Idapiiri väljaehitamiseks on praeguseks sõlmitud kaks suuremat ehituslepingut, 23 kilomeetrine lõik Eesti, Läti ja Venemaa kohtumispunktist kuni luhamaa piiripunktini peaks valmima 2023. aastal. Ligi 40 kilomeetrine lõik, mis lõpeb pisut enne Piusa jõge, peaks valmima 2025. aastal, räägib siseminister Kristian Jaani. Nii et hetkel mulle tundub, et nii-öelda kehtivate ehituslepingute, mille aluseks on olnud ka hanked, et nende nii-öelda nullist uuesti alustamine ei ole tõenäoliselt mõistlik Tänavu peaks valmima ka sild üle Piusa jõe, lisaks on välja kuulutatud hange projekteerida kahe ja poole kilomeetrist lõiku Värska kandis. Too soine ala on eriline, sestap oodatakse part närilt ujuvmoodulitest patrulltee katselõiku projekteerimisvõi, õigemini ümberprojekteerimise hange on välja kuulutatud ka umbes 30 neljakilomeetrisele lõigule Piusa jõest põhja pool. Kristian Jaani tuletab meelde, et 2019. aastal tomati piiriehituse ambitsiooni väiksemaks. See tähendas omakorda ka seda, et mõned piirilõigud on vaja siis ümberpluateerida. Selle suure ambitsiooni juures oli aeda rohkem kui täna. Seda, kas piiri on võimalik senisest kiiremini välja ehitada, hakati uurima, kui Lätis, Leedus ja Poolas rullus lahti valgevene poolt lükatud rändekriis. Ehkki taristu rajamise lõpptähtaeg tõenäoliselt ei muutu, märgib jaani, et praegu kaalutakse võimalust mõne piirilõiguga varem pihta hakata. Näiteks seal üheksandas ehituslõigus, kus oli hanke väljakuulutamine planeeritud näiteks järgmisesse aastasse, siis tundub, et teda oleks mõistlik tuua juba selle aasta lõppu ja nii-öelda hakata nagu tagantpoolt ka pisut ettepoole tulema, et nii-öelda ehitus algaks kiiremine, aga ütleme kogu ehituse lõpp, tähtaeg on täna ikkagi jätkuvalt 25. aasta. Kristian Jaani märgib, et piiri päriselt valmissaamise tähtaeg on veel aasta hiljem, kuna siis, kui aed püsti, on tarvis soetada, kas seiretehnika Ja seiretehnika soetamise, et me kasutame siis Euroopa Liidu vahendeid, tõenäoliselt seal tsirka 30 miljonit eurot ja siin on näiteks üks lahendus ka see, et seda protsessi nagu kiirendada läbi selle, et mitte oodata ära, millal avanevad vastavad fondid Euroopa liidus, vaid äkki on võimalik siin teha sildfinantseerimist, ehk siis nii-öelda riigieelarves, et juba alustada siis seiretehnika paigaldamist ja hiljem saad siis Euroopa Liidu vahendid, et alates nii-öelda kasutada seda sildfinantseerimist ehk siis riigieelarvesse tagasi tuua. Jaani sõnul eeldab see valitsuse otsust, valitsusse plaanib ta viia veel teisigi raha nõudvaid mõtteid, mis piiriehituse ambitsiooni taas pisut tõstaks. Jaani toob näiteks mõned piirilõigud, kus 2019. aastal füüsilise tara mõtte maha tõmmati ja kuhu selle siiski rajada võiks.
