Turvast leiab lillepotist või poest maitsetaime ostes ka kurk või tomat jõuab söögilauale turba abil. Nii kasvabki turbanõudlus, selgitab Tartu Ülikooli geograaf Ain Kull. Turvas on sisuliselt noh, meie jaoks ju muutunud selliseks mugavuslahenduseks mida enama toimuv linnastumine, mida mugavamad me tahame oma toitu kätte saada, seda enam on vaja intensiivset kui majanduskasvusubstraat üha viljakamad pinnast ja päris turba kasutamisest loobuda ei ole lähiajal võimalik. Turba tootmisel paiskub hektari kohta aastas õhku neli tonni süsihappegaasi. Võrdluseks keskmise sõiduauto aastane heide on 2,5 tonni. Kull ütleb, et tootmisel on heide paratamatu. Peamine mure on tõesti just nende ammendunud kasutusest välja jäänud turbatootmisaladega, kus vaatamata tootmise lõppemisele jätkuvalt toibub süsihappegaasiheide. Suurbritannias keelatakse aianduses turbaväetiste kasutusaastast 2024 turbaliidu tegevdirektor Erki niitlan ütleb etturbale alternatiivi ei ole. Osad kasvatajad on ka inglismaalt juba ära läinud, lahkunud teistesse riikidesse, sest lihtsalt taimekasvatus ei ole ilma turbasubsaatide kasutamiseta konkurentsivõimeline. Turba tootmisel paiskub Ain kulli sõnul õhku vaid viiendik koguheitest. Kuidas turba kasutamisel heitegaaside teket vähendada, hakkavad ülikool ja turbatootjad koos uurima, selgitab niitlan. Turbas või turvas sisaldav kasvusubstraat või turbatoode siis tuleks pärast kasutamist kokku koguda ja kassid hoiustada selliselt, et talle õhk juurde ei pääse. Võib teha ta nii-öelda uuesti tooraineks, et üks võimalus, mida kindlasti saab turbast teha näiteks aktiivsüsi süsi ise väga oluliselt enam edasi ei lagune ja seda aktiivset saab kasutada siis näiteks ka põllumuldade parandajana, aga seal juba süsinik jääks siis pikaajaliselt seotuks.
