, et mitmetes kohtades nagu nendesse äärelinnades või eeslinnades tegelikult seal inimtegevus jätkus ka pärast seda, kui need linnad ise mahajäetud Ehk siis, kui me paneme nii-öelda tänapäevasesse konteksti, siis justkui nagu kesklinnad kadusid sellised piirkonnad eemale. Jäi talle kesklinnad olid väga abitud, onju, aga siis nüüd on nagu selgunud, et need nii-öelda need eeslinnad või need tagamaad, et need tegelikult muutsid oma majandamisviisi ja sai nagu hakkama nende kliimamuutustega näiteks majadel oli niiviisi, et, et kui need põua Tolide, siis mulla erosioon toimus, siis nad hakkasid tegema terrasspõlde ja hakkasite istutama rohkem puid tagasi ja nii edasi, et nad jah, et, et nad nagu kohandusid selle keskkonnaga, aga muutused olid sellised, et ei olnud enam võimalik nagunii suuri tsivilisatsioone üleval pidada. Et kahju oli juba toimunud, aga, aga jah, et seal maiadel on tegelikult olnud ka selliseid külasid või väiksemaid, siis keskusi, mis on seal 1000 aastat on järjepidevalt elatud, eks ole, et, et ütleme, et siis nagu siis ka põllumajanduslik küla või talupoeg on nagu vastupidavam kui mõisnik, eks ole, kes sõltub sellest talupojast kuidas see võimalik? Kannete nii ammust aega on võimalik ikkagi nii detailselt uurida, et me saame sealt mingeid uusi teadmisi teada. No praegu antud juhul need uuringud olid pigem nagu geoloogilised, aga muidugi arheoloogilised uuringud pidevalt käivad, et tegelikult noh, seal nii majadel kui ka siis kameeridele seal pidevalt avastatakse uusi muistiseid, et väga palju uut informatsiooni on saadud nagu lidaariga, mis siis on siis aeromõõdistamine, mis võimaldab maastiku siis nüüd uurida niiviisi, et sul seda džunglit seal enam nii-öelda nagu ei ole, et sa näed neid maastiku reljeefi ilma puuded? Ta, ja see on muidugi muutnud tegelikult täiesti nende muistsete tsivilisatsioonide uurimist, sest on hästi palju uusi muistiseid juurde, vastad. Kliimamuutused ja nende tagajärgedega tegelemine on tegelikult ju praegu ka väga aktuaalne teema, mida me saaksime siis ajaloost ja võib-olla sellest konkreetsest uuringust ka õppida, et kas on midagi, mida me saaks rakendada ka praegusesse aega. No need uuringu läbiviijad ise tegelikult Peal kirjastasidki enda uuringu selliselt, et see on nagu muistsed inimeste tsivilisatsioonide nagu analoog tänapäeva nagu ühiskonnale ja üldise põhisõnum on see, et ei tohi nagu seda põllumajandustegelikult ära hävitada või tuleb hoolitseda mullaviljakuse eest bioloogilise mitmekesisuse eest. Et sul peab olema nagu see tagavara, sest nagu linna kohta öeldakse ka, et linn on, eks ole, kivikõrb ja, ja kui sul jääb ains linnaline struktuur ilma nagu toetava nagu põllumajanduseta, noh, et siis ei ole sellel elul nagu väga pikk Ka iga, ehk siis ikkagi põllumajandus on võti, kuidas. Ja no mida tänapäeval on võib-olla see noh, nagu muutub, on ju, et tal tulevad uued tehnoloogiad ja rohemajandus ja nii edasi ja tegelikult noh, on suundumused ka sellesse, Ta on põllumajandus nagu linnatingimustes ripuvad põllud ja nii edasi, aga see sõnum ongi see, et sa pead nagu selle loodus loodus, sest inimene on ikkagi loodusest sõltuv. Ja kui sa muud moodi ei saa, siis sa tood selle looduse linna on ju, ei kohandada oma nagu kultuurile tsivilisatsioonile. Selline teadusuudis tänaseks aitäh, Marge, meie oleme juba tagasi homme järgmise põneva arheoloogilise uudisega, aitäh kuulamast. Puust ja punaseks. Puust ja punaseks.
